Z-kanali Kremlojovskaja tabakerka sõnul ei oldud Venemaa poolel valmis niivõrd massiivseks Ukraina droonirünnakuks ehk siis Ukraina oli kasutanud ühe sihtmärgi jaoks rohkem kui 150 drooni, millest Venemaa olevat alla lasknud 109. Ehk siis z-kanali sõnul oldi Venemaa armees veendunud, et raketibrigaadi üksuste kaitseks on piisavalt õhukaitsekomplekse, aga lõpuks tabasid sihtmärki kümned ja kümned Ukraina droonid, mille tulemusena olevat hävitatud 31 Venemaa kõrge kvalifikatsiooniga raketiväelast (nende hulgas ohvitserid), kes varasemalt olevat korraldanud Ukrainale palju raketirünnakuid. Kokkuvõtteks nentis z-kanal nukralt, et Ukraina kättemaksuoperatsioon osutus sõjalises mõttes väga edukaks.
Enda poolt lisan, et Ukraina näitas, et tõeliselt massiivse droonirünnaku vastu ei ole Venemaa poolel laskeseadmetes piisavalt õhutõrjerakette ning et Ukraina kasutas Venemaa vastu täpselt sama taktikat, mida Venemaa on viimastel nädalatel üritanud kasutada Shahed-tüüpi droonidega Ukraina vastu. Kljukvas tabasid Ukraina droonid ka Venemaa laskemoonaladu, mida kinnitas ka sotsiaalmeedias avaldatud video sündmuspaigalt, kus kostusid järelplahvatused.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina poolt edukas operatsioon, aga samas viiakse Sumõs läbi uurimist, et miks üldse planeeriti kesklinnas läbi viia sõjaväelaste autasustamistseremooniat ajal, kui oli teada, et Venemaa ei kohku ballistiliste rakettide kasutamisel tagasi ka suure arvu tsiviilohvrite ees.Reuters avaldas põhjaliku ajakirjandusliku materjali Põhja-Koreast 20 kuu jooksul Venemaale veetud 15800 konteineritest, mis sisaldasid valdavalt laskemoona, millest rohkem kui ¾ olevat Reuteris andmetel 122mm ja 152mm suurtükimürsud. Venemaa sõjalises doktriinis oli enne Ukrainas alanud sõda suurtükid kesksel kohal ning 2022. aasta suvest alates kasutas Venemaa mürske nii suurtes kogustes, et nad tegid päevas suurtükkidest keskmiselt kümme korda rohkem laske kui ukrainlased.
Venemaa kasutas oluliselt rohkem mürske, kui suutis juurde toota ning õige pea olid laod tühjad, Valgevenest toodi juurde, mis tuua oli ning et Venemaa enda tehased suudavad aastas toota Reutersi hinnangul kokku erineva kaliibriga suurtükimürske 2-2,3 miljonit ühikut aastas, siis oli Venemaa ühtäkki olukorras, kus lahingutegevuseks kasutavaid mürske oli oluliselt vähem kui varem, samas kui Ukraina sai oma liitlastel järjest rohkem suurtükimürske. Ilma Põhja-Koreast saadud mürskudeta ei oleks Venemaa suutnud sellisel kujul pealetungile minna 2023. aasta sügisel.
Samas on oluline vaadata ka konteinerite liikumise arvulist dünaamikat ehk siis Reutersi andmetel oli see kõike aktiivsem ajavahemikul 2023. oktoober – 2024. jaanuar, peale mida kukkus konteinerite tarnimine Venemaale suurusjärgus kaks korda ehk siis suure tõenäosusega said otsa varasemad laovarud ning edaspidi saadeti koguseid, mida jooksvalt suudeti juurde toota, saates Venemaale eest ära vanemaid mürske, mis asendati Põhja-Korea armee jaoks hoitavates ladudes uute mürskudega.
Kuna Venemaa enda suurtükimürkude tootmisvõimsused on juba pikema aja jooksul maksimaalselt hõivatud ja uute tehaste ehitamine on sanktsioonide ajastul äärmiselt problemaatiline, siis ongi kujunenud olukord, kus samal ajal on kasvanud läänest Ukrainale tarnitavate mürskude arvud, nn Tšehhi initsiatiiviga tuuakse Ukrainasse mürske nn kolmandatest riikidest ning järjest kasvavas mahus toodab mürske ka Ukraina ise.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Lahinguväljal tähendab see järjest väiksemat vahet tehtavate laskude osas, mis on Ukraina sõjaväelaste sõnul küll siiani veel Venemaa armee kasuks, aga ainult suhtarvuna 2:1 ja osadel rindelõikudel isegi vähem, kohati olevat see suhe 1,5:1 Venemaa kasuks on osadel lõikudel valitsevat isegi pariteet.Aga Venemaa jaoks on asi halvem, kui nendest suhtarvudest paistab, sest esiteks on Põhja-Korea mürsud tunduvalt viletsama kvaliteediga kui Venemaal toodetud, rääkimata siis läänes toodetud mürskudest (nn Tsehhi initsiatiivi käigus kolmandatest riikidest hangitud mürsud on tihtipeale kaua seisnud ja vajavad nö renoveerimist), Reutersi andmetel olevat Põhja-Korea mürskude jaoks eraldi tabelid lasketrajektoori arvutamiseks ning et neid ei tohtivat hoida varasemast laskmisest kuumas suurtükis rohkem kui kolm minutit, sest siis võivat nad enneaegselt plahvatada.
Teine probleemide ring on Venemaa kaoks Ukraina väga edukas jaht Venemaa suurtükkidele, nii saab ka eilse Ukraina armee poolt edastatud info põhjal näha, et kui Venemaa viis eile läbi vähem rünnakuid ja kaotas seetõttu ka vähem elavjõudu ehk siis 1050 inimest surnute ja raskelt haavatutena, siis suurtükisüsteeme kaotasid nad päevaga 87(!!!) ühikut.
Venemaa suurtükiväelastele antakse käsk toetada pealetungivaid üksusi, aga kuna ladudest on võtta veel ainult vanu järeleveetavaid suurtükke, mille laskekaugus on väiksem, peavad nad nendega liikuma ligemale rindejoonele, kus nad on aga kõige odavamate Ukraina rallidroonide löögiulatuses. Järjest ilmub ka videosid, kus Ukraina droonid hävitavad Põhja-Koreast toodud 170mm liikuvsuurtükke Koksan, viimatised sellised juhtumid fikseeriti Pokrovske rindel.
Asja võtavad kokku Venemaa z-blogijad järgnevalt – droonide sõjas on Venemaa tänasel päeval kaotanud varasema ülekaalu suurtükkide osas ning nende mõju rünnakutel oma sõjaväelaste tulejõuga toetamisel on järjest väiksem. Ja seda kõike olukorras, kus väidetavalt on suurusjärgus 60% mürskudest toodud Põhja-Koreast.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Venemaa meediakanali ASTRA andmetel on Venemaa armee hädas liugpommidega, mis kipuvad alla kukkuma Venemaa territooriumile. Kui eelmisel aastal kukkus Venemaa territooriumile 165 liugpommi, siis tänavu eilse seisuga 59, millest 11. aprillist alatest lausa 8 liugpommi kukkus Belgorodi oblastisse, kusjuures Orlovka küla „ründas“ Venemaa lennuvägi lausa kahel korral, 12. ja 14. aprillil. 9.aprillil tabas Venemaa liugpomm Tsibulevka küla, kus kahjustas kaheksat maja. ASTRA andmetel Venemaa kaitseministeerium seda kõike eitab ning nende andmetel on kõik need „rünnakud“ Ukraina armee kätetöö, kes nii ründavat tsiviilelanikke. Olukord rinnetel.
Viimastel päevadel on Venemaa üritanud kasutada rohkem soomustehnikat, aga see on lõppenud ainult suurte kaotustega. Kõige suurem rünnaku korraldasid Venemaa üksused lõunarindel, kus nad Veliko Novosilkast põhja pool kasutasid ühel suunal korraga rohkem kui 40 ühikut soomustehnikat. Edu nad ei saavutanud, küll aga sai Ukraina palju videomaterjali põlevast-plahvatavast Venemaa sõjatehnikast. Seal rindelõigul juhatab Ukraina poolt üksusi kindral-leitnant Serhii Najev, kes sattus vahepeal ebasoosingusse Ukraina juhtkonna kritiseerimise eest, et need ei olevat tõsiselt võtnud Venemaalt lähtuvat ohtu, mistõttu riik ei olnud Venemaa sissetungiks vajalikul määral valmistunud.
Kindral saadeti 11. veebruaril viimases hädas juhtima Velika Novosilka suunda, kus Venemaa armee suutis edeneda, aga nüüd on kindrali juhtimisel suudetud kaitse stabiliseerida ja mitte ainult, viimati võeti tagasi ka territooriumi Dniproenergia asula juures. Najevi sõnul on nendepoolse eduka kaitsetöö võtmefaktor hästi koordineeritud droonide kasutamine vastase rünnakute peatamiseks ning nii olevat vaibunud Venemaa rünnakuind kogu Kurahhivi rindelõigus.
Pokrovske suunal võttis Ukraina armee maad tagasi Sevtšenko asula juures, Venemaa armee edenes Kotljarivka juures natuke ja väike edasiliikumine oli neil ka Suhha Balka suunas. Seal hoiab Ukraina poolt kaitset ka Azov, millega seoses toimus väga märkimisväärne muutatus, nimelt moodustati 12. brigaadi Azov baasilt esimene rahvuskaardi armeekorpus Azov, mille kooseisus on viis brigaadi ning korpust juhib legendaarne Denis Propokopenko, hüüdnimega Redis.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Mujal rinnetel märkimisväärsemaid muudatusi ei toimunud, kuigi Venemaa on üritanud rünnata aktiivsemalt ka näiteks Harkivi rindel Vovtšanski juures.Venemaa z-kanalitest kostub pidevalt hädaldamist stiilis, et lahinguväljal suurema edu saavutamiseks tuleks suurendada armee arvukust, sest inimest pidavat olema suur puudus. Selles kontekstis tuli huvitav uudis Jamali Neenetsi autonoomsest ringkonnast, kus lausa 40% vähendati Venemaa armeega lepingu sõlmimisel ühekordset makset 3,1 miljoni rubla pealt 1,9 miljoni rublani. Varem oli sama teinud Samaara oblast, vähendades lepingu sõlmimisel makset 3,6 miljoni rubla peale 2,1 miljoni rublani.
Teemat avas z-kanal Kremljovskaja tabakerka. Esiteks olevat regioonidel raha otsas, teiseks olevat erinevates regioonides makstavad erinevad summad tekitanud nö lepinguturismi ehk siis üle riigi sõideti lepinguid sõlmima kohtadesse, kus maksti rohkem, samas seeläbi lepingu sõlminute koguarv ei kasvanud. Kuna viimaste kuude jooksul on palju räägitud võimalikust vaherahust, siis olevat z-kanali sõnul paljud sõlminud lepingu ainult selle sihiga, et saada kiirelt palju raha, samas lootuses, et nad rindele ei jõuagi.
Selliste oludes kasvasid sõlmitud lepingute arvud ka näiteks Moskvas, aga nüüd on jõutud olukorda, kus sellised pealinnast suurt raha otsima läinud inimesed saadetakse rindele, kus nad aga olevat pehmelt öeldes vähemotiveeritud ning erinevalt Venemaa ääremaadelt armeesse tulnud inimestest pidavat nad väga selgelt ka oma rahulolematust väljendama.
Z-kanali sõnul olevat plaanis Venemaa järjest viletsama majandusolukorra tõttu ühekordselt makstavaid toetusi vähendada kümnetes regioonides, samas ei olevat selge, et kuidas sellistes oludes üldse oleks võimalik Venemaa armeesse motiveeritud sõdureid juurde saada, sest tänasel päeval sõdib enamus seal puhtalt raha pärast.
Lausa anekdootlik uudis tuli aga Venemaa lennukitööstusest. Kui sõja alguses lubati Venemaal aastaks 2030 ehitada rohkem kui 1000 uut reislennukit, siis tänasel päeval on kõik need jutud osutunud ei muuks kui lennukaks fantaasiaks. Teemat kajastasid põhjalikumalt nii The Insider kui ka mitmed Venemaa Telegram-kanalid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Esimesed MS-21 reisirennukid pidid esialgsete plaanide järgi valmima Venemaal juba tänavu, aga arendustöö käigus asendati välismaised materjalid kodumaistega, mille käigus lennuki kaal kasvas peaaegu kuus tonni, mida lennuki puhul on väga palju. Selle tulemusena vähenes lennuki lennuulatus kaks korda, kuni 2800 kilomeetrini ja The Insideri info kohaselt olevat ka see arv ülepaisutatud, tegelik lennuulatus olevat 2000 kilomeetri, mis aga muudab sellisel kujul nii suure lennuki kasutamise ärilises mõttes mõttetuks.Keerulises olukorras tuli Venemaa lennukiehitajatele päästev mõte – olukorra parandamiseks tuleb lennuk lihtsalt lühemaks teha, võttes sealt vahelt tüki ära. Joonistati lühemast lennukist eskiis, saadeti ministrile sooviga, et arendustöödeks eraldatakse veel täiendavalt raha. Hetkel ei ole ei lendavat lennukit ega raha selle ehitamiseks, küll aga on uhkelt välja öeldud arvud, kui palju selliseid lennukeid valmis ehitatakse.
Kaasanis ehitatav Tu-204 pidavat aga The Moscow Times andmetel igal lennul kulutama lääne analoogidest poole miljoni rubla võrra rohkem kütust, mis muudab selle konkurentsivõimetuks. Lisaks olevat Venemaa lennufirmade poolt tehtud rohkem kui sada ettepanekut lennuki salongi kaasajastamiseks, ka olevat sellel lennukil veel meeskonnas vajalik pardainsener ehk siis meeskond on kolmeliikmeline, samas kui lääne analoogide jaoks piisab kahest inimest, sest pardainseneri töö teeb ära kaasaegne tehnoloogia.
Kaasani lennukitehas pidi varasema info kohaselt tänavu valmistama neli Tu-204, aga nüüdseks on ka selles osas entusiasm raugenud ja olevat hea, kui tänavu ka ainult üks lennuk suudetakse valmis ehitada.
Tänase ülevaate lõpulõigud tulevad Venemaa ajaloolaselt ja kirjanikult Sergei Medvedevilt:
„Venemaa tööstusinfrastruktuur on vananenud, pool sajandit vanadele tehnoloogiatele tuginev kosmoseprogramm hääbub aeglaselt, kunagine küllaltki heal tasemel teadus ja haridus on jäänud 20. sajandisse ning tänapäeval ei ela Venemaal ühtegi Nobeli teaduspreemia laureaati. Suure Teatri ballett on muutunud moodsast tantsust kaugele jäävaks arhailiseks etenduseks, aga Venemaa sport, mis toetub dopingule ja riiklikule rahastusele, löödi Sotši dopinguskandaaliga pikali, sattus seejärel sanktsioonide alla seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale ning on meie silme all muutumas provintslikuks pusimiseks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Putini Venemaal ei ole maailmatasemel kultuurilisi, teaduslikke ega tehnoloogilisi saavutusi, tema «pehme jõud» on kadunud ning kogu Venemaa keisririigi kultuuri ja nõukogude avangardse eksperimendi pärandist on jäänud järele vaid naftatoru, sõjaline jõud ning võime luua ja eksportida hirmu.“Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
