Hiina president Xi Jinping ja Venemaa president Vladimir Putin Moskvas 5. juunil, 2019. Sergei Ilnitsky/Reuters
Ida kultuuriruumis on oma näo säilitamine ülimalt oluline ning kui minna külla ja kätelda inimesega, kes on 123 riigis (vähemalt teoorias) rahvusvaheliselt tagaotsitav, siis ilmselgelt on sellel tagajärjed. Venemaa saab agressiooni Ukrainas jätkata paljuski tänu majandussidemetele Hiinaga ja kui nendevaheline koostöö suureneks, siis oleks ka lääneriikidel aeg hakata mõtlema, kuidas vähendada kaupade importi Hiinast. Nii Euroopa Liidul kui USA-l on Hiinaga kaubavahetus sügavas defitsiidis niigi ning tulevikku vaadates ei ole sellise defitsiidi vähendamisele alternatiivi. Hiina haavatavusele viitab see, et tema toodete eksport Venemaale moodustab ainult väikese osa võrreldes EL-i ja USA-sse eksporditud toodetega rahalise koguväärtusega.
Omajagu vastukaja on ka saanud Putini väidetav kiirvisiit Mariupolisse. Kõige paremini ütles selle kohta Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, et kurjategijatel on tihtipeale vastupandamatu tõmme kohtadesse, kus nad on oma kuriteod korda saatnud. Mees, kelle sõitude ajaks suletakse Moskvas liiklus, sõidab rindelinnas veoautode ja traktorite vahel? Mees, kes on ehitanud oma kõiksugu hirmude mahasurumiseks ülipikad lauad, sõidab ringi linnas, kus igal hetkel võib tulla Ukraina poolt nö külakosti? Ja sealjuures nägi diktaator välja väsinud ja õnnetu. Ei märkigi suurest ja võimsast juhist, selle asemel vaatas vastu rahvusvaheliselt tagaotsitav isik.
Jätku sai ka USA drooni nö allanügimise juhtum. Mina isiklikult arvan, et Poola ja Slovakkia otsused Ukrainale üle anda Mig-29 lennukid said sellest sündmusest hoogu juurde. Mustale merele saatis aga USA palju suurema drooni, nimelt reaktiivmootoriga RQ-4 Global Hawk’i ja see lendas sinna, kuhu varem USA droonid ei olnud veel lennanud – lähedale Sevastoopolile, Sotšile ja Novorossiiskile. Väljakutsuvalt lähedale, aga seda drooni Venemaa rünnata ei üritanud. Ka tegi strateegiline pommitaja B-52 lennu Kalingradi suunas, imiteerides linna ründamist.
Olukorrast rinnetel ka. Nädalavahetuse minu jaoks kõige meeldivamad sündmused leidsid seekord aset Donetski oblasti okupeeritud territooriumitel, kus ööl vastu 19. märtsi toimunud droonirünnakutes hävitasid Ukraina armee üksuse „Valged hundid“ liikmed tänu soojuskaamerate heale tööle 10 Venemaa tanki ja ühe jalaväe lahingmasina. Kõigi hävitamiste kohta on olemas videod, küll aga on Ukraina poolel palju arutust teemal, et millega seda tehti. Tegemist peab olema suurte droonidega, mis suudavad kanda suuri miinipildujate miine ning Ukraina sõjaväeeksperdid ei ole ühel meelel, et kas need olid 80 mm või 120 mm miinid (16 kg), samas suures plaanis ei oma see tähtsust, sest Venemaa soomustehnika hävitamiseks sellest piisas ning kõik droonid pöördusid tervena tagasi st Venemaa ei suutnud neid avastada ja alla tulistada. Oli teada, et Venemaa koondab Avdiijivka suunal ründamiseks soomustehnikat ja ukrainlased muutsid enamuse sellest vanarauaks.
Lisaks neile droonidele kasutas Ukraina edukalt ka tapjadroone RAM II (suudab kanda 3 kg lõhkeainet), millega hävitati Venemaa kaks õhutõrjekompleksi Tor-M2. Loodetavasti toob uus nädal sama palju häid uudiseid Venemaa soomustehnika hävitamisest.
Bahmuti juures jätkas Venemaa pealetungide läbiviimist ning Bahmutis endas oli neil edasiliikumine väga väike, küll aga suutsid nad natuke edeneda linnast edela pool Ivanivske suunal ja linnast kirdes Orihhovo- Vassilevka suunal. Linna varustamine on keeruline, sest varustusteed on Venemaa suurtükkide laskeulatuses, samas ei võimalda teede vilets olukord neid suuremal kiirusel läbida. Praegu Ukraina üksused veel suudavad Bahmuti nö kotisuud lahti hoida, aga Venemaa koondab sinna piirkonda uusi reserve ja sellel nädalal võivad seal rünnakule liikuda ka tšmobikud, keda hakatakse suure tõenäosusega kasutama samamoodi nagu otsasaanud kinnipeetavaid ehk siis kahurilihana.
Nii Avdiijivka kui Kreminna juurde on Venemaa koondanud arvestataval määral üksuseid ning sellel nädalal võib ka seal oodata Venemaa katseid Ukraina kaitsest läbi murda ja edasi liikuda.
Mõlemal poolel on suur puudus laskemoonast. Ruslan Leviev rääkis sellega seoses tõestisündinud loo, kus ühe Venemaa suurtükimeeskonna juht pidi alla kirjutama dokumendile, et on saanud kätte sellise koguse laskemoona. Reaalses elus oli mürske kordades vähem kui paberil kirjas ning selgus ka põhjus, nimelt oli ohvitser müünud osa mürske Prigožinile, et see saaks neid kasutada Bahmuti ründamisel. Väga kõnekas, kusjuures Tšetšeenia sõja ajal müüsid Venemaa armee ohvitserid nii relvi kui laskemoona ka oma vaenlastele. Venemaal pidi olema suur puudus püssirohust, mistõttu on keeruline suurendada mürskude tootmist.
Probleemid on ka Euroopas, kus mürsutootjatel on Defense Expressi andmetel tootmisplaanid paigas 2026. aasta lõpuni, samas järsuks tootmismahtude suurendamiseks on puudus nii püssirohust, trotüülist (TNT) kui ka trinitrotselluloosist. Kuigi mürske üritatakse juurde saada tootjatelt üle maailma, on omajagu kibedat tõtt Tšehhi presidendi poolt edastatud sõnumis, et Ukrainal on jäänud ainult üks katse suurpealetung läbi viia, peale mida kulub palju aega, enne kui õnnestub uuesti rünnakuks vajalik kogus laskemoona varuda.
Venemaa z-kanalites kirjutati võitlusest Ukraina laiatarbedroonidega. Nimelt on küll Venemaa üksustel olemas elektroonilise sõjapidamise võitluse vahendid, aga nendega saad drooni alla võtta ainult siis, kui see lendab lähedale. Kui lendab kaugemal, siis on automaadiga tillukese liikuva drooni tabamine äärmiselt keeruline ning sellisel juhul on kõige efektiivsemaks relvaks osutunud hoopis sileraudsed jahipüssid, millest lastakse haavlitega. Aga ka sellega on probleemid – väidetavalt on sellisel juhul efektiivne laskekaugus 50 meetrit ja kõigele lisaks on neid jahipüsse väga tüütu kaasas kanda lisaks muule relvastusele.
Prigožin on vastuolulise kuulsusega isik ka Venemaal, ometi võimaldatakse tal lausa 42-s kohas üle Venemaa värvata võitlejaid Wagner Group'i. Väidetavalt on põhjus selles, et paremäärmuslaste jaoks ei ole leping Venemaa armeega ahvatlev, sest z-kanalites antakse Venemaa armee juhtide pihta verbaalset turmtuld juba pikemat aega. Samas on Venemaal sõjas nö kahuriliha hädasti vaja, lisaks täidavad wagnerlased Venemaa nö valgustkartvaid ülesandeid ka väljaspool Venemaa territooriumi. Prigožin ise sealjuures hõiskab oma meediakanalites rõõmsalt, et palkamine edeneb ning ta lootvat suveks lausa 30000 uut võitlejat palgata.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
