Terve nädalavahetus on olnud rahutu ning sündmuseid jagus nii rinnetele kui ka mujale. Alustan täna mobilisatsioonist. Kui lugeda dokumente, siis pole seal ridagi sellest, nagu oleks tegemist osalise mobilisatsiooniga. Pole mõtet spekuleerida mobiliseeritavate arvu osas – selle dokumendi järgi võib neid mobiliseerida niipalju, kui Putin heaks arvab. Vähendati haiguste nimekirja, mille alusel inimene ei ole teenistuskõlbulik. 24.09 allkirjastas Putin dokumendi, mille kohaselt tudengeid ei mobiliseerita.
Kuigi paljude meediaväljaannete fookus on mobilisatsiooni kontekstis liikunud selle käpardlikule läbiviimisele, kordaksin ka siin üle eelmises postituses toodud mõtted. Esiteks on mobilisatsiooni vaja, et muuta nö lepinguliste sõjaväelaste tähtajalised lepingud tähtajatuteks. Teiseks, et need ajateenijad, kellel saab oktoobris aasta teenistust täis, osaleksid sõjategevuses. Selles kontekstis on hea näide Kantemirovi diviisi ajateenijad, kes toodi esialgu Ukraina piirile, aga nüüd saadetakse nad sõtta. Kolmandaks, et täiendada kiirelt sõjas osalevaid üksusi, kus on suur puudus sõduritest. Teatud osa sõduritest peavad nagunii tegema seal tööd, millega saadakse hakkama – autode juhtimine, relvade tassimine, laskemoona laadimine ja selle eesliinile toimetamine. Need kolm aspekti on kõige aktuaalsemad mobilisatsiooni kontekstis, sest Venemaa armee paljude üksuste olukord rinnetel on kriitiline ja oli vaja kuidagigi takistada osade rinnete kokkukukkumist lähimal ajal. Seda võib nimetada lühemaks perspektiiviks.
Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärgiks uute võitlusvõimeliste üksuste formeerimine, mille abil saaks sõja käiku muuta endale sobivad suunas. Paraku ajab selles osas üks häda teist taga. Minu jaoks tuli üllatusena, et väidetavalt Venemaa puudub üleriigiline elektrooniline andmebaas sõjaväekohuslaste kohta. Igas oblastis on omad paberi peal olevad kartoteegid andmetega ning selle teadmise kontekstis omandab tulekahjude korraldamine sõjaväekomissariaatides mõtte, sest kui olemasolevad andmed hävitada, siis nende taastamine on keerukas. Ja mis siin hävitamisest rääkida, ma olen kindel, et paljudes kohtades valitses korralagedus niigi. Kui tulid kõrgemalt käsud mingis piirkonnas mobiliseerida teatud arv inimesi ja korrektsed andmed puudusid, siis esinesid juhtumid, kus hakati tänavalt lihtsalt inimesi kinni püüdma. Kutsed said invaliidid, väga eakad erusõjaväelased, paljulapseliste perede isad. Piltlikult öeldes kuhjati inimesed kokku, keda hakati siis sorteerima, teisiti ei saa seda nimetada. Aga kahju oli juba sündinud, videod sündmuspaikadest levisid kiirelt üle maailma. Peale nö sortimist on mobilisatsiooni läbiviijad küll oma eksimusi kohati ka tunnistanud, aga seda peamiselt meedia surve all (jah, isegi Kremli propagandistid kritiseerivad mobilisatsiooni läbiviimise protsessi).
Jakuutia, Dagestan, Tšetšeenia. Venemaa vaesematest regioonidest, eriti Dagestanist, läksid nö erioperatsiooni alguses paljud lepingulisteks sõjaväelasteks, see oli nende valik ja päris tihti tuli surve perede poolt, et mis sa siin kodus ikka passid, mine teeni raha ja kui surma saad, siis me saame vähemalt sinu eest tulevikus hüvitist. Kirste tuli Ukrainast palju tagasi, palju rohkem kui osati oodata. Rahulolematus kasvas ning nüüd ei hoitud ennast enam tagasi – Dagestanis tulid naised tänavatele ning tagasi ei hoitud – nn erioperatsiooni nimetati Putini sõjaks Ukraina vastu ning sõnum on, et Kaukaasiast kedagi ei mobiliseeriks.
Dagestanlased said julgust Ramzan Kadõrovi avaldusest, kes peale 130 naise meeleavaldust teatas, et Tšetšeenia niigi saatis Ukrainasse palju sõjaväelasi, nende nö norm on täis ning Venemaa võiks saata sõtta hoopis pooled jõustruktuuride inimesed (neil on seal 2,5 miljonit) ehk siis Tšetšeenia vastandus selgelt mobilisatsioonile. Kui Kaukaasia katel aga täie võimsusega keema hakkab, siis ei ole Venemaal lihtsalt enam jõudu, et seal korda hoida, suurem osa professionaalsest sõjaväest on Ukrainas. Jakuutias tulid jakuudi naised meelt avaldama.
Venemaalt lahkumine. Mongoolias naljatatakse, et Putinile tuleks anda aasta turismiedendaja tiitel, sest sellist järsku huvi kasvu nende riigi vastu varem pole olnud. Muuseas, Mongoolia lasi üle piiri väidetavalt eelisjärjekorras Venemaa vähemusrahvuste esindajaid, peamiselt burjaate. Kasahstanis on Ainaš Mustojapova andmetel 50 piiripunkti Venemaaga, nendest 30 autotranspordile ning 20 raudtee omad. Mustojapova andmetel oli Venemaalt tulnuid nii palju, et sellest tekkisid kiirelt probleemid, sest kõik üürikorterid said kiirelt otsa, magatakse raudteejaamades ja kus juhtub. Kusjuures alguses olid paljud venelased korterite üürimisel nõudlikud, sest Venemaal on läbi aja peetud ennast Kesk-Aasia rahvastest paremateks ning kui miski ei meeldinud, siis anti sellest üleolevalt ka teada. Kasahhides tekitas aga see täiendavat trotsi ja nii hakkasid nad korteriotsijatelt kontrollküsimusena küsima, et kellele kuulub Krimm. Lisaks hakkasid venelased nõudma, et nendega kõikjal räägitaks vene keeles, kuigi Kasahstanis on minu teada ametlikult õigus nõuda vene keeles suhtlust ainult ametiasutustes. Kasahstanis on nüüd kümneid tuhandeid mehi, kellel puudub arusaamine, et mida nad edasi tegema hakkavad ja sellisel kujul võib nendega palju probleeme tekkida olukorras, kus Kasahtani põhjaosa linnades oli olukord ka enne seda mobilisatsiooni väljakuulutamist ärev.
Samasugused probleemid on Gruusias, mis järsku sai venemaalaste jaoks väga armsaks paigaks. Isegi nii armsaks, et sinna ründasid ka mehepojad, kelle autodel olid eemaldatud z-tähtede jäljed näha või olid z-tähed lausa autodel veel alles. Selles kontekstis võib vist öelda, et vihkamisest armastuseni on ainult üks mobilisatsioon. Tähahommikuse info kohaselt on vähemalt Kasahstani piir Venemaa poolt meestele kinni ning piiripunktidest püüti mehi kinni, et neid viia otse kogumispunktidesse. Novaja Gazeta Evropa andmetel jõudis riigist lahkuda 261000 meest. Suurprotestide läbiviimise asemel venelased põgenesid riigist, samas kui protestivad vähemusrahvaste esindajad.
Krimmis said kutsed eeskätt krimmitatarlased, aga kas Venemaa sõjaväelased ei suuda ette mõelda, mis juhtub, kui krimmitatarlased moodustavad relvastatud üksuse? Huvitav, kelle vastu nad oma relvad pööravad?
Kas sellise olematu motivatsiooniga, vastu tahtmist sõtta aetud inimestest saab moodustada võitlusvõimelisi üksusi? Paljude ekspertide arvates mitte enne kevadet. Tõsi, on võimalik teha paarinädalase kursuse ja siis nad saata automaatidega sõtta, aga Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul saavad selles sõjas 85% Venemaa armee sõduritest surma läbi kaudtule. Sõdureid ei päästa enam eriti isegi kaevikud, sest ukrainlaste suurtükituli on tapvalt täpne. Rääkimata sellest, et juba lähiajal tuleb sõdureid hakata majutama hoonetesse, aga sinna tuleb kiirelt kingitus HIMARSilt. Ehk siis uute sõdurite osaks saab surma ootamine ja seda isegi Venemaa enda professionaalsete sõjaväelaste arvates, sest praegusel soojal ajal on nad väikeste gruppidega tegutsedes suutnud vähendada HIMARSite mõju, aga mobiliseeritud on ukrainlastele kerge saak. Ehk nagu ütles kindral Zalužnõi, et me hävitasime Venemaa professionaalse armee, nüüd saabub aeg, et teha sama ka asjaarmastajatega.
Nn referendumid. See kõik on nii piinlik, et isegi Lavrov ei suutnud paberilt sõnu maha lugeda ja rääkis referendumitest Laoses ja Harkivi oblastis. Kui Donetski ja Luganski oblastite osas võiks Venemaal veel mingigi õigustus olla, siis Hersoni ja Zaporižžja oblastite territooriumite annekteerimise soov näitab selgelt, et tegemist on puhtakujulise agressiooniga, mis ei ole sellisel kujul vastuvõetav isegi Serbiale. Kusjuures peale nende nn referendumite läbiviimist tahab Venemaa kuulutada enda omaks ka territooriume, mida ta praegu ei kontrolli. Sergei Gaidai rääkis, kuidas viidi nn referendumit läbi Luganski oblastis – korterisse sisenesid kaks ametnikku koos kahe automaaturiga, inimene pidi tegema valiku, peale mida ametnik vaatas inimese valikut ja kui inimene oli hääletanud vastu, siis tehti selle kohta eraldi märge, et oleks tulevikus teada inimesed, kelle nö meelsus ei ole õige.
Hääletama sunniti ka vangid Olenivkas, keda on kuude kaupa hirmutatud, piinatud ja psühholoogiliselt töödeldud. Täiesti kontrollimatu hääletus toimus Kaug-Idas, kuhu viidi Ukrainast inimesi. Ja pole vist kahtlustki, et hääletuste tulemus on Venemaa jaoks nö positiivne, sest tulemused pandi reaalselt paika juba enne valimisi.
Mis edasi. Tähtis kuupäev on 30. september, kui plaani järgi peaks Putin kuulutama need territooriumid Venemaa omadeks. See on punkt, kuskohast tema jaoks enam mingit tagasiteed ei ole. Ukraina jätkab võitlust ning eks siis ole näha, mis sellest tuumašantaažist saab. Rinnetel Venemaa jaoks lähikuudel midagi head oodata ei ole.
Lahingutegevusest ka. Ukraina jaoks kõige märgilisemad sündmused toimuvad Harkivi, Donetski ja Luganski oblastites ning kõige olulisemad märksõnad antud kontekstis on Liman, Svjatove ja Kupjansk. Suured vihmad on muutnud olukorra keeruliseks mõlema poole jaoks, nii on meedias video, kus metsa vahel on mudas kinni kolm USA-st pärit M1224 MaxxPro MRAP (Mine Resistant Ambush Protected) ratassõidukit. Seoses viletsate teeoludega hakkas Ukraina pool pealetungi läbi viima Limanist 20 kilomeetrit kirdes, et vältida nii suuremat Venemaa poole suurtükituld, liikudes edasi nendel vähestel kõvakattega teedel, mis on seal piirkonnas olemas. Ukraina jõudis seal edasi liikudes välja Ridkodubi asulani ja tänahommikuse teadmise kohaselt jäid nad sinna pidama.
Sealsamas asulas lasti alla ka nädalavahetusel Venemaa lennuk, kes tegi madallendu. Kokku lasti ainuüksi laupäeval alla neli Venemaa lennukit, mis on Venemaa meeleheite tunnuseks – kuna suurtükituld ei suudeta anda, on saadetud lennukid üliohtlikule missioonile, aga kui Ukraina pool saab aegsasti infot madalal lendavate lennukite lähenemisest, on neid üpris lihtne maha võtta. Sõjaväelise eksperdi Roman Svitani sõnul on Venemaa üksustel seal piirkonnas ka keeruline kaitset teha, sest maa olevat nii vett täis (seal on palju soiseid alasid), et kaevikuid kaevata ei saavat.
Ukraina peab lähipäevadel suruma seal niipalju kui võimalik ning ei ole välistatud, et läbimurded toimuvad ka Kupjanskist ja Dvoritšnast itta.
Venemaa on jätkuvalt kõige aktiivsem Bahmuti suunal, kus nad vahepeal jõudsid isegi linnani, aga kuuldavasti tegi Ukraina seal eduka vasturünnaku. Hersoni rindel Ukraina jätkab kaudtule andmist ning üritab takistada Venemaa logistikat üle Dnepri. Kusjuures huvitav on märkida, et Antonovi raudteesilla alt on Venemaa vedanud toru Dnepri läänekaldale ja sealtkaudu pumbatakse diislikütust.
Iraani droonid. Ukraina suutis täiesti tervena merre maandada Iraani drooni Mojaher-6. Tegemist on suure drooniga, millel pikkust 7 meetrit ja mis suudab kanda 100 kilogrammi relvastust. Selles kontekstis on räägitud Israeli süsteemist Drone Dome, aga kindel on ainul see, et see droon saadi täiesti tervel kätte. Palju rohkem on ukrainlastel probleem olnud tapjadrooniga Shahed-136. Tegemist on suure, 50 kilogrammi lõhkeainet sisaldava drooniga, mis lendab aeglaselt ja madalalt ning selle tekitatud hääl on nii tugev, et seda on kuulda kilomeetrite taha. Ukrainlaste sõnul olla selle hääl sama mis „Jawa“ mootorrattal, aga see ütleb midagi ehk ainult vanemaealistele motohuvilistele. Sellist drooni on lihtne maha võtta mistahes vahendiga, isegi automaadiga. Väidetavalt suudavad need droonid tabada ainult statsionaarseid sihtmärke, mis on eelnevalt sisestatud. Droone saab välja lasta nö parvena, ehk siis nad lendavad koos ja kui nad peaksid jõudma sihtmärgini, lendab esimene sihtmärgi suunas ja teised droonid hakkavad liikuma järgmise sisestatud sihtmärgi suunas. Tänu kahe kaupa koos lendamisele suutsid ukrainlased nädalavahetusel kahe õhukaitseraketiga hävitada neli sellist drooni. Venemaa lootis Iraani droonidest sõjaväljal palju, aga peale esimesest ehmatusest ülesaamist saavad ukrainlased rinnetel nendega hakkama, tsiviilobjektid on aga hoopis teine lugu.
Lõpulõik tuleb Indiast, kus on tekkinud olukord, et tänu toornafta maailmaturuhinna langusele pakuvad Iraan ja mõned Aafrika riigid oma kaupa 6 dollarit barrelilt odavamalt kui Venemaa suudab seda teha, sest Venemaa toornafta hinnale mõjub valusalt ka palju kallim kindlustus. Vastu kõiki ennustusi on toornafta hind langenud oluliselt madalamale tasemele kui ta oli vahetult enne sõda.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: mobilisatsioon Venemaal läheb üle kivide ja kändude (2)
Eestlased Ukrainas | 26 Sep 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Parandus - Jakuutia siiski on üks Venemaa rikkamaid regioone, autor peab ehk silmas Burjaatiat.
Eestlased Ukrainas
TRENDING
