See on suurepärane tulemus, sest võis eeldada, et peale eelmise sügise sarnaseid rünnakuid on Venemaa armee oma strateegiliselt oluliste sõjaliste objektide kaitseks võtnud kasutusele täiendavaid kaitsemeetmeid, aga seda ladu rünnati täpselt sama mustri järgi kui teisi suuri GRAU laskemoonaladusid eelmisel aastal ja mis peamine, 51. GRAU laskemoonakompleksid katvad õhukaitsekompleksid ei reageerinud, mistõttu olid ka Venemaal liikvel versioonid nö tuleohutuseeskirjade rikkumisest, aga kui täpselt sama mustri järgi on õhku lennanud neli sarnast laokompleksi, siis peavad probleemid tuleohutusega olema ikka väga-väga tõsised (sarkasm).
Kohalikud elanikud on sotsiaalmeediasse jaganud fotosid plahvatuse tulemusena laialilennanud laskemoonast ning Defence Expressi andmetel on osadel fotodel näha küllaltki haruldase kaliibriga laskemoona, nimelt 107 mm mitmikraketiheitja rakette.
Defence Expressi andmetel arendati nende laskmiseks mitmikraketiheitjad välja kuuekümnendatel Hiinas, kus see sai nimeks Type 63 MLRS, aga sellest on omakorda analoogid välja arendatud ka Iraanis (Fadjr-1) ja Põhja-Koreas (Type 75), lisaks on see laskemoon oluline selliste kurikuulsatele organisatsioonidele nagu ISIS, Hamas ja Hezbollah, kus kohalikud nö innovaatorid arendavad laskeseadmeid, millest saab korraga lasta ühe sellise kaliibriga raketi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina sõjas on droonide ajastul sellise relva kasutegur muutunud äärmiselt küsitavaks, sest raketid on mittejuhitavad koos maksimaalse lennukaugusega 11 kilomeetrit, mis aga tähendab, et nad on kõige tavalisemate rallidroonide löögiulatuses, aga pole välistatud, et varsti ilmuvad ka sellised relvad Venemaa armee poolt rindele.Nagu on varasemalt ilmunud Venemaa armee relvastusse Põhja-Koreast pärit ballistilised raketid KN-23, mis alguses olid niivõrd ebatäpsed, et Defence Expressi andmetel enam kui pooled neid hävitasid ennast ise hetkel, kui oli selge, et nad lendavad sihtmärgist mööda. Nüüd aga olevat Ukraina sõjaväelaste sõnul nende rakettide täpsus oluliselt kasvanud ning Defence Expressi andmetel kasutas Venemaa armee ka neid rakette Kiievi ründamisel 24. aprilli öösel.
Kokku kasutas Venemaa rünnakus 70 eri tüüpi raketti ning 145 Shahed tüüpi drooni, millega tulistati mitmeid Ukraina linnasid, aga Ukraina lennunduseksperdi Anatoli Hraptšinski sõnul oli see esimene kord, kus Venemaa tulistas 11 ballistilist raketti ühte piirkonda Kiievis, kusjuures sellele eelnes massiivne rünnak droonidega. Ukraina õhukaitse tabas seitset ballistilist raketti, aga ballistilise raketi probleem seisneb selles, et Patriot kompleksidega tabatakse neid kineetiliselt, mistõttu ballistilised raketid ei taba küll sihtmärki, aga võivad kukkuda juhitamatult kuhu iganes ja siis seal plahvatada.
Kuigi nii mitmedki eksperdid pidasid seda rünnakut Venemaa kättemaksuks 51. GRAU laskemoonakompleksi ründamise eest, siis Ukraina sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul oli pigem tegemist planeeritud rünnakuga, sest viimasel ajal olevat Venemaal väljakujunenud muster, et sarnased rünnakud toimuvad iga kolme nädala tagant ning viimatine rünnak sobitus sellesse mustrisse.
Kas Venemaa saavutas sõjalises mõttes midagi selle rünnakuga? Ei saavutanud, mõnes mõttes on Venemaa raketirünnakud kaotanud oma efektiivsuse, sest tiibrakette võtab Ukraina õhukaitse maha küllaltki hea efektiivsusega ning strateegiliselt tähtsate objektide juures pea sajaprotsendiliselt, samas kui võimsad EW süsteemid suudavad ballistiliste rakettide juhtimise satelliidi abil elimineerida, aga alternatiivina kasutatava inertsiaalse juhtimisega toimub raketi kõrvalekalle sihtmärgist kuni 100 meetrit, mis teeb täppistabamise äärmiselt problemaatiliseks ja sisuliselt muudab mõttetuks ballistiliste rakettide kasutamise linnades, muidugi välja arvatud juhul, kui ongi eesmärgiks just nimelt terror tsiviilelanike vastu.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina sõjatööstus ja ka sõjavägi arvestavad ballistiliste rakettide rünnakutest tulenevate ohtudega, seega laskemoona ei ladustata kuskil suuremas koguses ning sõjatööstus on liikunud arvestatavas osas maa alla, lisaks asuvad väiksemad droonitootjad hajutatult üle riigi ja neid ei ole mõistlik üritada ballistiliste rakettidega rünnata.Jätkuvalt on Venemaa ballistilised raketid efektiivsed, kui üritatakse tabada lagedal asuvat elavjõudu, kasutades kassettmoona, aga ka selles osas on neil järjest vähem võimalusi selliste rünnakute läbiviimiseks, sest esiteks võtavad ukrainlased maha enamuse Venemaa operatiivtasandi droonidest, mis juhivad ballistiliste rakettide tuld ja teiseks on nad nüüd väga harva suuremas grupis kuskil polügoonidel koos kaitsetult lageda taeva all.
Lisan allapoole lingi OSINT-analüütiku Cyruse tehtud tööle, kus ta analüüsib Venemaa poolt rünnakutes kasutatud rakette ja nende efektiivsust paaril viimasel aastal. Sealt nähtub, et Venemaa on hakanud oluliselt vähem kasutama tiibrakette ja suurenenud on ballistiliste rakettide kasutamine, samas on tänavu kasutatud rünnakutes kokku vähem rakette kui näiteks eelmisel sügisel. Kalliste rakettidega suudab Putin ainult terroriseerida tsiviilelanikke, ei enamat, aga senine sõja käik on näidanud selliste rünnakute äärmist ebaefektiivsust ka selles mõttes, et just peale raketirünnakuid tsiviilelanike vastu on Ukrainale antav sõjaline abi suurenenud.
Küll on Ukraina jaoks aga oluliselt suuremaks probleemiks kujunenud Shahed-tüüpi droonid, mille tootmist Venemaa jätkuvalt suurendab ning mille osas arendatakse välja järjest uusi rünnakutaktikaid ning Ukraina poolelt ollakse sunnitud tunnistama, et Venemaa armee areneb selles osas päris kiirelt.
Palju vastukaja on ka põhjustanud Ukraina droonirünnakud Alabugas, kus pannakse kokku Iraanist toodud komponentidest droone Shahed-136 ja Venemaal toodetud komponentidest selle analoogi Geran-2. Ukraina kasutas rünnakutes droonlennukeid UJ-22 Airborne, millele oli lisaks paigaldatud 250-kilogrammised lennukipommid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Aeglased ja radaritele hästinähtavad suured droonid (Ukraina armee andmetel kuus drooni, millest Venemaa õhukaitse võttis maha ühe) lendasid rohkem kui 1000 kilomeetrit, viskasid kõigepealt pommid, peale mida ründasid sihtmärke ründedroonidena. Ühes videos üritab Venemaa õhutõrjekompleks Pantsir-1S Ukraina drooni peale pommi viskamist maha võtta, aga mõlemad lasud läksid mööda ja siis ongi z-kanalites küsimused stiilis, et kui õhutõrjekompleks juba nii suurele ja aeglasele droonile pihta ei saa, siis millele nad üldse pihta saavad. Natuke ka muutustest sõjapidamises, millest rääkis sõjaline ekspert Agil Rustamzade. Tema sõnul toimus Ukrainas nö klassikaline sõjapidamine kuni 2023. aasta lõpuni, kus olid kasutusel suured soomustehnika kolonnid, suurtükid omasid väga tähtsat rolli, nagu ka korralikud kaitserajatised kaevikute kujul.
Edasi järgnes droonide revolutsioon, millele andis peamise tõuke USA vabariiklaste poolt Ukrainale antava sõjalise abi blokeerimine poole aasta jooksul, mistõttu ei jäänud ukrainlastel muud üle, kui kasutada võimalikult palju droone vastase rünnakute tagasilöömisel. See kontseptsioon osutus sedavõrd edukaks, et kiirelt asuasid rallidroonide kasutamist suurendama ka Venemaa sõjaväelased.
Droonide tootmine on nii plahvatuslikult kasvanud, et Rustamzade sõnul erineb sõda 2025. aasta aprillis oluliselt sõjast veel aasta tagasi. Tema sõnul on juba toimunud revolutsioon sõjapidamise tehnoloogilises osas, mis on kaasa toonud suured muutused ka sõjalis-taktikalises osas – sõda on muutunud mittekontaktseks, otseseid lahingukontakte on lahinguväljal väga vähe, edukas on see, kes põhjustab vastasele suuremaid kaotusi vähema ressursikuluga.
Rustamzade sõnul on droonid kaasa toonud olukorra, kus miljoneid dollareid maksvad soomusmasinad hävitatakse või muudetakse liikumisvõimetuks droonide poolt, mis maksavad murdosa soomustehnika väärtusest, 80% elavjõu kaotustest on droonide rünnakute tulemus, droonidel on suur osa selles, et kaitselahingutes on taas miinidel väga oluline roll – enamus mineerimistest viiakse läbi nüüd droonidega, nii lendavate kui maa peal liikuvate droonidega.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Venemaa soomustehnika lendab õhku põldudel, mis veel päev varem oli nende teada miinidest puhastatud, kui aga soomustehnika koguneb kolonni miinitraaliga varustatud soomusmasina taha, siis on see koht, kus Ukraina toob kiirelt mängu suurtükid, nüüd on ka nendel täita väga oluline roll vastase rünnakukatse tagasilöömisel. Venemaa proovis väikeste jalaväegruppidega, aga kasvava Ukraina droonivõimekuse valguses muutus see ebaefektiivseks. Prooviti tänavu kevadel paar korda suurema koguse tehnika ja suuremate jalaväegruppidega, aga tulemused olid katastroofilised (nii Zaporižžja kui Pokrovske suunal).Nüüd üritab Venemaa kiire kergtehnikaga (mootorrattad, ATV-d, bagid) rünnata ning nendega annab mööda manööverdada ka tankitõrjemiinidest, niimoodi võib suurte kaotuste hinnaga pikapeale mõne küla ära võtta, aga ei saa rääkida mingist operatiivtasandi edu perspektiividest. Aga tuleb mõista, et uues reaalsus oleks Ukrainal täpselt sama keeruline vastupealetungile minna, sest Venemaa armee käsutuses on samad vahendid.
Eelneva jutu kontekstis saab selgemaks, miks Ukraina drooniüksuses võitlev eestlane Postimehele antud intervjuus oli skeptiline Eestis kavandatavate sõjaväeõppuste osas, mis tema hinnangul on aegunud taktika kasutamisega, kus ei arvestata droonidest lähtuvat ülisuurt ohtu ning kuna meie potentsiaalne vaenlane saab olla ainult Venemaa, siis tuleks valmis olla selleks, kuidas Venemaa juba tänasel päeval sõdib Ukrainas, omandades iga päev uusi teadmisi ja oskusi.
Omalt poolt lisan, et me peaksime kiirelt õppima Ukraina kogemustest, nagu näiteks teeb Suurbritannia, kuhu väljaõppele suunduvate Ukraina sõjaväelastega lähevad kaasa kogenud Ukraina droonioperaatorid, kes hakkavad õpetama Suurbritannia sõjaväelastele nö uuema aja sõjapidamist. Sarnase initsiatiiviga on välja tulnud ka taanlased.
Ja Eesti kontekstis saab välja tuua ka selle aspekti, et kui paljude relvade ja nende juurde kuuluva laskemoona osas on aastatepikkused ootejärjekorrad, siis droonide osas on olukord teine ning hinnatase ka hoopis madalam.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Just doonid ja miinid on need, mis hetkel on Ukraina armee jaoks kaitsetegevuses kõige efektiivsemad ning nende hinnatase on mõistlik. Rustamzade sõnul on efektiivne ja odav ka lahendus piirile paigaldatavad mikrofonid, mis aitavad kiirelt avastada vaenlase droone.Olukorrast rinnetel ka lühidalt.
Venemaa armee on oma peamiseks rünnakusuunaks valinud Toretskest edelast põhja poole liikumise ning suuri kaotusi kandes õnnestus neil kogu rinde ulatuses ainult seal natuke edasi liikuda, aga seda kolmes kohas. Rustamzade kommenteeris olukorda nii, et erinevalt eelmisest sügisest on Venemaa armeel jõudu oluliselt vähem, strateegiline initsiatiiv on järjest vähenemas ning seetõttu suudavadki nad suuremaid rünnakuid veel ette võtta ühes-kahes rindelõigus, aeg-ajalt lühiajaliselt lisaks pea kogu rindejoone ulatuses, aga see ei ole enam neljalt-viielt suunalt suurema pealetungi arendamine.
Ukraina droonid on tekitanud nö surmatsooni Venemaa tagalas rindejoonest kuni 20 kilomeetrit ning Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul olevat üheks selliseks surmatsooni näiteks Pokrovskest lõuna pool Venemaa kontrolli alla olev lõik Nadeždinka ja Novoolenivka vahel, mis on täis Venemaa sõdurite surnukehasid ja hävitatud tehnikat, millest osa toodi sinna nn 30-tunnise vaherahu ajal.
Laskemoona tootmisel on üheks suurimaks pudelikaelaks püssirohu puudus maailmaturul ning selles kontekstis on strateegilise tähtsusega tooraine puuvill, mida peamiselt kasvatatakse arenenud riikidest väljaspool. Eelmisel aastal aga Militarny andmetel tegid Odessa põllumehed puuvilla kasvatamiseks pilootprojekti, mis õnnestus ning nüüd järgisid nende eeskuju Mõkolaijvi oblasti põllumehed, kus hakatakse kasvatama puuvilla 3000 hektaril ning pikemas perspektiivis võib just puuvillakasvatus olla põuaseks kiskuvas Lõuna-Ukrainas põllumeestele omamoodi päästerõngaks, sest puuvilla järele on maailmas nõudlust veel pikaks ajaks.
The Times kirjutas Euroopa relvatootjate püüdlusest luua nn Itar-free relvastust. Itar on lühend sõnadest Traffic in Arms Regulations, mis sisulises plaanis tähendab seda, et kui USA-l on mingigi kokkupuude relva või laskemoona tootmisel, siis on USA-l õigus keelata selle relva kasutamisõiguse andmise mõnele kolmandale riigile või siis mõjutada relvade kasutamist soovi korral ka hiljem, näiteks blokeerides relvades kasutatavat USA-s loodud tarkvara. Ehk siis tänu Trumpi tegutsemisele on usaldus USA vastu nii palju vähenenud, et maailmaturul relvade müümisel on märge „Itar-free“ järjest olulisem, sest siis on vähetõenäoline, et selle kasutamisega võivad edaspidi tekkida ootamatud probleemid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Meie perele varem kuulunud VW Tiguan on peale Ukrainasse jõudmist asunud tööle Donetski oblastis. Loodetavasti on temast abi.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
