Venemaa 500 kg liugpomm
Õige varsti aga ilmus meediasse mitu videot, mis olid filmitud plahvatuskohast nii paarisaja meetri kauguselt elumajadest ja eriti kõnekas on ühe noore venelanna poolt tehtud video, kus analooge mitteomava vürstikusega rikastatud vene keele asemel kostusid Youtube’sse laaditud videost ainult piiksud. Mis siis selgus. Sarnaselt Hamasile ja Hezbollah’ile olid Venemaa sõjaväelased rajanud laskemoonalao kohe elumajade vahetusse lähedusse, aga droonide ajastul on Ukraina armeel vahendid ka sellistes oludes täppistööks.
Ja kuigi Kurski kuberner teatas, et nad lasid järjekordselt kõik droonid alla ja ühe allalastud droonid rusud kukkusid kogemata täpselt laskemoonalattu, siis kohalike elanike sõnul tabasid Ukraina droonid probleemideta sihtmärki ning lisaks laskemoonalaole kaotas Venemaa armee seal z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel 7 sõjaväest surnutena ja 11 said haavata ning muidugi läks ka z-kanalites kohe lahti arutelu stiilis, et kuidas oskas Ukraina armee jälle rünnata kõige õigemal hetkel, kui sõjaväelased olid olnud ametis laskemoona laadimisega.
Kurski oblasti lahingutegevuse osas on Ukraina sõjaväelaste poolt informatsioon selline, et Venemaa suurendab järjest seal piirkonnas sõjaväelaste arvu ning neil on järjest keerulisem ründetegevust läbi viia ning nii on Ukraina armee kaotanud seal viimasel ajal rohkem tehnikat ning sõjaväelased on mitmelgi korral langenud vastase varitsuse ohvriks. Sellest hoolimata oli Ukraina armeel seal rindelõigus edenemine Veseljest põhja poole, samas Venemaa suutis natuke edeneda Snagostist kagu suunas.
Samas demonstreeriti Venemaa poolt edastatud videos ühe sellise drooni tööd ning selgus, et antud droonil on ka omad arvestavad miinused – lennuaeg on lühem, lennukõrgus väiksem, lennu-ulatus väiksem ehk siis droonioperaatorid peavad olema küllaltki rindejoone lähedal, samas plusspoolel on nende jaoks teadmine, et vastasel ei ole võimalik sidet segada ning optilise kaabli kaudu saab palju parema kvaliteediga pildi, mistõttu seda drooni saab kasutada ka luuretegevuseks. Ma ise pean küllaltki perspektiivikaks vastumeetmeks valguskaabli ründamist rallidrooniga, aga eks ole ju sellise optilise kaabli otsas oleva drooni puhul ka see probleem, et kuidas teda taevast üles leida, sest raadiosagedusi ta ei kasuta.
Luganski oblastis toimuva lahingutegevusega seoses läks eile õhtul Ukraina sotsiaalmeedias liikvele info, et Ukraina üksused olevat suutnud Kreminna suunal osa vahepeal kaotatud positsioone tagasi võtta. Kui nii, siis hea uudis. Põhja pool aga oli Venemaa armeel väike edenemine ülespaisutatud Oskili jõe suunas ning Venemaa armee on veekogust ainult kahe kilomeetri kaugusel. Ukraina poolelt on sinna lõiku toodud täiendusi, aga pika keelena lääne poole ulatuv Venemaa kontrolli all oleva territoorium on suurendanud Ukraina jaoks seal lõigus rindejoone pikkust 10 kilomeetri asemel rohkem kui 40 kilomeetrile. Teoorias peaks see olema väga ohtlik ka Venemaa armee jaoks, aga nad teavad, et hetkel ei ole Ukraina armeel piisavalt jõudu, et suuremaid rünnakuid tiibadelt ette võtta.
Pokrovske suunal oli eile õhtuse seisuga Ukraina käes veel väikene osa Tsukurine asulast, aga suure tõenäosusega ollakse sunnitud juba nädala lõpuks sealt taanduma. Kui Venemaa peaks suutma asula enda kontrolli alla saada, siis suure tõenäosusega liigub rünnakuteravik põhja poole Selidove suunal ning alles peale Selidove okupeerimist oleks neil võimalik suuremate jõududega minna Pokrovski peale.
Vugledarist taandumise järel on Ukraina poolel omajagu arutelusid teemal, kuidas efektiivsemalt kaitses võidelda. Väga valus teema on liugpommid, aga tänasel päeval Ukraina puudub luba kasutada lääne päritolu rakette Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste objektide ründamiseks. Hetkel on Ukraina jaoks ainuke variant rünnata sõjalennuväljasid droonidega, aga nad on aeglased ning Venemaa armee jõuab töökorras lennukid enne droonide saabumist sealt ära viia.
Parimal juhu suudavad ukrainlased edukalt rünnata sõjaväelennuväljadel laskemoonaladusid ja kütusemahuteid, aga Venemaa armee on seal üles seadnud nii õhukaitsevahendid kui ka elektroonilise sõjapidamise vahendid, mistõttu ei ole sihtmärkide tabamine lihtne. Viimati toimus sellise droonirünnak Voroneži oblasti Borisoglebskis, aga praegu puudub info, mis kinnitaks nende rünnakute edukust.
Järgmine temaatika on vastase elavjõu võimalikult efektiivne hävitamine olukorras, kus Venemaa kasutab rünnakul laial rindel väikeseid gruppe. Võimalike lahendusvariantidena on tuua rindele oluliselt rohkem kõige lihtsamaid rallidroone, sest nende vastu üldjuhul jalaväelastel kaitset ei ole ning kasutada rohkem distantsjuhtimisega kuulipildujaid.
Ukraina poolt läbiviidud mobilisatsiooni osas on vastandlikke andmeid. Kui The Times’is kirjutati, et Ukrainal on vaja veel enne aasta lõppu täiendavalt 200000 sõjaväelast mobiliseerida, siis ühe Venemaa ohvitseri sõnul on Ukrainal hetkel reservis 14 brigaadi, keda ei ole lahingutegevuses kasutatud. Nende brigaadide osas on küll olnud juttu soomustehnika vähesusest, aga mitte sõjaväelaste puudusest. Kui juba nende varustamiseks ei piisa relvastust, siis mida teha veel täiendava 200000 sõjaväelasega? Automaate ja padruneid jaguks, aga sõda nii ei pea tänasel päeval.
The Times tõi eraldi välja olukorra Odessa oblastis, kus väljasaadetud kutsetele reageerivad vähesed ning just seal piirkonnas on Venemaa eriteenistused olnud eriti aktiivsed mobilisatsiooni takistamisel, sest ajalooliselt on seal palju venekeelset elanikkonda ning nende hulgas levivad Venemaa sõnumid paremini. Just seal piirkonnas toimus kõige rohkem sõjaväelaste autode süütamisi, mille eest Venemaa eriteenistused ka raha maksid. Aga lisaks takistab mobilisatsiooni The Times’i andmetel altkäemaksude võtmine, mille eest saab endale osta tõendi, mille järgi oled teenistuseks kõlbmatu, näiteks on tõendi järgi inimesel tuberkuloos ning siis olevatki rohkem kui 50%-l inimestest sihtgruppi kuuluvatest isikutest sellised tõendid.
Z-kanal Kremljovskaja tabakerka laiendas infokildu, mis puudutas Donetski lähedal polügoonil toimunut, kus väljaõppe ajal tabasid kohta Ukraina poolt mitmikraketiheitjalt lastud raketid. Z-kanali andmetel oli väljaõpe spetsiaalselt läbi viidud demonstratsioonina Põhja-Koreast saabunud sõjaväelise delegatsiooni jaoks ning rünnakus hukkunud 20-st inimesest olid kuus olnud Põhja-Korea ohvitserid, kes said hingetuksvõtvalt hea lahingukogemuse osaliseks.
Iraani raketirünnaku teemal ka natuke. Defence Expressi andmetel lasti 30 minuti jooksul kokku välja 181 ballistilist raketti. Väljaande andmetel on Israelil ešeloniseeritud õhukaitse, kus nö kõige madalama astmel on meedias palju kõlapinda saanud nö Raudkuppel, aga selle roll on eeskätt lähedalt lastud juhitamatute rakettide mahavõtmine. Ballistiliste rakettide vastu on kompleksid ingliskeelse tähistusega Arrow-2 ja Arrow-3. Defence Expressi andmetel on teadaolevat Israelil 2 Arrow-2 patareid ja üks Arrow-3 patarei, kokku arvestuslik võimalik ühe rünnaku tõrjumise käigus välja lasta kuni 114 raketti, lisaks ei ole garanteeritud, et iga õhutõrjerakett tabab ning piirid on ees ka korraga väljalastavate rakettide arvu osas.
Teoorias ei kõla kõik see hästi, aga praktikas kukkus Iraani rünnak läbi. Peamine põhjus Iraani rakettide ebatäpsus, mille kohta Israeli sõjaväelased ütlesid, et Iraani rakettide sihtmärk oli Israel. Iraani rakettide lennutrajektooride järgi arvutati välja nende võimalikud langemiskohad ning õhutõrjerakette ei kulutatud nendele rakettidele, mille langemiskoht oli inimtühjas kohas, peamiselt Negevi kõrbes, rünnakute peamise sihtmärgi, Nevatini õhubaasi, läheduses.
Israeli sõjalise eksperdi Igal Levini sõnul tabas sõjaväelennuvälja territooriumi kolm Iraani raketti (seda juttu kinnitavad satelliidifotod), neist üks ka F-35 angaari, aga et teadaolevalt olid kõik lennukid enne rakettide kohalejõudmist sealt ära viidud, siis oli rünnaku tekitatud kahju minimaalne, kuigi Iraani poolt edastati sõnum, et nad olevat hävitanud lausa 20 F-35 lennukit. Üks rakett kukkus ka Mossadi peahoonest 400 meetri kaugusele.
Venemaa õhutõrje hakkama ei saanud ning on ka neid, kelle arvates Venemaa sõjaväelased ei julgenud antud olukorras õhutõrjekomplekse kasutada, kartuses, et siis lastakse need ka vanarauaks. Ja Israeli jaoks ongi antud olukorras väga oluline preventiivselt hävitada kõik laod, kus võivad olla Iraani päritolu raketid.
Iraani poolt raketirünnaku läbiviimise võttis enda peale Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRK), mis allub otse usujuhile ning mida Venemaa analüütik Anatoli Nesmian võrdleb sisu poolest natsi-Saksamaa SS-ga. Lääne meedia andmetel ei teadnud Iraani president kavandatavast raketirünnakust ning Nesmiani sõnul oli see rünnak ka omamoodi IRK sõnumiks uuele Iraani presidendile, kes olevat hakanud ajama liiga läänesõbralikku juttu, nüüd aga oli sunnitud raketirünnakut kaitsma, ühtlasi valides selgelt poole. IRK võttis usujuhi oma valve alla, sest Nesmiani sõnul kardetakse Iraanis nüüd paaniliselt Israeli kättemaksu täppisrünnakute kujul.
Lisaks kardetakse rünnakuid Iraani naftatöötlemise ettevõtete vastu ning selles osas kirjutas veebikanal oilprice(punkt)com, et kui suur on OPEC+ võimekus Iraani toodetud nafta (rohkem kui 3 miljonit barrelit naftat päevas) äralangemisel seda asendada. Veebikanali sõnul saab kartell tootmist suurendada maksimaalselt 5,86 miljonit barrelit päevas, sellest Saudi-Araabia 3 miljonit barrelit päevas ja Araabia Ühendemiraadid 1,4 miljonit barrelit päevas.
Madalatest naftahindadest ei ole tegelikult huvitatud ka USA, oilprice(punkt)com andmetel on USA tootjate jaoks rahuldav hind veel 70 dollarit barrelist, minimaalne sobiv hind oleks aga 66 dollarit barrelist. Kui Donalt Trump lubas presidendiks saamise korral nafta maailmaturu hinna tuua 40 dollari juurde barrelist, siis lisaks Venemaale lööks see väga valusalt ka USA enda naftatootjaid.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.