30.12.2023 oli Ukraina lõuna- ja idaosas tugev udu ning ukrainlased pelgasid sellise ilma tulekut, sest siis on neil probleeme õhuluure teostamisega, mis omakorda annab võimaluse Venemaa jalaväegruppidel pealetungile minna. Kasuks tuli udu Dnepri idakaldal, sest võimaldas ukrainlastel üle jõe väiksemate probleemidega transporti korraldada.

Sõda on vähendanud mõlema poole laskemoonavarusid ja kuigi tänasel päeval räägitakse antud kontekstis, et Venemaal on jätkuvalt võimalik teha mitu korda rohkem laske suurtükkidest kui Ukraina armeel, siis võrreldes 2022. aasta suvega on ka neil Roman Svitani sõnul vähenenud ööpäevas tehtavate laskude arv viis korda ja rohkemgi. Mõlemad pooled on sunnitud rindejoones prioriteete määrama, mis aga tuleb teiste rindelõikude arvelt. Ukraina armee kindral Oleksii Tarnavski ütles selle ka otse välja, et Avdiijivka kaitsmine tuleb mõnede teiste rindelõikude arvelt, kuskohast jaotatakse niigi vähest suurtükimürskude ressurssi ümber. Ehk siis aasta lõpukuudel on Venemaa järjest üritanud uutest kohtadest pealetunge arendada ning Ukraina jaoks on alati kõige kriitilisem aeg esimene nädal, mille jooksul mängitakse järjekordselt ressursse ümber ning peale seda suudetakse üldjuhul olukord seal rindelõigus stabiliseerida.

Avdiijivkat on Venemaa armee rünnanud kolm kuud ning kõige paremini iseloomustab tulemust kaotatud tehnika võrdlus – kui Venemaa on kaotanud selle aja jooksul 411 ühikut tehnikat (sealhulgas 143 tanki ja 228 jalaväe lahingumasinat), siis Ukraina poolel on vastav näitaja 30 (sh 14 tanki ja 9 jalaväe lahingumasinat). Venemaa armee esialgne plaan murda kaitsest läbi linnast lääne poolt nii lõunast kui põhjast, sundides nii ukrainalasi linna maha jätma – ei ole peale katastroofiliste kaotuste elavjõus ja tehnikas suurt midagi andnud. Ukraina ei välista vajadusel linnast lahkumist, kui kaitsmine muutuks liiga ohvriterohkeks, aga hetkel kaitse peab.

Mingi hetk tõi Venemaa abijõude linnast põhja pool asuva Horlivka juurest, peale mida ukrainlased korraldasid seal vasturünnaku ning Venemaa oli sunnitud Avdiijivka juurest üksused sinna tagasi viima ehk siis hoolimata Venemaa armee suurtest pingututest on viimastel nädalatel Avdiijivka juures välja kujunenud omamoodi jõudude tasakaal, kus Venemaa enam ei ole üritanud väga massiivseid pealetungikatseid läbi viia. Loomulikult on neil seal rindelõigus piisavalt nii elavjõudu kui tehnikat, aga sõja praeguses faasis on nö massiga löömist keeruline eduks realiseerida, sest Ukrainal on nii hea õhuluurevõimekus kui ka vasturohi nii elavjõu kui tehnika osas ehk kuni Ukrainal laskemoona jagub, on Venemaal küllaltki keeruline seal lõigus mingit suuremat edu saavutada.

Paralleelselt Avdiijivkaga üritas Venemaa arendada pealetungi Bahmutist lääne poole, nad viisid seal lahingutesse oma vägagi võitlusvõimelised üksused ning Ukrainal võttis omajagu aega, et nad suudaksid rindelõigu stabiliseerida. Väga arvestatavate jõududega üritasid Venemaa üksused tagasi võtta strateegiliselt olulisi kõrgendikke Klišeejevkast põhja pool ning kui Ukraina oleks selle ala kaotanud, tähendanuks see suure tõenäosusega ka lahkumist Andriijivkast ja Klišeejevkast. Seal lõigus tegutsenud 93. brigaadile tulid raskel hetkel appi Rahvusvahelise Leegioni võitlejad ning vastane saadi pidama.

Rohkem oli Venemaal edu Hromove ja Bogdanikva suunal ning seal suutsid Venemaa üksused liikuda edasi aasta viimastel kuudel omajagu ning ukrainlased on tunnistanud, et neil oli seal rindelõigus vahepeal vägagi kriitilisi hetki, aga nüüd on Venemaa edenenud punkti, kus Ukraina kaitsepositsioonid asuvad lääne pool asuvatel kõrgendikel ning kolm kilomeetrit pika Bogdanivka külast on Venemaa kontrolli all küll 700 meetrit, aga võimalik edasiliikumine saab tulla ainult vägagi arvestatavate kaotuste hinnaga. Hromovest lõuna pool on Ivanivske ning sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko info kohaselt planeerivat Venemaa armee seda küla rünnata 11. dessantväelaste brigaadi jõududega, kusjuures lugevat ainult tulemus. Seal piirkonnas tegutseva Ukraina 93. brigaadi võitlejate sõnul on neil kaitsetegevuses kõige olulisemaks relvaks kujunenud rallidroonid ning seetõttu korraldavad nad nende ostmiseks meedias kampaaniaid, sest rallidroonid on hetkel seal rindelõigus kriitilise tähtsusega ressurss.

Luganski rinne osutus Venemaa jaoks möödunud aastal suureks pettumuseks, sest Ukrainal oli seal rindelõigus küllaltki vähe üksuseid, Venemaal oli suur ülekaal nii elavjõus kui tehnikas, ometi midagi arvestatavat korda ei ole suudetud saata. Eriti piinlik on Venemaa jaoks olukord Kupjanski suunal, aga viimastel päevade jooksul on Ukraina armee suutnud üllatada ka seal piirkonnas, liikudes arvestataval määral edasi Jagidnest põhja pool ning eile oli seal rindelõigus samuti aktiivsemad Ukraina sõjaväelased. Lõuna pool ei saavutanud Venemaa soovitud edu Kreminnast kirde, lääne, edela ja lõuna poole liikumisel, kusjuures Venemaa eelistatud pealetungi suund oli edela ja lõuna suunas, et suruda ukrainalased suurtest metsamassiividest välja Severski Donetski jõeni, mis oleks Ukraina jaoks muutnud problemaatiliseks Bilohorivka kaitsmise. Sinna piirkonda viidid AZOV-i võitlejad, kes on oma tööga siiani saanud kenasti hakkama. Venemaa on küll edenenud natuke Kreminnast lääne poole, aga ka sinna on Ukraina abijõudu toonud ning suures plaanis valitseb pariteet ehk siis Ukrainal kaitsetegevuseks jõudu jagub.

Viimaste päevade kõige negatiivsemad uudised tulevad Ukraina jaoks aga Tokmaki suunalt, kus Venemaa oli viimaste nädalate jooksul aktiivne Verbove ja Novoprokopivka vahelisel alal pealetungi suunaga põhja poole ning eelmise aasta lõpus suutsid nad päris arvestataval määral edasi liikuda. Ukrainalased tunnistavad, et seal rindelõigus neil nappis suurtükimürske ning ka sellel oli oma osa Venemaa edenemisel, aga sinna lõiku abi toomine selles osas saab tulla mingi teise rindelõigu arvelt. Venemaa on jätkuvalt aktiivne ja üritab oma nö momentumit ära kasutada ning eelseisev nädal saab Ukraina jaoks seal rindelõigus olema keeruline.

Dnepri idakallas, mis on Venemaa armee jaoks tõeline peavalu. Z-kanal „VDV za tšestnost ja spravedlivost“ kirjutab sõjaväelaste hulgas liikvele läinud infost, justkui olevat kindral-polkovnik Teplinski seadnud eesmärgiks, et 15. jaanuariks peab Dnepri idakallas olema ukrainlastest puhastatud, mis aga tähendavat uusi massilisi lauprünnakuid, mis saavat ainult halvasti lõppeda Venemaa armee jaoks. Z-kanali sõnul on seal rindelõigus juba saanud surma või haavata nii palju lahingukogemustega sõdureid, et kvaliteedi langus olevat tuntav ja kiire, lisaks suutvat Ukraina jätkuvalt väga edukalt likvideerida Venemaa suurtükke ja mitmikraketiheitjaid, nii et rünnakule minevad sõjaväelased sisuliselt ei saa arvestada suurtükiväe toetusega. Liugpomme Venemaa seal lõigus enam ei kasuta, Krinki poole viivad teed on täis purustatud Venemaa armee tehnikat. Ehk siis kõik läheb plaanide kohaselt.

Täna öösel korraldas Venemaa massiivse droonirünnaku ja erinevatel kellaaegadel on Ukraina avaldanud sellel osas natuke vastukäivat infot, alguses oli jutt, et alla ei suudetud tulistada 10 drooni, aga viimane versioon on, et 90 Shahed droonist õnnestus alla tulistada 87. Lisaks neile raketid S-300, H-59 ja H-31. Ilmselgelt üritas Venemaa korraldada uusaastaüllatust, aga lõpptulemus jäi kesiseks. Droonirünnakule eelnenud massiivse raketirünnaku järel korraldas Ukraina omakorda massiivse droonirünnaku Belgorodi linna lähedal olnud sõjaväelistele objektidele ja et osa sihtmärke olid linnast põhja pool, lendasid droonid üle linna ning Venemaa õhukaitse üritas neid seal alla tulistada, aga nii õnnetult, et nende endi õhukaitseraketid kukkusid linna, põhjustades tsiviilelanike hulgas palju ohvreid.

Venemaa propaganda üritas kiirelt reageerides väita, et Ukraina ründas linna mitmikraketiheitjatega, aga paraku on teada, et Venemaa poolt nimetatud mitmikraketiheitja Vampire on ehitatud GRAD-21 baasil ja see ei suudaks ka parima tahtmise juures Belgorodini lennata, sest Aleksander Kovalenko andmetel on Vampire laskekaugus kuni 21 kilomeetrit, aga Belgorod asub piirist suurusjärgus 30 kilomeetri kaugusel. Ukraina peab vastama Venemaa raketirünnakutele rünnakutega Venemaa territooriumil, see on ainus keel, mida Venemaa armee mõistab. Huvitav on ka sealt piirkonnast tulevate Venemaa sõjaväelaste kriitika, kes enda sõnul asuvat Venemaal ja seetõttu olevat neil palk ainult 30000 rubla kuus, samas sisulises plaanis olevat nad vägagi tihti sõjalise tegevuse keskel.

Plaan oli täna rohkem pühendada ruumi tagasivaatele, teen täna otsa lahti ja järgmistes ülevaadetes jätkan sellega. Ma olen arusaamisel, et Ukraina edu võti on võimalikult aktiivne asümmeetriline lahingutegevus ja selles osas saavutasid nad möödunud aastal ühe väga märkimisväärse tulemuse – ilma laevastikku omamata suutsid nad ennast aasta lõpuks Mustal merel nii kehtestada, et Venemaa oli sunnitud enamuse oma sõjalaevasid viima Musta mere idaosa sadamatesse peitu, samas kui Ukraina taastas aasta lõpuks sadamate töö ning eelmise aasta viimastel kuudel viidi sadamatest välja miljoneid tonne kaupasid.
Dessantlaeva õhkimine oli kirsiks tordil ning väidetavalt olevat jõudude vahekorra muutus Venemaa jaoks nii ootamatu, et ida pool sadamates lihtsalt puuduvat võimekus laevade ja allveelaevade tiibrakettidega varustamiseks, see võimekus pidavat neil asuma Sevastoopolis, aga seal on Venemaa sõjaväelaevadel väga ohtlik olla.

Ma tõesti ei oska nende väideta paikapidavust kommenteerida, aga fakt oli see, et viimases massiivses rünnakus Venemaa merelaevastik ei osalenud. Kogu see asi on seda piinlikum Venemaa jaoks, et paljuski on kogu see sõda seotud Venemaa ambitsioonidega Mustal merel ning Krimm annekteeriti paljuski seetõttu, et nende sõjaväebaaside perspektiiv muutus peale Maidani hägusemaks.

Nüüd aga ollakse jõutud olukorda, kus ilma laevastikuta Ukraina suudab meredroonide ja rakettide abil oma mängureegleid peale suruda ning see on suurepärane näide asümmeetrilisest lahingutegevusest ning ilmselgelt on tegemist möödunud aasta ühe kõige arvestatavama saavutusega Ukraina jaoks. Loodetavasti suudab Ukraina tänavu sama edukalt jätkata Venemaa Musta mere laevastiku modifitseerimisprotsessi, kus laevad muudetakse allveelaevadeks, just selles liinis on Ukrainal päris head võimalused olulist edu saavutada.

Viimastel nädalatel on omajagu tähelepanu saanud Venemaa staaride üritus, kus neil oli üldjuhul rohkem riideid seljas kui inimestel rannas, aga ometi osati selles näha LGBT-propagandat. Järgnes küllaltki pretsedenditu nö näidispoomine, mis oli seda kummalisem, et noorte hulgas on toetus sõjale väike, samas kui paljud nendest üritusel osalenud staaridest on sõja toetamiseks oma panuse andnud. Nüüd väidab Ukrainast lahkunud kollaborant Oleg Tsarjov, et aasta viimasel päeval olevat Venemaa presidendi administratsioonist tulnud käsk teema lõpetamiseks ehk siis staaridel olevat vajalikud õppetunnid omandatud. Nii see riik seal toimib ja eks lähinädalad näitavad, et kas Tsarjovi jutul ka tõepõhi all oli või mitte.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING