Eilset päeva ilmestas kõige enam NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi Kiievi külastus, mille käigus ta sõnaselgelt väljendas Ukraina jaoks NATO-ga liitumise perspektiivi olemasolu. Kuigi see on ainult lubadus, millel hetkel tõsisemat juriidilist katet ei ole, on see siiski väga oluline signaal Ukraina jaoks just praegusel hetkel, kui Ukraina valmistub pealetungiks. Loomulikult tahaks Ukraina, et NATO suunas oleks neil liikumine veelgi kiirem, aga hetkel on selline reaalsus. Antud kontekstis ei tasu ära unustada, et Venemaa alustas oma agressiooni just ettekäändega, et on vaja ära hoida Ukraina saamine NATO liikmeks, aga nüüd ta ise lükkab Ukrainat sinna suunas. Kindlasti oli NATO peasekretäri sõnum vastukarva Hiina juhtkonnale, aga midagi pole teha, hetkel paistab, et nende rahuplaanist sellisel kujul asja ei saa.
Kui nüüd vaadata natuke pikema perspektiiviga, siis isegi juhul, kui Ukraina vabastaks kõik ajutiselt okupeeritud territooriumid, oleks ainult aja küsimus, kui Venemaa ründaks uuesti ning ainult NATO liikmelisus hoiaks Venemaad tagasi ja annaks ka Ukrainale riigi ülesehitamiseks kindlustunde. Ukrainal on selles suunas veel pikk tee käia, aga seda on lihtsam teha, kui on selge siht silme ees.
NATO peasekretäri Kiievi külastus oli Venemaa jaoks nii suureks üllatuseks, et „suurest ehmatusest“ kaotas Venemaa Su-34 Belgorodi kohal lennates lennukipommi, mis tekitas linna tänavale suure augu ja plahvatuse käigus lendas üks sõiduauto kõrvalasuva poe katusele. Samas aga jätkab Venemaa Ukraina ründamist Iraanist toodud droonidega ning täna öösel suutis Ukraina alla lastu 12-st droonist kaheksa. Sõjaväelise eksperdi Romas Svitani sõnul on Venemaa suutnud koguda uue rünnaku jagu tiibrakette ning nüüd toimuvad droonirünnakud, et Ukraina oleks sunnitud kulutama oma niigi defitsiitseid õhutõrjerakette ning Svitani sõnul võib Venemaa suurema raketirünnaku korraldada juba lähima paari nädala jooksul ning sedapuhku oleks rünnakute sihtmärgid seotud juba Ukraina armee logistikaga.
Rinnetel on Venemaa jätkuvalt kõige aktiivsem Bahmutis, kus nad eile suutsid natuke edeneda linna lõunaosas. The Washington Post’is on artikkel, mis valgustab linna kaitsmisega seotud probleemide tagamaid. Peamised probleemid on seotud linnas asuvate üksuste varustamisega ning laskemoonanappusega. 93. brigaadi koloneli Pavlo Palisa on nad pidanud mitmest kohast linnast taanduma just laskemoona nappuse tõttu, muidu oleksid nad suutnud neid positsioone veel hoida. Palisa sõnul on neil probleeme ka Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditega, mis küllaltki hästi summutavad laiatarbedroonide (milliseid mõlemad osapooled kasutavad massiliselt) jaoks vajalikku GPS-i signaali ning seetõttu on probleeme vaenlase positsioonide koordinaatide saamisega, aga kui pole koordinaate, siis ei saa ka suurtükid lasta. Palisa lisas, et nad on õppinud ka Venemaalt, nimelt seda, kuidas maskeerida laiatarbedroonide nö „kodupunkti“ koordinaate (kuhu peaks droon tagasi lendama) või maskeerida koordinaate, mis võiksid anda infot Ukraina üksuste asukohtade kohta.
Aga probleemide üle kurdavad ka Venemaa üksused. Nimelt on Ukraina suurtükid linnast läänes nii kaugel kõrgendikel, et Venemaa suurtükid ei ulatu sinna laskma. Kui Ukrainal õnnestub droonidelt saada infot sihtmärkide kohta, siis suudavad Ukraina suurtükiväelased oma hea tööga olla nii efektiivsed, et eeskätt just tänu nende tööle seiskus Venemaa edenemine linna põhja osast. Venemaa omakorda üritab vastu rünnata tapjadroonidega Lancet, aga nende vastu on ukrainlased ehitanud terasvõrgust kaitsed (foto kommentaaride osas). Kui alguses oli võrgud ainult tehnika peal, siis peale seda, kui Venemaa droonide operaatorid õppisid ründama külgedelt, ehitati tehnika ümber terasvõrgust kast, mis kaitseb kõigist suundadest.
Hoolimata ülimalt keerulisest olukorrast on Ukraina suutnud Bahmutis pikki raudteed paika saada korraliku kaitseliini ning erinevatel hinnangutel võib Ukraina seal logistika toimimisel vastu pidada veel nädalaid, sidudes nii ära palju Venemaa kõige võitlusvõimelisemaid üksusi , keda oleks Venemaal vaja õige pea mujal rindelõikudes. Selles valguses võib ka vaadata Venemaa dessantväelaste rünnakuid linnast põhjast Hromove suunal, kus nad ühes punktis jõudsid mööda metsaviirgu liikudes isegi teeni, mis on üks kahest alles jäänud suuremast varustusteest. Ukraina poolelt kaitsevad teid nende kõige paremad üksused, nii on internetis palju vastukaja saanud video, kus nn „Da Vinci hundid“ (legendaarse Ukraina sõjaväelase hüüdnime järgi) võitlevad pealetungivate Venemaa dessantväelaste vastu ning kuigi vaenlased jõuavad neist ainult mõnekümne meetri kaugusele, säilitavad ukrainlased külma verd ja löövad rünnaku tagasi. See on reaalne lahing, milliseid peetakse seal rindel iga päev kümneid. Huvitav on sealjuures märkida, et Ukraina üksuse komandöri hüüdnimi on „Tihhii“ ehk siis tõlkes „Vaikne“. Ukraina üksuse tegutsemist tunnustavad ka Venemaa z-blogijad.
Ukraina armee andmetel on Venemaal Kreminna juures jätkuvalt kolme diviisi jagu üksuseid, kes on valmis minema pealetungile Limani suunas. Vaikselt on pinnas tahenemas ning Venemaa koondavat rasketehnikat positsioonidele, aga ka ukrainlased on võimalikuks pealetungiks valmis. Just Kreminna juures on Venemaal palju dessantväelasi ja nende seoses ilmus Venemaa sõjablogijalt Sladkovilt Telegramis postitus, kus ta kurdab, et Venemaa kasutab dessantväelasi ja spetsnaz’i üksusi korralikul tasemel jalaväe puudumisel rünnakute läbiviimisel, aga see on nende üksuste ettevalmistamiseks kulunud rahalisi vahendeid arvestades täielik raiskamine. Oma tekstis nentis nukker Sladkov: „Me (Venemaa) kasutame oma parimaid üksuseid ülesannete lahendamiseks, milleks nad pole ette nähtud, aga see on parim, mida me hetkel teha saame.“
Palju probleeme on ka Ukrainal, nii tehnika, laskemoona kui ka elavjõu nappusega. Kui väga palju vastukaja on saanud Venemaa poolt rindele toodud tankid T-54 ja T-55, siis on Ukraina omalt poolt toonud ka rindele tankid T-55. Tõsi küll, väidetavalt moderniseeritud, aga ikkagi T-55. Minuni jõudnud info kohaselt hakatakse nüüd Ukraina armeesse kutsuma ka tudengeid, siiani nad pääsesid mobilisatsioonist. Kutsutakse ärimehi, spetsialiste jne. Kodumaa vajab kaitsmist. Selles kontekstis ei ole liigne lisada, et Ukrainast on sõja eest riigist lahkunud ka omajagu mehi, kelle panust oleks vaja oma riigi kaitsmisel. Nii põhjustas mingi aeg tagasi palju vastukaja video noortest Ukraina meestest, kes lõbutsesid Euroopas suusakuurordis ning kes kõik olid pärit jõukatest perekondadest. Ühed annavad riiki kaitstes oma elu, samas kui teised on sõnades küll suured patrioodid, aga seda sõjast ohutus kauguses.
Vastuolulist infot on tulnud Avdiijivka juurest, kus Venemaa viis eile läbi 20 rünnakut, aga seda ilma eduta. Palju rohkem on Venemaa enda z-kanalitest infot selle kohta, et Ukraina on suutnud vasturünnakute käigus edasi liikuda, kõige rohkem Marinkast lõuna pool. Avdijivkast on olemas video, kuidas Venemaa lennukipomm tabab 9-korruselist elumaja, ometi on linnas omajagu neid tsiviilisikuid, kes ei soovi linnast lahkuda ning Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat nende hulgas omajagu ka neid, kes ootavat Venemaa üksuseid ehk siis nn ždun’id. Tühine osa elanikkonnast, kes elasi enne sõda linnas, aga nad on siiski olemas.
Eestis on viimasel ajal omajagu vastukaja saanud juhtumid, kus meie politiilises spektris nii vasakust kui paremast äärest on inimesed käinud Donbassis. Selles kontekstis ilmus huvitav materjal The Washington Postis, kuidas Venemaa üritas Saksamaa vasakäärmuslasi (Die Linke) ja paremäärmuslasi (AfD) ära kasutades mõjutada riigis sõjavastaste meeleolude kasvu. Eelmise suve lõpus üritas Venemaa rahulolematust kasvatada paljudes Euroopa riikides, proovides esile kutsude massimeeleavaldusi, kus kesksel kohal oleksid kalliste energiahindade temaatika. Nüüdseks on see energeetikasantaaž läbi kukkunud, aga Donbassi kutsutakse poliitilistel äärmustel olevaid inimesi jätkuvalt, proovides nii levitada narratiivi, et tegu ei ole Venemaa agressiooniga, vaid hoopis kodusõjaga, kus nn hea Venemaa hoopis kaitsvat Donbassi elanikke ning iga selline külastus on vesi Venemaa propagandamasina veskile.
Venemaa opositsiooni esindaja Mark Feigini sõnul on Venemaad tabanud enneolematu pealekaebuste laine ning õhustik riigis meenutavat juba eelmise sajandi 37. aastat, kui oli stalinistlike repressioonide kõrgaeg. Nii olevat pealekaebus tehtud pensionäri peale, kes kuurordis puhates olevat rääkinud Zelenskist hästi ja nüüd ähvardavat teda reaalne vanglakaristus armee diskrediteerimise pärast. Feigin tõi välja veel ühe huvitava nüansi – nimelt olevat valdav enamus pealekaebusi nimelised, anonüümseid kaebusi olevat vähe.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: liitumine NATOga tagab Ukraina pikaajalise julgeoleku VIDEO (3)
Eestlased Ukrainas | 21 Apr 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Jeremija 9:Õige kiitlemine
22 Nõnda ütleb Issand:
Ärgu kiidelgu tark oma tarkusest,
ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest,
ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest,
23 vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest,
et ta on arukas ja tunneb mind,
et mina olen Issand, kes teeb head,
õigust ja õiglust maal.
Sest seesugused asjad on mu meele järgi,
ütleb Issand.
22 Nõnda ütleb Issand:
Ärgu kiidelgu tark oma tarkusest,
ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest,
ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest,
23 vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest,
et ta on arukas ja tunneb mind,
et mina olen Issand, kes teeb head,
õigust ja õiglust maal.
Sest seesugused asjad on mu meele järgi,
ütleb Issand.
These are the 54 countries along the Silk Road according to the UNESCO Silk Roads Programme.
Afghanistan
Armenia
Azerbaijan
Brunei Darussalam
Cambodia
China
Egypt
France
Georgia
Germany
Greece
India
Indonesia
Iran
Iraq
Italy
Japan
Jordan
Kazakhstan
Kenya
Kuwait
Kyrgyzstan
Lebanon
Madagascar
Malaysia
Mongolia
Mozambiq ue
Myanmar
Nepal
North Korea
Oman
Pakistan
Philippines
Portugal
Qatar
South Korea
Russia
Saudi Arabia
Singapore
Somalia
Spain
Sri Lanka
Sudan
Syria
Tajikistan
Thailand
Turkey
Turkmenistan
UAE
UK
Tanzania
Uzbekistan
Vietnam
Yemen
Afghanistan
Armenia
Azerbaijan
Brunei Darussalam
Cambodia
China
Egypt
France
Georgia
Germany
Greece
India
Indonesia
Iran
Iraq
Italy
Japan
Jordan
Kazakhstan
Kenya
Kuwait
Kyrgyzstan
Lebanon
Madagascar
Malaysia
Mongolia
Mozambiq ue
Myanmar
Nepal
North Korea
Oman
Pakistan
Philippines
Portugal
Qatar
South Korea
Russia
Saudi Arabia
Singapore
Somalia
Spain
Sri Lanka
Sudan
Syria
Tajikistan
Thailand
Turkey
Turkmenistan
UAE
UK
Tanzania
Uzbekistan
Vietnam
Yemen
Eestlased Ukrainas
TRENDING