Viimasel paaril päeval on kõige tulisemad lahingud toimunud Robotine ümbruses. Seal piirkonnas toimute lahingute kontekstis on väga oluline vaadata ka piirkonna reljeefi. Nimelt on Robotine ja sealt lõuna pool asuv Novopropovkivka põhja-lõuna suunal kulgeval kõrgustikul, samas kui ida pool (Verbove suunal) asub org. Verbove suunal olid ukrainlaste endi hinnangul kaitseliinid natuke nõrgemad, mis võimaldas seal suunas ka paremini edasi liikuda, samas kui Robotinest lõunas seisis neil ees küngas, millel asusid väga hästi kindlustatud Venemaa armee positsioonid, mis võimaldasid Venemaa armeel sealt positsioonilt suurtüki tule all hoida ukrainlaste poolt tagasivõetud alasid. Lisaks oli ukrainlastel info, et Venemaa on arvestatavas koguses üksuseid liigutanud tiibadele, mis omakorda tekitas võimaluse, et orus lõuna poole liikudes võivad Venemaa armee üksused üritada korraga tiibadelt rünnata ja lõuna pool olevad Ukraina üksused kotti võtta.

Ukraina üksused ootasid ära hetke, kui toimus Novopropovkivkast põhja pool Venemaa üksuste rotatsioon ja ründas täpselt rotatsiooni hetkel, võttes ülimalt olulise künka enda kontrolli alla. Venemaa armee mõistis suurepäraselt antud positsiooni tähtsust ning järgnesid vasturünnakud nii lõuna poolt kui tiivalt lääne poolt. Alguses saavutas Venemaa natuke edu, aga Ukraina tõi omakorda abiväge ning võttis positsioonid tagasi. Ukraina kaotas eile lahingtegevuses esimese Challenger tanki ning kuigi veel täna hommikul täpset tanki asukohta kaardil ei olnud teada, oli rindelt laekunud info kohaselt see tank osaline Ukraina reservide koosseisus, kes positsioonid tagasi võttis. Kriitilisel hetkel tuleb vajadusel soomustehnikat kasutada, isegi kui see lõpeb kaotustega tehnikas, selline see sõda on.

Ukraina suutis edeneda Robotinest ida pool ning kaartide järgi on nüüd ühes kohas ületatud ka teine kaitseliin. Venemaa sõjaväelane Hodokovski kirjutas oma Telegrami-postituses, et Ukraina on aktiivseks muutunud ka Berdjanski suunal, Staromaiorskest idas asuvate Novodonetske ja Novomaiorske suunal. Ta kirjeldas Ukraina armee tegutsemismustrit lõunarindel. Ukraina armee rünnakule eelneb aktiivne suurtükituli, mis Hodokovski sõnul muudab kahjutuks ka suure osa põldudele pandud miinidest mingis lõigus, samas olevat suurtükituli nii aktiivne, et Venemaa sapöörid ei saa minna uusi miine panema ning tehnikat, millega distantsilt saab mineerida, ei olevat ka võimalik kasutada – neid jahtivat luuredroonid, mis omakorda annavad info edasi ja siis olevat Ukrainal mitmeid erinevaid võimalusi tegutsemiseks, lähtuvalt sihtmärgi olulisusest ja ka soomustatusest. Kui Venemaa armee sõdurid liiguvad lagedal maapinnal, lastakse neid kassettmoonaga, kui nad on kaevikutes, rünnatakse droonide ja suurtükkidega. Hodokovski sõnul ei ole mõtet blindaaži minna, sest need on Ukraina armee sihtmärkideks ja hävitatakse esimeses järjekorras. Nii olevat ainuke variant sõduritel kaevata laskepesasid ja üritada seal hästi maskeeritult vaikselt olla, muidu leidavad droonid nad kiirelt üles ja siis Ukraina ei pidavat laskemoona pealt kokku hoidma.

Hodokovski sõnul liiguvad ukrainlased väikeste gruppidena peale suurtükituld minimaalsete kaotustega Venemaa armee kaitserajatisteni ja järgnevad lahingud kaevikutes. Suurim probleem olevat Venemaa armeel suurtükkidega, sest ukrainlasel õnnestuvat neid nii kiirelt maha võtta, et Venemaa armee üksustel seal rindelõikudes sisuliselt neid toetav suurtükituli puuduvat. Lancet droonid küll teatud juhtudel aitavat, aga suures plaanis olevat neid olukorra muutmiseks vähe. Hodokovski on eriti mures saabuvate sügisilmade pärast, sest siis ei olevat lihtsalt füüsiliselt võimalik ilma tervist kahjustata päevade kaupa maa sisse kaevatud aukudes olla. Ukraina sõjaväe ohvitser Arty Green kommenteeris olukorda nii, et kui eelmisel suvel olid samasuguses ülimalt raskes olukorras ukrainlased, siis nüüd on lihtsalt rollid vahetunud. Loomulikult ei suuda Ukraina sellist ülekaalu suurtükitules kogu rinde ulatuses saavutada (Green’e hinnangul toimuvad lahingud kokku suurusjärgus 200 kilomeetrisel lõigul), aga kõikjal polevatki see Green’e arvates vajalik.

Venemaa armee probleemidest lõunarindel kirjutas ka Andrei Morozov. Kuna raudteeühendus ida poole ei toimi ja lääne pool on Melitopol juba sisuliselt Ukraina suurtükiväe löögiulatuses, siis toimuvat lõunarinde idapoolse osa varustamine maanteetranspordiga. Suuremaid ladusid teha ei saavat, sest Ukraina ulatub tiibrakettide laskma Aasovi mereni välja, mistõttu tuleb küllaltki mere lähedal (võimalikult kaugel rindejoonest) tsiviilkasutuses olevates kaubaautodest kaup laadida sõjaväeautodele (peamisel KAMAZ-id ja Uralid) ja need siis toimetavad selle rindele. Aga Morozovi sõnul olevat ilmnenud probleem, millele lahendust olevat väga keeruline leida. See, et Ukraina armee rallidroonidega neid veoautosid (ja väga edukalt sealjuures) jahivad, olevat üks probleem. Vähemalt sama suur peavalu olevat aga rehvid, sest sõjaväeautode rehvide muster kuluvat pikki distantse sõites kiirelt, aga asemele polevat midagi võtta. Nii olevatki paljude selliste veoautode rehvid siledad, mis aga tähendavat seda, et vihmade korral on nende liikumine asfalt-teedelt väljaspool äärmiselt problemaatiline.

Kui Ukraina on aktiivne lõunarindel, siis Venemaa on omakorda vastukaaluks üritanud rünnata Luganski oblastis. Kuigi Kupjanski suunal suurem pealetung luhtus, üritavat nad teadaolevalt üksusi regrupeerida ja mingi aja pärast uuesti üritada. Seal rindelõigus saab see aga keeruline olema, sest esitaks on ukrainlastel korralikud kaitseliinid looduslikult sobivates kohtades ning teiseks tähendaks ründamine lagedate väljade ületamist, kus aga kassettmoon on eriti efektiivne. Eelmisel nädala õnnestus Venemaal natuke edeneda Kreminnast lõuna pool metsades, aga viimastel päevadel on azovlased suutnud vahepealt kaotatud maad tagasi võtta. Kõige suurem edu oli Venemaal seal rindelõigus augustikuus Svatovest lääne poole, kus Ukraina viis läbi rotatsiooni ning olematu lahingukogemusega ja vähese väljaõppega brigaad oli pealetungivate Venemaa üksuste vastu suurtes raskustes. Ukraina tõi sinna appi vägesid, enamus vahepeal kaotatud territooriumist saadi tagasi, aga Venemaa proovib seal suunalt veel ja veel rünnata, aga raske uskuda, et Ukraina teist korda oma vigu seal rindelõigus kordab.

Donbassis suutis Venemaa armee natuke edasi liikuda Marinkas, kus kunagisest linnast on järel ainult rusud, mis vahelduva eduga liiguvad käest-kätte. Bahmutist lõuna pool liikus Ukraina natuke edasi Klišeejevkas, aga Venemaa tõi sinna lisavägesid ning nad korraldavad omakorda vasturünnakuid.

Venemaa armee korraldas üle pikema aja raketirünnaku Kiievile. Engelsi lennuväljalt õhku tõusnud strateegilised pommitajad Tu-95 lasid Kiievi suunal välja seitse tiibraketti H-10/H-555/H-55 ning kõik nad lasti ka alla, nagu ka ühe ballistilise raketi Iskander-M. Kiievi ümbruses võeti maha ka kõik Shahed droonid, aga järjekordselt ei suudetud maha võtta arvestatavas koguses droone, mis ründasid Ukraina sadamarajatisi Doonau ääres. Arvestades antud piirkonna olulisust, võiks olla Ukraina vahepeal seal piirkonnas oma õhutõrjevõimekust kasvatanud, aga ikkagi jõuab omajagu droone pahandust teha. Sellega seoses meenus uudis Saksamaalt, et Rheinmetall on hakanud tootma 35-mm laskemoona Geparditele, aga tänavuse aastanumbri sees jõudvat neid Ukrainasse ainult 40000 tükki. Raskel ajal abiks ikka.

Omajagu kõmu on selle ümber, kui palju on Venemaa armeel õnnestunud lepinguid sõlmida inimestega, kes tuleks lepingulistena sõdima. Kuigi Venemaa enda poliitikud räägivad 280000 sõlmitud lepingust selle aasta jooksul, suhtuvad kohalikke olusid tundvad inimesed nendesse arvudesse väga skeptiliselt, aga ega lõplikku tõde pole võimalik selles osas välja selgitada. Küll on küllaltki kõnekad Venemaa katsed värvata sõdureid välisriikidest. Kõige kõnekam on selles osas uudis Kuubast, kus Kuuba välisministeerium tegi avalduse, et nad ei toeta sõjategevust Ukrainas ning mõistsid hukka katsed värvata kuubalasi. Kuubalaste värbamiseks oli loodud internetikeskkond, mis asus Venemaal asuvates serverites ning värbamist olevat üritanud läbi viia ka osad turistid ja isegi kohalikud elanikud.

Venemaa proovib kahuriliha värvata ka Kesk-Aasiast, pakkudes lepingu sõlmimisel ühekordset makset pool miljonit rubla (üks dollari oli täna hommikul natuke üle 97 rubla) ja edaspidi palka alates 190000 rublast kuus. Lisaks on hakatud mõjutama Venemaal töötavad Kesk-Aasia riikidest pärit inimesi, pakkudes neile võimalust sõttamineku korral lisaks ka Venemaa kodakondsust saada. Kujunenud olukorraga ei ole rahul ka Venemaa armee ohvitserid, kelle sõnul on sellisel kujul sõtta toodud inimeste võitlusmoraal äärmiselt madal ja üldjuhul tahtvat nad kohe ära minna, kui saavad esimese kokkupuute reaalse lahinguolukorraga.

Venemaa armee ohvitser, kes kirjutab varjunime „Šuvalov“ all asjalikke kommentaare oma Telegram-kanalis, tõi välja arvud, kui palju olevat Venemaa kaitseministeeriumi andmetel kokku sõja jooksul Ukraina sõjatehnikat hävitatud. Näiteks 467 lennukit, 248 helikopterit, 6376 drooni, 11634 tanki ja muud soomustehnikat (jalaväe lahingmasinad ja soomustransportöörid), 1143 mitmikraketiheitjat, 6214 suurtükki ja miinipildujat. Šuvalov avas nende absurdselt suurte arvude (Ukraina olevat kaotanud suurusjärgu võrra rohkem tehnikat, kui neil üldse olemas on) taustasid. Nimelt, iga hävitatud Ukraina sõjaväetehnika ühiku eest saab preemiat. Ohvitserid saavad, sõduriteni ei jõua üldjuhul midagi. Kui paberi peal on vaenlase kaotused elavjõus ja tehnikas kolm korda suuremad kui endal, siis ei pidavat kõrgemad ohvitserid kobisema, sest kandsime ise küll suuri kaotusi, aga vastane veelgi rohkem. Šuvalov lõpetas oma postituse sarkastilise kalamehejutuga, et käis jõe ääres õngega kala püüdmas ja sai kolm haid, kaks vaala ja tonni koha ning Dmitri Medvedevi arvates on see jutt sulatõsi.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING