Rinnetel on jätkuvalt kõige kuumem piirkond Donbass, kus Venemaa on üritanud eriti aktiivselt Bahmuti piirkonnas rünnata. Vahetult Bahmuti juures on Venemaa üksused Bahmuti prügimäelt (jah, seal on nende oluline tugipunkt) suutnud liikuda natuke linna poole, aga see on ka kõik. Eile õhtul hakkas Ida-Ukrainas korralikult vihma sadama ja nüüd on seal ees mitmed plusskraadidega päevad, mis kindlasti mõjutavad sündmuste käiku ja pigem tuleb see kasuks Ukraina poolele, kes peab Donbassis raskeid kaitselahinguid.
Bahmutist põhja pool on linn nimega Jakovlikva, mida mitmed eksperdid peavad Soledari kaitsmisel oluliseks asulaks. Venemaa on üritanud seda linna vallutada kuude kaupa, aga ukrainlased kasutasid hästi ära linna ümbritsevaid metsaviirge ning Soledarist küsiti vajadusel suurtükituld Venemaa üksuste positsioonide pihta. Mõnes mõttes oli olukord sarnane Hersoni rindega, aga seal oli vastupidi, ukrainlastel oli keeruline seal pealetungile minna. Olukord muutus, kui wagnerlaste ridadesse hakati tooma kinnipeetuid, kes peavad ründama ja taganemisel riskivad nad mahalaskmisega. Kes oskas veel aasta tagasi arvata, et Venemaa armee on võimeline midagi korda saatma ainult tänu surmasaadetavatele vangidele, aga tänane reaalsus on selline – maa on laipadega kaetud, aga järjest tulevad uued ja uued rünnakulained. Venemaa sõjablogijad jõudsid juba hõigata, et Jalovlevka on Venemaa käes, aga siis nende entusiasm rauges ning tänasel päeval on linn teadaolevalt ikka veel Ukraina kontrolli all, aga linna pärast käivad rasked lahingud. Hetkel veel suudab Ukraina Donbassis rinnet hoida ja nüüd tuli taevataat ka neile appi.
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Arestovitš tõi Donbassi rindega seoses välja huvitava aspekti, et Venemaa suurtükkide laskeaktiivsus on seal tunduvalt langenud ning peamiselt kasutavat Venemaa suurtükilöökide andmiseks tanke. Võiks arvata, et ukrainlased suudavad Venemaa suurtükkide positsioonid piisavalt kiirelt üles leida, et nende pihta vastutuld anda, seetõttu tuleb Venemaa rohkem kasutada tanke, mis on oluliselt mobiilsemad. Arestovitši sõnul kasutab Venemaa kõigil rinnetel palju rohkem lennukeid ja ka see on mõnes mõttes meeleheite märk, sest madallennul äärmiselt riskantseid lahingulende tegevaid sõjalennukeid ja ka helikoptereid on võimalik mobiilsete õhukaitsevahenditega maha võtta. Nii lasti Kleševka juures alla Su-24, mis oli wagnerlaste oma.
Luganski rindel on Venemaa koondamas suuremaid jõude Svatove piirkonda ja räägitakse ka võimalikust suuremast pealetungist, aga lähima nädala jooksul peaksid seal piirkonnas olema plusskraadid, mis teevad mõlema poole jaoks rasketehnika kasutamise problemaatilisemaks. Zaporižžja rindel toimusid sügaval Venemaa üksuste tagalas Berdjanskis kolm võimast plahvatust, millele järgnes 15 väiksemat plahvatust. Melitopolis olevat marodööritsemine sisse saanud sellise hoo, mis meenutavat juba Hersonis enne Venemaa vägede lahkumist toimunut. Hersoni piirkonnas on Venemaa kordades suurendanud suurtükkidest tehtavaid laske Dnepri läänekaldal asuvate asulate pihta. Suuremalt jaolt lastakse huupi, tundub, et eesmärk ongi lihtsalt terroriseerida tsiviilelanikke ja luua neile pideva ohufooni.
Venemaa president Putin esines mitme sõnavõtuga, millest kõige kõnekamas rääkis ta naerunäoga, et nn erioperatsioon on olnud edukas, sest Venemaal olevat nüüd uued territooriumid. Peskov üritas küll seda sõnumit pehmendada, aga mis siin ikka enam seletada – Venemaa president ütles selgelt, et Venemaa kallaletung Ukrainale oli kantud soovist uusi maa-alasid vallutada. Unustame jutud kõiksugu denatsifitseerimistest, demilitariseerimisest ja millest kõigest veel, Venemaa käitub kui agressor ja nii see on. Venemaal oli vaja vallutada maa-alasid, et Krimm saaks vett, Venemaa vajab Donetski oblastit, et Donetsk saaks vett, mis tuleb mööda veekanaleid Slovjanski juurest ja see vesi jõudis ka eelneva kaheksa aasta jooksul Donetskisse, aga enam mitte. Kui pole vett, siis ei tööta ka Donetskis keskküte ning suuremate külmade saabumisel (seal piirkonnas pole talvel ka -20 kraadi midagi erilist) on linnas olukord isegi keerulisem kui nendes Ukraina linnades, mille infrastruktuuri Venemaa üritab hävitada. Putini hädaldamist sellel teemal oli kummaline kuulata, sest kui Venemaa poleks 24.02 Ukrainasse tunginud, poleks Donetskil veega probleeme. Venemaa kindlasti üritab Donbassis veel sellel aastal miskit korda saata, aga see saab väga keeruline olema, sest ega neid surmaminejaid vange pole ka lõpmatult võtta, aga ilma nendeta ei suudeta suurt midagi korda saata. Ahjaa, Putin sai Politicolt ka austava nimetuse, „Aasta ebaõnnestuja“.
Ukraina rünnakud sügaval Venemaa sisemaal asuvate lennuväljade vastu on juba andnud sellise tulemuse, et osad lennukid on ümber paigutatud Ukrainast kaugemal asuvatele lennuväljadele. Järgmise võimaliku raketirünnaku korral annab see Ukrainale natuke aega valmistumiseks juurde. Venemaa on kasutanud komplekse S-300 Ukraina linnade terroriseerimiseks, sest rakette nendele süsteemidele oli palju (hinnanguliselt on veel järgi kuni 8000), need raketid ei lennanud kaugele ja ei olnud ka täpsed, kui neid kasutada maismaal olevate sihtmärkide pihta, aga neid on õhukaitsel ülimalt keeruline alla tulistada. Nüüd tuleb need kompleksid viia kuskile Venemaale ning loodetavasti väheneb seetõttu ka Ukraina linnade ründamine nende rakettidega.
Relvastuse vallast on ka omajagu uudiseid, millest kõige kõlavam see, et Saksamaa on valmis andma Ukrainale 80 tanki Leopard-2. Mis modifikatsiooniga on tegu, seda pole täpsustatud, aga see oleks sõjas väga oluline nö mängumuutja, sest Ukraina saaks esimest korda kasutada läänest pärit tanke. Saksamaa teatas ka 18 liikuvsuurtüki RCH Ukrainale andmisest, aga seda alles aastal 2025. Sisuliselt on tegu nö ratastel PzH 2000-ga, sest torn on sama. Suudab see liikuvsuurtükk lasta ka sõidu pealt, mis on sõjategevuses oluline pluss. Aga 80 Leopard-2 tankiga võiks Ukraina armee Zaporižžja oblasti steppides küll tegusid teha. Hetkel kõlab siiski natuke liiga ilusalt, et olla tõsi, aga elame ja näeme.
USA-st tuli infot, et järgmisel aastal Pentagon tellib tootjatelt lausa 700 HIMARSit ja 106000(!!!) juhitavat raketti nendele süsteemidele, lisaks 1700 ATACMS raketti, 12000 juhitavat Excalibur mürsku. Kuna Ukrainal on suur puudus suurtükkide laskemoonast ning USA ja teised riigid ei suuda toota asemele samas tempos kui Ukraina ära kulutab, siis USA-s suunati oma pilgud ladude poole, kus seisab suures koguses kassettlaskemoona suurtükkidele (DPICM). USA seda laskemoona enam ei kasuta, aga kuna Venemaa kasutab sama tüüpi laskemoona Ukraina vastu, siis on õhus variant, et USA hakkab neid mürske Ukrainasse tarnima.
Ukraina sõjaväelased rääkisid Gepardite efektiivsusest võitluses Iraani droonidega. Gepard suutvat selle aeglaselt lendava drooni avastada juba 16 kilomeetri kauguselt ning drooni mahamõtmiseks piisab 2-3 lasust. Droonidevastases võitluses äärmiselt tõhus relv ja on olemas ka video tiibraketi tabamisest, aga on üks probleem. Nimelt on laskemoonast suur puudus, sest Šveits keeldub enda varudest sõjas osalevale poolele laskemoona tarnima, aga Saksamaa enda varud on otsakorral. Ehk õnnestub Aasiast midagi saada, aga seda laskemoona oleks vaja kohe. Ja palju.
Droonide osas toimub palavikuline arendustegevus paljudes riikides ning erandiks pole selles kontekstis ka Ukraina, kus toimub droonide meisterdamine igal tasandil, nii teevad seal aktivistid kättesaadavatest komponentidest lihtsaid droone, millel on kaks kilogrammi lõhkeainet ja mis lendavad elektrimootori abil fikseeritud koordinaatide poole (nagu ka Iraani nn lendavad balalaikad). Ei ole kalleid optikaseadmeid, ei ole kiiret lendu, aga on odavus ja neid droone saab ehitada palju. Ukraina armee andmetel on neil juba praegu kasutuses 7 erinevat tüüpi drooni ja valik laieneb pidevalt.
Lõpulõik tuleb Kiievist, kus linnapea Vitali Klitško sõnul derussifitseeriti 32 tänava nimed.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Teet Kalmus: maa on laipadega kaetud, aga järjest tulevad uued rünnakulained
Eestlased Ukrainas | 09 Dec 2022 | EWR
Eestlased Ukrainas
TRENDING
