Nädalavahetusel oli maailma meedias Ukraina sõda taas esiplaanil ning seda sündmuste tõttu Põhja-Ukrainas, kus Venemaa läks rünnakule kahe suunas. Meedia armastab emotsiooni ning suuri sõnu, mistõttu sai sealt igati nö kuuma materjali ehk siis suuri plaane Vovtsanskist (venekeelne nimekuju Voltšansk), kus plahvatavad Venemaa liugpommid ning masendunud Ukraina sõjaväelased räägivad, et vaenlane on juba linnas ja seal käivad lahingud. Alustan seetõttu sellest lõigust ja kirjutan teemat põhjalikumalt lahti.

Venemaa võimalikku sissetungi põhja poolt oodati, aga samas oli Ukraina armee juhtidele teada ka kogu sealse rindejoone sõjaväelaste arv, mis kolme Venemaa oblasti peale on suurusjärgus kuni 50000 sõjaväelast, kellest Belgorodi oblastis on kuni 32000 sõjaväelast. Võrdluseks, Hersoni rindel ja lõunarinde läänepoolses osas on Venemaal rohkem kui 70000 sõjaväelast ning sellest hoolimata ei suuda nad Krinkis likvideerida Ukraina armee positsioone juba rohkem kui poole aasta jooksul. Avdiijivka juures oli Venemaa armeel rohkem sõjaväelasi, kui on hetkel Belgorodi oblastis Ukraina piiri ääres.

See on üldpilt ehk siis sellise arvu sõjaväelastega ei tule kõne alla ei Harkivi äravõtmine ega suurem edenemine teistel suundadel Venemaalt Põhja-Ukraina oblastitesse. Samas on teada, et ei Harkivi, Sumõ ega Tšernigivi oblastites ei ole Ukraina armeel piiri lähedal suuremaid kaitseliine ning Ukraina ajakirjaniku Vassili Pekhno sõnul on täpselt sama seis Venemaa poolel ehk siis mõlemal pool piiri on 5-7 kilomeetri laiune hall tsoon, kuhu ei ole sügavamat mõtet suuremaid kaitseliine rajada, sest need oleksid mõlemalt poolt pideva tule, eeskätt miinipildujate tule all. Venemaa nädalavahetuse edenemine oligi peamiselt Ukraina poolses hallis tsoonis ja tõsi on ka see, et piirist kuue kilomeetri kaugusel olevas Vovtšanskis ei ole tõsiseid kaitserajatisi, sest esiteks on linn väga lähedal Venemaa piirile ja teiseks asub see orus ning põhja pool on maapind kõrgem.
Venemaa rünnakul on kaks selget vektorit – üks on Vovtšanski suunal ja teine on Liptsi suunal, mis on joonel Harkiviga. Liptsi suunal võttis Venemaa armee kiirelt oma kontrolli alla Ukraina poolse piiriäärse halli tsooni ning Ukraina kaotas ka mõned lõunapoolsed kaitserajatised, aga Ukraina esimene tõsisem kaitseliin on Liptsist põhja pool Gliboke asula juures, mida lääne poolt katab veehoidla ning põhja pool ja kirdes on kõrgendikud. Kui Venemaa peaks need alad enda kontrolli alla saama, muutuks Ukraina armee olukord keerulisemaks, aga hetkel on see kõik hallis alas. Kui seal ei saada Venemaa armeed pidama, ongi järgmine Liptsi, mida Ukraina armeel kaitsta tuleb. Sealt on Harkivini 25 kilomeetrit ning Venemaa armee saab hakata Harkivi tulistamiseks kasutama taas nii mitmikraketiheitjaid Grad-21 kui suurtükke. Tänahommikuse info kohaselt on Venemaa armee üksused pidamas lahinguid Gliboke asula pärast, aga sealt edasi nad ei ole suutnud liikuda.

Vovtšanski äärelinna küll jõudsid Venemaa luureüksused, aga nad löödi sealt tagasi ning hetkel on linna veel Ukraina kontrolli all. Kui enne sõda oli linnas 17000 elanikku, siis peale Venemaa lühiajalist okupatsiooni 2022. aastal lahkus palju venemeelseid linnaelanikke Venemaale enne Ukraina armee saabumist ning nüüd oli Venemaa pidevate rünnakute ohus lahkunud linnast nii palju inimesi, et enne Venemaa uut rünnakut oli sinna jäänud suurusjärgus 4500 inimest, kellest 4000 evakueeriti piirist kaugemale, peamiselt Harkivisse ning linna on jäänud 500 inimest, peamiselt pensionärid, kes ei taha enam kuskile sealt ära minna.

Vovtšanski kaitsmisega oli ja on seotud Ukraina 125. territoriaalkaitse brigaad, mida ajakirjanik Vassili Pekhno nimetas kohvriks ilma käepidemeta ning tema sõnul on sarnased probleemid ka teistes territoriaalkaitse üksustes.

1. Need üksused saavad täiendust uute sõdurite näol viimases järjekorras, mistõttu on elavjõust suur puudus.
2. Relvastus on vilets, sest ka relvi saavad nad viimases järjekorras, nii olevat nendes üksustes oluline roll trofeerelvadel, eeskätt trofee-miinipildujatel ning väga suur tähtsus on ka vabatahtlike käest saadud raha eest ostetud relvadel.
3. 125. territoriaalkaitse brigaadi mehhaniseerituse aste on minimaalne ehk siis neil sisuliselt ei olevat soomusmasinaid.

Kus siis on need Ukraina kaitseliinid, mille rajamisest sinna piirkonda on meedias palju räägitud? Pekhno sõnul asuvad need Vovtšanskist lõuna pool Belõi Kolodets (venekeelne kirjapilt) juures, kus on kõrgendik ehk siis otseselt seda välja ei öelda Ukraina armee juhtkonna poolt, aga kaitseliinid on rajatud arvestusega, et reljeef maksimaalselt toetaks neid, sest senine sõja käik on näidanud, et efektiivse kaitse aluseks on nii reljeefi kui looduslike takistuste (näiteks veekogud) ärakasutamine, samas kui Vovtšank on orus, mille pikemaajaline kaitsmine osutuks kaitsjate jaoks ohvriterohkeks.

Ehk siis kõike arvesse võttes ei ole välistatud stsenaarium, et Venemaa armee väga tugeva surve tõttu võib Ukraina armee linnast taanduda, seda enam, et tänu Venemaa piiri lähedusele seal ei ole korralikumaid kaitserajatisi. Samas tuleb arvesse võtta, et Vovtšanski pindala on sama suurusjärgus Tšasiv Jariga, nii et isegi kui Venemaa armee lõpuks suudab linna ära võtta, tuleb see suurte ohvrite hinnaga.

Venemaa üritab selle sissetungiga täita mitut eesmärki:

1. Sundida Ukraina armeed sinna lõiku tooma nii reserve kui üksusi teistest rindelõikudest. Täna on teada, et Ukraina armee saatis sinna Bahmuti suunalt üksusi nii 92. brigaadist kui 47. brigaadist ehk siis nende jaoks asi toimib. Olen nõus nende ekspertide arvamusega, et Venemaa armee esmane eesmärk on ikka pealetung Donbassis ning operatsioon Harkivi oblastis on pigem toetamas seda eesmärki.
2. Võtta enda kontrolli alla Ukraina poolne nö hall ala, luues nii puhvertsooni, mis vähendaks sõjalist survet Venemaa piiriäärsetele piirkondadele ning samas võimaldaks paremini ette valmistada jõude võimlikuks edasiliikumiseks lõuna poole.
3. Sundida Ukraina armeed sinna tooma rasketehnikat, mida Ukraina armeel niigi napib.

Venemaa armee jaoks lisandub lõuna poole liikudes veel üks probleem – nimelt lõppevad seal metsad ja algab lage maa. Ukraina rallidroonid ei lase juba praegu Venemaal seal rindelõigus rasketehnikat efektiivselt kasutada, aga Venemaa sõjaväelased saavad metsades paremini edasi liikuda, sest neid kaitsevad puude lehed. Ehk siis juba praegu liiguvad Venemaa armee sõdurid edasi peamiselt jala ning lennuväe toetusel. Ukraina armee varustustegevuse keerukamaks muutmisel Vovtšanskis lõhkus Venemaa armee silla, mis oli Starõi Saltivkas.

Ukraina ajakirjaniku Juri Butuzovi andmetel on Vovtšanski suunal väga efektiivselt tööle hakanud Ukraina rallidroonid (sest seal on nende droonide eliitüksus 92. brigaadist) ning järjest rohkem kaotusi vastase elavjõule põhjustavad Ukraina suurtükiväelased, kes kasutavad kassettmoona. Hinnanguliselt 70% Venemaa kaotustest seal lõigus tuli siiani droonidest, suurtükiväe lisandumine on selles kontekstis heaks märgiks. Lähipäevad näitavad, kui kaugele õnnestub Venemaa armeel liikuda, enne kui nad pidama saadakse, aga nagu eespool kirjutasin, selleks hetkeks võib neil olla juba selle operatsiooni eesmärk saavutatud ehk siis nõrgendada Ukraina kaitset Donbassis.

Donbassis jätkusid nädalavahetusel ägedad lahingud ning Venemaa suutis paaris lõigus ka edeneda. Tšasiv Jari suunal suutis Venemaa lõpuks enda kontrolli alla saada Ivanivske ning nad jõudsid veekanalini. Avdiijivkast lääne pool edenesid Venemaa üksused Semenivkast lääne poole ning natuke ka Netailoves. Venemaa suutis edeneda ka Krasnohorivkas. Ehk siis Põhja-Ukraina sündmuste kontekstis ei saa tähelepanuta jätta, et Venemaa armee põhijõud on ikka Donbassis ning Ukraina üksused peavad seal väga raskeid kaitselahinguid.

Nädalavahetusel ründas Ukraina Belgorodi lähistel asuvaid Venemaa sõjalisi objekte ning rünnaku käigus toimus linnas plahvatus, mille käigus varises kokku kortermaja üks sektsioon ning seetõttu sai surma 15 inimest. Kell 11.40 läks Venemaa meedias liikvele esimene versioon, mille järgi oli see ukrainlaste töö. Venemaa propagandamasina suureks meelehärmiks aga ilmus meediasse video, mis näitas plahvatust ning selle järgi sai määrata plahvatuse asukoha ning lisaks palju muid aspekte, mis sisuliselt välistasid võimaluse, et seda said teha ukrainlased, sest kui üldse põhjustas plahvatuse väline tegur, siis sai see tulla kirde suunast, kus aga on Venemaa.

Nüüd oli sunnitud Venemaa kaitseministeerium reageerima ning kell 13.36 tuli uus versioon, mille järgi olevat Ukraina rünnanud Totška-U ballistiliste rakettidega, mille aga Venemaa õhukaitse olevat maha võtnud ning raketi rusude langemine olevat põhjustanud selle traagilise õnnetuse. Aga ka see versioon on pehmelt öeldes kahtlane mitmel põhjusel. Esiteks on väga kahtlane, et Ukraina armeel neid rakette enam kuskilt sellises koguses võtta on.

Teiseks ei ole videost esialgse analüüsi järgi võimalik identifitseerida langevat lõhkekeha, aga mingil kujul peaks see videos enne plahvatust näha olema. Lähipäevil kindlasti analüüsitakse toimunut põhjalikult, aga videot analüüsinud spetsialistide sõnul ei ole välistatud variant, et tegemist oli hoopis hoone sisemise plahvatusega. Tänu meediasse üleslaetud videole seekord Ukrainat otseselt süüdistada ei saa.

Ukraina on viimastel päevadel intensiivistanud rünnakuid Venemaa naftatööstuse ettevõtete pihta, aga eelmine nädalavahetus oli eriline, sest Venemaa ühte suuremat naftatööstusettevõtet Volgogradis, aastas kuni 14,7 miljonit tonni toornafta töötlevat Lukoilile kuuluvat Volgogradneftepererabotka’t, rünnati Defence Expressi andmetel kahel päeval järjest. Rindejoonest 500 kilomeetri kaugusel asuv naftatöötlemise kompleks sai Ukraina eriteenistuste andmetel tabamusi mõlemal päeval ning on väga küsitav, et see tehas lähiajal suudaks tootmisega jätkata, aga tegemist on Venemaa suuruselt viienda naftatöötlemise kompleksiga ning selle seiskumine avaldab kindlasti Venemaa kütuseturule negatiivset mõju.

Ehk siis isegi peale esimest rünnakut ei võetud Venemaal midagi ette, et strateegiliselt nii olulist ettevõtet täiendavate meetmetega kaitsta. Ise loodan, et lähima paari kuu jooksul suudab Ukraina droonide abil rivist välja viia enamuse Venemaa Euroopa osas asuvatest nafta rafineerimise tehastest.

Venemaa sai uue kaitseministri, aga eelmine kaitseminister, keda Venemaa sõjaväelased kutsusid ka vineerist marssaliks, sest hoolimata sõjaväelisest kõrgest aunimetusest tal igasugune sõjaväeline taust puudus, liikus paljude jaoks ootamatult Venemaa julgeolekunõukogu sekretäriks Nikolai Patruševi asemele. Ehk siis hoolimata kõigest on Šoigul jätkuvalt Putini toetus. Uus kaitseminister Andrei Beloussov ei oma ka mingit varasemat kokkupuudet sõjaväega, tegemist on majanduseksperdiga, kes on Putinit varem nõustanud ning kelle peamine majandusideoloogiline platvorm oli varasematel aastatel just seesama läbikukkunud nn „tehnoloogiline suveräänsus“ ehk siis kõigis valdkondades importtoodete asendamine Venemaa omadega.

Pigem nähakse selles käigus Putini jätkuvat sõjaväelaste mitteusaldamist ning arvatakse, et Beloussovi ülesanne on piirata kaitseministeeriumis toimuvat massilist varastamist. Ja varastatakse palju, sest sõja tõttu liigub sinna sektorisse väga palju raha. Beloussov pidi olema ka nn mobilisatsioonimajanduse pooldaja ehk siis tema arvates peaks kogu Venemaa majandus kohanduma sõja vajaduste järgi.

Venemaal on sõjahullus arenenud punkti, kus ka 9. mai üritusel samastavad täiskasvanud inimesed ennast sõjatehnikaga. Allpool on video, kus üks selline inimene arvab, et ta on tank. Lisan niipalju, et sõjas lendab neid Venemaa tankide lasketorne taeva poole omajagu, nii et igati sümboolne.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: