Täna ründas Venemaa rakettide ja droonidega Ukraina linnasid üle terve riigi ning väidetavalt oli tegemist tänavu toimunud kõige massiivsema raketirünnakuga. Ukraina õhujõudude kõneisiku Juri Iganti sõnul kasutas Venemaa sisuliselt kõiki tüüpe rakette peale tiibrakettide Kalibr – Ukrainat tulistati aeroballistiliste rakettidega Kinžal, 18 strateegilist pommitajat Tu-95 startis Murmanskist ja nendelt tulistati välja tiibraketid H-101/H-555/H-55, Harkivit tulistati rakettidega H-22 ja S-300. Kiievi oblastist on infot, et alla tulistati rohkem kui 30 erinevat raketti. Venemaa z-kanalid on eufoorias ja rõõmsad, sest need rünnakud olevat kättemaks plahvatanud dessantlaeva ja allalastud lennukite eest. Kui Ukraina hävitab Venemaa sõjalist tehnikat, siis Venemaa oma jõuetus vihas suudab vastata ainult tsiviiltaristu ründamisega.

Viimaste andmete kohaselt laskis Venemaa välja kokku üle 160 raketi ja drooni. Tiibrakette tulistati välja üle 90 ja Ukraina armee andmetel tulistasid nad neist alla 87. Kui see nii on, siis on see väga hea tulemus. Kinžal rakette lasti välja viis, H-22 rakette kaheksa, S-300 rakette 14, aga nende osas infot ei ole, kui palju neist suudeti alla võtta, aga kui neid ei lastud Kiievisse, siis mujal nende allalaskmise võimekust ei tohiks Ukrainal olemas olla. 36-st väljalastud Shahed droonist suutis Ukraina õhukaitse maha võtta 27.

Tegelikult oodati Ukraina poolel Venemaa suuremat raketirünnakut juba pikema aja vältel, sest vahepealsel ajal on Venemaa neid juurde tootnud, samas vähe kasutanud. Vähesel kasutamisel on ka selged põhjused – neid rakette on keeruline toota, aga Ukraina õhukaitse vastu nad siiani suurt efekti pole andnud. Teiseks on see otsene märk Venemaa nõrkusest – terrorit tsiviilelanike vastu hakkab Venemaa üldjuhul kasutama siis, kui rinnetel on seisud hapud, aga kuidagi tuleb siseriiklikku uudisfooni luua oma analooge mitteomavast armeest. Kolmandaks on rünnak tsiviiltaristu vastu punaseks rätikuks läänele ja just praegu on see aeg, kui tegemisel on otsused Ukraina toetamise osas järgmisel aastal. Dnipros ründas Venemaa rakettidega sünnitusosakonda ja kaubanduskeskust – lääne meedia saab siit just sellist materjali, mida ta ihkab, sest sajad ühikud hävitatud Venemaa sõjatehnikat meedias enam eriti nö ei müü.

Kui valus oli Venemaa jaoks laeva ja lennukite kaotamine, on nähtav ka meediasse toodetud uudistest. Nimelt olevat Hersonis paiknenud Ukraina soomusrong, millel oli kompleks Patriot koos meeskonnaga ja neile lisaks loomulikult NATO instruktorid ning otse loomulikult olevat Venemaa selle kõik hävitanud oma analooge mitteomavate rakettidega. Legend soomusrongist ilmus Venemaa meediasse kohe peale Ukraina edukaid rünnakuid, kuigi loogilist mõtlemist omava inimese jaoks kõlab jaburalt mõte paigaldada mobiilsed, ratastranspordil asuvad õhutõrjekompleksi komponendid rongile, aga Venemaa meedias sellega muret pole, kui nad on oma jutu järgi suutnud hävitada siiani Ukraina armee 79-st lennukist lausa 560 ja lisaks kokku 14400 Ukraina arme tanki ja soomusmasinat ning 442 õhukaitsekompleksi, siis nende muinasjuttude kõrval õhukaitse soomusrongi olemasolu ei olegi kõige pöörasem fantaasia. Usinamad z-blogijad aga tootsid lisaks nö pildilist materjali hävitatud lennukitest F-16. Tõsi, kiirelt selgus, et üks pilt on tehtud 2018. aastal Belgias ja teine oli hoopis peegelpildis foto Saki lennuväljalt Krimmis, kus küllaltki algelise fototöötlusega olid Venemaa enda lennukid nö hävitatud ja neid esitleti kui F-16.

Kusjuures Feodossias õhku lennanud dessantlaeva juurest leiti tiibraketi Storm Shadow / SCALP tükke, aga kui vaadata linna kaugust rindejoonest, siis oli ekspertidel nuputamist omajagu, et kuidas need raketid sinna lasti, sest varasema teadmise kohaselt olid Ukrainal piiratud lennuulatusega variandid (lennu-ulatus kuni 250 kilomeetrit), aga sellisel juhul oleks pidanud nad laskma välja rindejoonele nii lähedalt, et oleks olnud suur risk sattuda Venemaa õhukaitse laskeulatusse. Saksamaa meediaväljaandes BILD kirjutas erukindral Erhard Bühler, et ei saa välistada, et Ukraina armee käsutuses nüüd Storm Shadow / SCALP tiibraketid, mis lendavad kuni 560 kilomeetri kaugusele ning sellisel juhul pole mitte mingisugust riski rakettide väljalaskmisega.

Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul tootis Venemaa kaitseministeerium uudise kahe Su-24 allatulistamisest just sellise arvestusega, et seda loogikat on võimalik Venemaal maha müüa ehk siis väikese laskeulatusega tiibrakettide laskmiseks pidid lennukid rindejoone lähedale tulema. Reaalses elus ei hakkaks Ukraina naljalt riskima kahe lennuki üheaegse kaotamisega ja rakettide lennukaugus 560 kilomeetrit oleks selles kontekstis mängumuutja. Vaatame, kas lähiajal tuleb nö 560 kilomeetri versioonile kinnitust või mitte, aga kõlab küllaltki loogiliselt.

Olukorrast rinnetel, kus Venemaa viimastel kuudel soovitud edu pole saavutanud ja nende edenemine on muutumas järjest vaevalisemaks. Olen varem kirjutanud olukorrast Luganski oblastis Kupjanski suunal, kus Ukraina sõjaväelaste sõnul on sealne Venemaa väejuhatus nende jaoks täielik õnnistus, sest kuude kaupa jätkavad nad rünnakutega täpselt sama teed pidi Sinkovka suunal. Tõsi, nad on „arenenud“, nii suutsid z-blogija Anatoli Radovi andmetel Venemaa sõjaväelased kaotada eilses rünnakus Sinkovkale 35 sekundiga kaks tanki T-72B3 ja kaks jalaväe lahingumasinat. Sündmusest on olemas ka video – ukrainlased teadsid, et Venemaa tuimalt ründab sealt suunast, sinna oli pandud lisaks palju tankimiine ning tankimiinid koostöös rallidroonide ja suurtükkidega tegid no puhta töö.

Bahmutist lääne pool on samuti Venemaa rünnakujõud vaikselt vähenemas, tänasel päeval on ukrainlased vastase pidama saanud, kuigi varasematel nädalatel oli seal rindelõigus ukrainlaste omajagu kriitilisi hetki. Ukraina armee ohvitseri Juri Fedorenko sõnul tegid Venemaa sõjaväelased droonide abil selgeks ukrainlaste positsioonid, peale mida avasid sinna suurtükkidest tule ning mitmikraketiheitjatest lasid nad Ukraina rindejoone taha, et neile ei saaks appi tulla reservid. Mitmete ekspertide arvates on Venemaa edenemine järjest problemaatilisem, sest Ukrainal on lääne pool kõrgendikelt vaadates orus asuva Bogdanivka idaosas asuvad Venemaa sõjaväelased peo peal ja neil on selle olukorra iseloomustamiseks üks sõna – tiir. Kui Ukrainal laskemoon päris otsa ei saa, siis on Venemaal sealt suunast väga keeruline edasi liikuda, kuigi väiksemaid liikumisi võivad suurte kaotuste hinnaga nad ka saavutada.

Avdiijivka ümbruses on samuti Venemaa rünnakute intensiivsus vähenenud, kuigi natuke suutsid nad edeneda Bahmutist lõuna poolt kirde suunas üle põllu, samas on ka selline edenemine lagedal põllul äärmiselt problemaatiline ja väikese edasiliikumise hinnaks on palju hävitatud Venemaa soomustehnikat, peamiselt jalaväe lahingumasinaid. Ukraina ajakirjanik Juri Butuzovi sõnul olid just sellel suunal Ukraina sõjaväelased saanud hiljuti vabatahtlikelt suurema koguse rallidroone, mis nüüd kohe ka kasutust leidsid. Avdiijivka idaosas pole Venemaa viimasel ajal enam suuremaid lauprünnakuid korraldanud ja seal Ukraina kaitse peab.

Marinka juures pole Venemaa suutnud peale väikelinna läänepiirini jõudmist edasi liikuda ja selle Marina üle ei suuda ka Venemaa z-blogijad erilist rõõmu tunda ja üks z-blogija kirjutas, et kas keegi kujutaks ette olukorda II maailmasõja ajal, kui Žukov kannaks Stalinile rõõmsalt ette, et peale kaheaastast rasket võitlust suutsime vabastada pisilinna, liikudes kogu selle aja jooksul edasi tervelt neli kilomeetrit! Ometi tänapäeva Venemaal oli selline etendus telekast nähtav ning täielikult purustatud pisilinna üritati serveerida kui Venemaa armee suursaavutust.

Lõunarindel on Venemaa üritanud nädalate kaupa liikuda põhja poole Verbove ja Novoprokopivka vahelt ning viimaste päevade jooksul on nad natuke suutnud nad edeneda. Robotinet tulistasid nad eelnevatel päevadel väga aktiivselt mitmikraketiheitjatest, aga seal Venemaal siiani arvestatavat edu ei ole.
Hersoni rindel on olukord muutusteta, Ukraina on natuke suutnud enda kontrolli all olevat suurendada. Z-blogijate sõnul on nad olnud sunnitud kogu soomustehnika viima rindejoonest kaugele eemale, et Ukraina seda ära ei hävitaks, seega rünnatakse jalaväegruppidega. Venemaa üritas rünnakuid ette valmistada marulise mitmikraketiheitja tulega, paraku tekkis neil siis klassikaline nokk-kinni-saba-lahti probleem – kui tood mitmikraketiheitjad rindejoonele nii lähedale, et saad enam-vähem täpselt lasta, oled ukrainlaste laskeulatuses ja tehnika hävitatakse kiirelt. Lased ohutust kaugusest, siis enam ei suuda ukrainlastele kahju teha ning on suur oht, et tabad hoopis omasid. Z-blogijad tunnistavad, et häid variante seal rindelõigus neil ei ole ning nemad suurema rõõmuga taganeksid hoopis sealt lõigust, aga reaalsus on pigem see, et neid aetakse järjest ja järjest edututele rünnakutele.

Ukraina poolelt on natuke tulnud lisainfot nende relvatööstuse arengute osas. Tõsi, äärmiselt keeruline on hinnata infot sellest, kuidas tervelt 42 korda olevat suurenenud miinipildujatele moona tootmine või 2,8 korda suurtükimürskude tootmine, kui ei ole teada, millega võrreldi. Praegu olevat 80% sõjatööstusettevõtetest erakätes ning kokku töötavat seal sektoris 300000 inimest.

Mingi aeg tagasi sai Venemaa armee Hiinast kergsõidukid Desertcross 1000-3 ja z-kanalites oli vaimustust omajagu. Nüüd on natuke aega möödunud ja z-kanalites on vaimustus ka jahtunud – nimelt selgus, et sõiduki rehvid ei kannata mingit koormust, lisaks kulus rehvimuster kiirelt ja lõpuks läksid rehvid lihtsalt katki. Paras peavalu ja tore ongi.

The Moscow Times kirjutas VCIOM-i viimasest uuringust, kus küsiti inimeste meediatarbimise kohta. Kui veel aastal 2016. usaldasid televiisorist tulevat infot 46% Venemaa elanikest, siis selle aasta lõpuks on see kukkunud 26% peale. Kui vanuses 60+ on see näitaja 51%, siis noorte hulgas on asjad teisiti – kuni 24-aastaste hulgas usaldab televiisorist tulevat infot ainult 5% noortest ja vanusegrupis 25-44 on see 9-13%. Tervelt 24% küsitletutest arvab, et kõige usaldusväärsemat infot saab sotsiaalvõrgustikest ja blogidest ning viimase seitsme aasta jooksul on see kasvanud kaks korda, jõudes sisuliselt järele televisioonile.

Homme on mul plaanis kirjutada natuke teistsuguse rõhuasetusega teksti, mis keskendub rohkem tekstide kirjutamisega seotud asjadele ning uue aasta esimesel päeval on plaan vaadata tagasi sõja kahele esimesele aastale.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING