Kuigi Putin üritas igati meedias vältida Kurski teemat, oli see tema jaoks ülimalt valus ning edu saavutamiseks oli Venemaa armee järjest seal sunnitud suurendama oma sõjaväelaste arvu – kui Ukraina operatsiooni alguses oli Venemaal seal piirkonnas suurusjärgus 15000 sõjaväelast, siis nüüdseks on see kasvanud 60000-ni, kusjuures sinna toodi teistel rinnetelt nende eliitüksuseid, näiteks 76. diviisi omasid, aga ka 810. ja 155. brigaadi sõjaväelasi.
Ukraina sõjaväelaste sõnul tuli suur edu nende jaoks omamoodi üllatusena ning nii pikalt aitas nende kontrolli all olevat territooriumi hoida ka soe talv, mistõttu niigi soises piirkonnas sai Venemaa armee rünnata soomustehnikaga mööda väheseid kõvakattega teid, mis omakorda andis Ukraina armeele võimaluse neid rünnakuid edukalt tõrjuda ning taas muutusid väga oluliseks miinid, mis oma tööd efektiivselt tegid. Starlink seal piirkonnas ei tööta, mistõttu väga olulised olid USA-lt saadud luureandmed.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kui Kurski operatsiooni alguses kasutas ka Ukraina päris palju soomustehnikat, siis nn mängumuutjaks selles vallas said Venemaa armee poolt kasutatavad optilise kaabli otsas olevad droonid, mis osutusid omas nišis vägagi efektiivseks. Tasapisi hakkas Venemaa territooriumi tagasi võtma ning Ukraina jaoks muutus olukord oluliselt keerulisemaks peale seda, kui Venemaa jõudis välja veebruari esimeses pooles Sverdlikovo juures Ukraina piirini, peale mida said nende droonioperaatorid optilise kaabli otsas olevate droonidega tegutseda Sumõt Sudžaga ühendaval teel. Nad võtsid kasutusele taktika, mida kasutasid Madjari linnud juba kaks aastat tagasi Dnepri idakaldal Hersoni oblastis ehk siis droon maandati tee ääres ja ta jäi oma ohvrit ootama.Venemaa armee tõi sinna lõiku oma parimad drooniüksused teistelt rindelõikudelt (näiteks Rubikon), mis omakorda andis näiteks Ukraina droonioperaatoritele Pokrovske piirkonnas oluliselt nö vabamad käed. Saabunud külmad ilmad võimaldasid Venemaa üksuste pealetungile minna laiemal rindel, samas kui Ukraina logistika oli ülimalt tõsiselt häiritud, aga see kajastab paratamatult päris kiiresti üksuste kaitsevõimes.
Peale USA poolsete luureandmete edastamise lõppu oli Ukraina armee jaoks selge, et järjest kitsamat põhja suunas olevat maa-ala on antud olukorras väga keeruline edaspidi enda kontrolli all hoida ning Ukraina armee hakkas oma üksuseid välja viima. Kõigepealt viidi välja soomustehnika. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul oli lahkumine põhjapoolsest piirkonnast küllaltki hästi organiseeritud, aga segadus oli tekkinud Sudža juures ning tema sõnul tuli seal selgelt välja praeguse juhtimissüsteemi puudus – kuna seal rindelõigus ei ole nö korpusesüsteemi, siis kippus keerulises olukorras side erinevate brigaadide vahel lonkama, samas taganemist katvate üksuste kasutamise puhul on see täiendavate probleemide allikas.
Pekhno sõnul tõi see kaasa nii osade tehnikaühikute kaotuse kui ka haavatasaamisi Ukraina sõjaväelaste hulgas, mida parema koostöö korral oleks saanud ära hoida.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina üksuste taandumisel tuleb arvesse võtta ka reljeefi, nimelt on Sudža orus ning peale ida pool kõrgemal asuvast Martinivkast taandumist oli selge, et Sudžasse jäämine tähendaks suuri kaotusi elavjõus ning eilse seisuga olid Ukraina üksused taandunud lääne poole. Samal ajal üritasid Venemaa üksused koos põhjakorealasega, kes sisenesid nüüd Ukraina territooriumile, peale tungida Sverdlikove suunalt lõuna poole, et välja jõuda Sumõt Sudžaga ühendava trassini, peale mida oleksid Kurski oblastis veel asuvad Ukraina üksused väga suurte probleemide ees. Kuigi Putin rääkis, et Ukraina sõjaväelased olla ümber piiratud, siis see ei vasta tõele (ei ole ju üllatav) ning viimati käisid lahingud trassist kolm kilomeetrit põhja pool Basivka juures, kuhu Venemaa sõjaväelased sõitsid peamiselt ATV-dega. Samas tõsi on see, et olukord on keeruline, mistõttu on vähemalt minu keeruline ette näha, et Ukraina armee kavatseks Kurski oblastisse veel pikemaks ajaks jääda.
Meedias edastatud info kohaselt olevat Ukraina armee Kurskist lahkumine olnud varasemalt Putini jaoks üks põhitingimusi vaherahu kehtestamisel ning kui viimasel ajal räägitakse palju nö trumpkaartidest, siis Ukraina jaoks oli ka Kurski oblastis toimunud operatsiooni tagajärjel enda kontrolli alla saadud territoorium trumbiks, sest see andis manööverdamisruumi – Venemaa territooriumilt lahkumine kui Ukraina poolne samm vaherahu suunas näitas nende soovi edasi liikuda ja Trumpile see sobis.
Omamoodi koomiline oli muidugi Putini ilmumine esimest korda peale Ukraina operatsiooni algust Kuski oblastisse ja seda veel sõjaväevormis, mis istus nii viletsalt, et fotograafidel oli suuri probleeme suurest juhist suursuguste fotode tegemisel. Kui sõja neljandal aastal presenteerib sõja algataja enda territooriumil asuva väikese linna vabastamist kui väga suurt võitu, siis nagu öeldakse, on pildil midagi väga-väga valesti Venemaa jaoks. „Kiiev kolme päevaga“ asemel oma linna maatasa pommitamine, peale mida saab selle tagasisaamist demonstreerida kui suurt võitu? Kui poleks naabritele kallale läinud, oleks linn terve edasi. Ukrainlased ei teinud seda maatasa, Venemaa armee tegi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Eile oli omajagu ootust, et mida siis Putin vastab USA ettepanekule 30-päevase vaherahu osas ning ega eriti palju vist neid olnud, kes oleksid uskunud, et Putin pakkumise vastu võtab, samas järsult ta ära ka ei saanud öelda, sest väidetavalt olevat just Ukraina üksuste lahkumine Kurski oblastist olnud tema peamine tingimus vaherahu poole liikumise suunal. Pigem oli meedias arutelu selle osas, et mis lisatingimusi Putin esitama hakkab ja mida Trump selles kontekstis teeb.Putin hakkaski talle omaselt keerutama ja lisatingimusi esitama. Agressor, sõja algataja seletas midagi Ukraina sundmobilisatsioonist, mida omakorda kommenteeris Israeli analüütik Igal Levin, kelle sõnul on iga mobilisatsioon oma olemuselt sunduslik, aga antud sõna „sundmobilisatsioon“ kasutab Venemaa propaganda infosõjas, mis on suunatud Ukraina mobilisatsiooni läbiviimise takistamiseks ning selle sõna kasutamine ei olnud Putini poolt juhuslikult välja öeldud. Lisaks jutt relvastustarnete peatamisest, samas ei sõnagi sellest, nagu kavatseks Venemaa lõpetada inimeste lepingutega armeesse kutsumise või lõpetada vahepeal oma üksustele relvastuse tarnimise.
Putini lootus oli arvatavasti sellel, et Trump asub tema poolele ning nõuab Ukrainalt Putini poolt esitatud nõuete täitmist, aga seda ei juhtunud. Trumpi eriesindaja lahkus eile Moskvast kiirelt. Trump tegi omaltpoolt päris tugeva käigu, nimelt oli Biden andnud 60-päevase pikenduse enda poolt kehtestatud sanktsioonide kontekstis Venemaa pankadele, et nad saaksid müüdud nafta- ja naftatoodete ning maagaasi eest arveldada dollarites, aga 12. märtsil sai 60 päeva täis ja Trump luba ei pikendanud, mis tähendab Venemaa energiakandjate müüjatele suuri probleeme.
Probleemid on Venemaal juba praegu niigi, sest nafta maailmaturu hinnalanguse tõttu on The Moscow Times andmetel Läänemere sadamates urals-tüüpi nafta hind jaanuari 70 dollarit/barrelist kukkunud 54 dollar/barrelini ning viimaste päevade arengute valguses võib see kukkuda isegi 50 dollarini/barrelist, mis on aga Tsentrobanki ökonomisti Jevgeni Suvorovi arvates Venemaa jaoks kriitiline piir, sest eelarve tegemisel on arvestatud hinnaga 69,7 dollarit/barrelist. Venemaa jaoks ei tee olukorda kergemaks ka vahepeal eufooria najal tugevnenud rubla, mistõttu saadakse müüdud kauba eest oluliselt vähem rublasid, kui loodeti.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina jaoks on väga oluline, et USA jäi kindlaks oma varasema positsiooni juurde vaherahu kontekstis ja ei võtnud Putini lisatingimusi kaalumiseks. Lähiaeg näitab, kuhu suunas protsessid arenema hakkavad, aga ei ole ka Venemaa olukord niivõrd roosiline, kui Putin üritab välja näidata.Olukord rinnetel.
Kurski rindel paaril viimasel päeval suuremaid muutusi ei ole toimunud.
Kupjanskist põhja pool taastas Ukraina kontrolli Figolivka üle.
Toretskes on olukord väga dünaamiline ehk siis arvestatav osa linnast on hallis alas, kus liiguvad mõlema poole üksused ja just see on põhjuseks, miks kaartidel ei näidata Ukraina armee edenemist linnas (mis on reaalsuses aset leidnud).
Vassil Pekhno sõnul olevat Pokrovskest lõuna pool kaitset hoidvate üksuste sõjaväelased veendunud selles, et Venemaa armeel ei õnnestu seal lähiajal edasi liikuda Dnipropetrovski oblasti piirini.
Ainus rindelõik, kus Venemaa üksused on viimastel päevade edenenud, on Velika Novosilkast põhja pool, Skudne juures.
Paar aastat tagasi kirjutasin ka ise mitu korda päris põhjalikult GLSDB (Ground-Launched Small Diameter Bomb) planeerivatest pommidest, kus juhitamatult raketilt M-26 võeti mootor, millele lisati tiibadega juhtimismoodul koos lõhkekehaga ning sellisel kujul mitmikraketiheitjast väljalastud pomm pidi lendama kuni 150 kilomeetri kaugusele, kusjuures oli võimalik seda ka lennu ajal navigeerida.
Neid vanu M-26 rakette on USA armeel palju ja teoorias oleks sellise liugpommi omahind küllaltki soodne, aga kui neid hakati Ukrainas kasutama, selgus, et Venemaa EW vahendid suudavad neid nii palju mõjutada, et see liugpomm muutus ebaefektiivseks. Venemaa poolelt demonstreeriti esimesi GLSDB fragmente eelmise aasta veebruaris ja aprilliks oli selge, et sellisel kujul kontseptsioon ei tööta.
Mida kõrgemal liugpomm lendab, seda rohkem mõjutavad seda EW vahendid, see kehtib nii Venemaa enda liugpommide kui ka GLSDB kohta. Ukraina armee poolt kasutatavad mootoriga liugpommid on palju efektiivsemad just seetõttu, et nad lendavad madalalt, mistõttu Venemaa satelliitside vastased EW vahendid ei ole niivõrd efektiivsed. Boeing ja SAAB otsustasid probleemiga tegeleda ning nende jaoks oli Ukrainast saadud tagasiside väga väärtuslik, sest liugpommil oli ka muid konstruktsiooniga seotud probleeme.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Reutersi andmetel testiti 19 modifitseeritud raketti tingimustes, mis imiteeris Venemaa EW vahendeid ning testis osutusid edukateks ning nüüd olevat need juba Euroopas ja ehk isegi Ukrainas. Defence Express ei osanud välja tuua, millel põhineb uuendatud sihtimissüsteem, sest 129 kilogrammine liugpomm peab olema väga täpne, muidu ei ole temast erilist abi. Kuna sõja iseloom on tänu droonidele muutunud, siis on Venemaa poolt peamiseks rünnakujõuks väikesed jalaväegrupid, aga nende vastu on omakorda droonide ajastul osutunud efektiivseks vana hea okastraat, sest kui jääd selle taha pidama, oled potentsiaalne pommitajadoonidelt visatavate lõhkekehade sihtmärk. Okastraadi paigaldamiseks aga kasutab Ukraina armee järjest laialdasemalt maapealseid droone, mistõttu nende sõdurid seda väga ohtlikku tööd ise enam tegema ei pea paljudes rindelõikudes.
Valguskaabli otsas droonide osas toodi varasemalt välja miinusena nende väiksemat kiirust, aga Ukraina droonitootjad kasutavad nüüd poole, mis võimaldab sellistel droonidel lennata kuni 133 kilomeetrise tunnikiirusega, mis on juba igati arvestatav kiirus.
Volkswagen andis teada, et nad plaanivad kaitsetööstuses tegutsema hakata ja selles osas on lisainfot hakanud liikuma. Turul toimunud muudatuste tõttu mitmed nende tehased seisavad ja neid saaks sõjatööstuse jaoks ümber profileerida, sest seal on olemas kogu vajaminev sisseseade, eeskätt suure tõstejõuga telfrid ning toodanguks võiksid eeskätt olla erinevad soomusmasinad. Volkswagen on seotud nii veoautotootjate Scania ja MAN-iga, seega on head eeldused olemas ka kaitsetööstuse jaoks soomustehnika valmistamiseks.
Ukraina kaitsetööstuse ettevõte Skiftech on sõlminud Defence Blog’i andmetel USA armeega lepingu, pakkudes treeningsimulaatoreid realistliku lahingõppe läbiviimiseks. See on Ukraina kaitsetööstuse jaoks suur edu ja märk jõudmisest omas valdkonnas tipptasemele.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina korraldas täna öösel taas droonirünnakuid Venemaa erinevates piirkondades ning pihta sai ka Tuapse naftarafineerimise kompleksi ühele mahutile, aga rünnati ka näiteks Engelsi sõjaväelennuvälja ja sihtmärke Moskva lähedal. Eile rünnati Venemaa gaasitaristu objekte ning nii gaasitrassid kui nafta torujuhtmed on objektid, mida Venemaa armeel lihtsalt ei ole võimalik täispikkuses õhukaitsega katta.Levada-Tsentri poolt läbiviidud uuringu kohaselt soovib 58% venemaalastest suhete parandamist läänega ja ainult 26% tahab edasise suhtluse vähenemist.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
