Olukord rinnetel. Luganski oblastis suutis Venemaa üleeile natuke veel edeneda Krohmalnest lõuna pool, aga eile nende rünnakuüritusi ei saatnud edu. Ida-Ukrainasse tuli peale eelmise nädala teise poole soojenemist tagasi korralike külmakraadidega ilm, mis on andnud Venemaa armeele võimaluse aktiivsemalt kasutada soomustehnikat kogu idarinde ulatuses. Suurem külm saab seal tänase-homsega läbi ja tulevad sulailmad, mis võiksid vähemalt teoorias Ukrainal kaitsetegevuses abiks olla. Samas ega viimastel päevadel Venemaa soomustehnika hävitamisega muret polegi olnud, Venemaa jalaväe lahingumasinaid on Ukraina armee andmetel hävitatud vaat et rekordkoguses sõja algusest saadik ning ei ole Ukraina armeel ka suurt puudust tankitõrjevahenditest, küll aga on nappus suurtükimürskudest, samas kui Venemaa ründab pikki rindejoont väikeste jalaväe gruppidega, mis sunnib Ukrainat niigi kasinaid ressursse veelgi laiema ala peale ära jagama.

Donbassis on viimaste päevade kõige rohkem tähelepanu võitnud sündmused toimunud Avdiijivka kaguosas, kus eelmisel nädalal õnnestus Venemaa jalaväe üksustel edeneda Vana-Avdiijivkani välja ja sellega seoses oli isegi osades Ukraina meediaväljaannetes vaat et paanilised meeleolud. Ukraina meediasse ilmusid väited, et Venemaa edenemisele olid kaasa aidanud maa-alused tehnovõrgud, mida mööda liikudes olevat õnnestunud ukrainlasi üllatada, aga ametlikku kinnitust sellele infole ei ole, kuigi seal piirkonnas pidi olema maa alla palju kõiksugu torusid, mida Venemaa armee armastab kasutada, nii on olemas droonivideo, kuidas Pervomaiske lähedal (Donestkist lääne pool) proovi üks Venemaa armee sõdur maa-alusest torust välja tulla, aga samal hetkel ründas teda rallidroon.

Venemaa üritas edasiliikumise kindlustamiseks saata appi soomustehnikat, aga see lasti suures osas sodiks tükk maad enne soovitud sihtkohta jõudmist. Paari viimase päeva jooksul on hoopis Ukraina sinna piirkonda saatnud lisajõude ning Venemaa poolt kitsa kiiluna loode poole liikuvale alale on nad lähenenud lõuna poolt, seades seal lõigus olevad Venemaa sõjaväelased keerulisse olukorda. Lähipäevil on seal võimalikud erinevad arengud, kuni selleni välja, et Venemaa sunnitakse sellest lõigust taganema, aga võib ka nii minna, et Venemaa suudab edeneda põhja poolt, kus on praegu hall alla (ei ole kummagi poole kontrolli all) ning siis on juba Ukraina jaoks oluliselt keerulisem vastase tagasisurumine. Olukord on keeruline, Ukraina kaitse püsib peamiselt tänu rallidroonide efektiivsele kasutamisele ja Ukraina sõjaväelaste sõnul oleks kõige kiiremini just neid juurde vaja.

Hersoni rindel on muutusteta – Venemaa kaotab tehnikat ja korraldab ohvriterohkeid lauprünnakuid. Üks Venemaa z-kanal avaldas Ukraina rallidroonide valitsemise näitlikustamiseks video, kus rallidrooni operaator ootas ära hetke, kui kõik Venemaa sõjaväelased olid sisenenud väikebussi, et rindele liikuda ja alles siis järgnes rünnak. Filmis sõdur, kes ise läks ka väikebussi. Venemaa armee ohvitserid kurdavad, et nende lennukid ukrainlaste positsioonidele pomme ei viska (hoopis ukrainlaste Su-25 lendas seal piirkonnas väga madalal ringi), suurtükimürskudest on järgi Põhja-Korea omad, aga nendega ukrainlaste positsioone ei olevat võimalik rahuldavate tulemustega tulistada. Patiseis, kus kummalgi poolel ei ole võimalik edeneda, aga et Venemaa armeel on poliitiline surve, siis nad jätkavad lauprünnakutega. Väga raske on ka ukrainlastel, aga asula äärealadel pidi olema ka majasid, mis võimaldavad paremini ennast kaitsta, lisaks kaevuvad nad kaitses järjest nö sügavamale maa alla.

Suurtükimürsud. Lääneriikide ettevõtted ei olnud valmis olukorraks, et mürske on vaja kordades rohkem ning seetõttu viib tootmise suurendamine ka mürskude hinnad üles, sest mürskude valmistamiseks vajalikest komponentide osas valitseb defitsiit. Kui veel 2021. aastal oli Defence Expressi andmetel ühe 155mm mürsu hinnaks 1500 dollarit, siis 2022. aasta detsembris sõlmis Rheinmetall mürskude tootmiseks lepingu, kus hinnaks 3300 eurot üks mürsk ja selle aasta jaanuaris sõlmis NATO lepingu 200000 mürsu tootmiseks, kus Defence Expressi andmetel on ühe mürsu hinnaks 5450 dollarit (1 dollar = 0,92 eurot). Seega ühe mürsu hinna eest saab osta suurusjärgus 10 rallidrooni. Praeguses sõja faasis oleks Ukraina jaoks väga oluline ka kassettmoona juurde toomine USA-st, sest need mürsud on väga efektiivsed jalaväe gruppide vastu võitlemisel.

Aga mürskude osas ei ole sugugi roosilised seisud ka Venemaal, sest üks asi on väljahõigatud tootmismahud, aga teine teema on mürskude reaalne arv rindel, kus mingitel rindelõikudel küll kasutatakse korraga oluliselt rohkem mürske (näiteks Avdiijivka), aga on ka rindelõike, kus Venemaa suurtükiväelased kurdavad, et neil on karmid normid peal ja hõisata polevat midagi, seda enam, et Põhja-Korea mürskude kvaliteet ei kannatavat mingit kriitikat. Venemaa kimbatusest annab märku info, mille kohaselt tahtvat Putin Põhja-Koreast juurde eeskätt mürske ja Venemaal valitsevat info ilustamist arvestades võib olla täiesti reaalne see variant, et ta ei teagi probleemidest, mis on seotud Põhja-Koreast saadud mürskudega.

Raketirünnak Ukrainale. Eile korraldas Venemaa raketirünnaku, mis paljuski kopeeris eelmist suuremat raketirünnakut – kasutati palju ballistilisel trajektooril lendavaid rakette, mis tulistati peamiselt rindelähedaste linnade pihta. Kiievi suunas lastud 15 tiibraketti võeti kõik alla, nagu ka 5 ballistilist raketti Iskander-M. Harkivit tulistati ka ebatäpsete rakettidega H-22 ja S300/S400, kusjuures suurt elumaja tabas mitmete ekspertide arvates just H-22, mille „täpsus“ ka väikesel distantsil on suurusjärgus kuni 300 meetrit sihtmärgist. Raketi lõhkepea kaalub tonni ja on väga suure purustusjõuga, samas kui õhutõrjerakettide S300/S400 lõhkepea kaal on suurusjärgus 150 kg/180 kg. Ründab Venemaa ebatäpsete H-22 rakettidega rindelähedasi linnasid arvatavasti seetõttu, et lühikesel distantsil saadakse suurele linnale pihta, pikema distantsi puhul võib ka see problemaatiliseks muutuda (siis kasvab kõrvalekalle kuni kolme kilomeetrini).

Boris Tiesenhauseni sõnul oli viimase rünnaku puhul küllaltki kõnekas just tiibrakettide osa. Nimelt oli Venemaa lähenenud rindejoonele 12 strateegilise pommitaja Tu-95 MS-ga, millest igaüks peaks teoorias suutma välja lasta korraga kuni kaheksa tiibraketti ja eelmisel talvel oli küll rünnakuid, kus Venemaa laskis korraga välja suurusjärgus 80 tiibraketti lennukitelt, nüüd aga lasti 12-lt lennukilt ainult 15 tiibraketti. Tiesenhauseni sõnul joonistuvad sellega seoses tema jaoks välja selgelt kaks Venemaa probleemi.

Esiteks rakettide toomine, kus erinevad eksperdid räägivad erinevatest arvudest, aga päris täpselt ei tea keegi, milleks Venemaa võimeline on. Reaalses elus saab analüüsida ainult väljalastud rakettide arvu ja võimalusel rakettide andmeid. Osad raketid ei plahvata ja neid analüüsides selgus, et viimases rünnaku kasutatud tiibraketid olid toodetud eelmise aasta lõpus. Võrreldes rakettides kasutatud komponente (muuseas, rohkem kui 70% olevat toodetud USA-s) olevat selgunud, et 2023 toodetud rakettide komponentide kvaliteet olevat oluliselt madalam kui aasta varem toodetutel ehk siis hämaraid teid pidi komponente Venemaale veel tuuakse, aga nende kvaliteet on langenud ja see avaldab mõju rakettide täpsusele, seda eriti ballistiliste rakettide osas, kus ukrainlaste sõnul on Kinžalid viimasel ajal tihtipeale sihtmärke mitte tabanud ka olukordades, kus toimivat õhukaitset ei ole.

Teine temaatika on strateegilised pommitajad Tu-95MS, mille ressurss olevat Tiesenhauseni sõnul piiratud ehk siis neid pommitajaid tema sõnul ei suutvat Venemaa praeguses reaalsuses juurde ehitada, mistõttu lennukite säästmiseks lendavat nad Murmanskist Ukraina suunas vähese arvu rakettidega ja nende tiibrakettiga on veel see häda, et neid lasevad Ukraina õhukitsesüsteemid edukalt alla ka väljaspool Kiievi piirkonda.

Jürgen Nauditt kirjutas Twitteris (nüüdse nimega X) postituse, mille kohaselt ta olevat otse ühendust võtnud tiibrakettide Taurus tootjaga ja ettevõtte andmetel olevat kokku 600 tiibraketti, millest 300 saaks kiirelt kasutada ja 300 vajaksid moderniseerimist, aga see polevat ületamatu probleem. Ka ei olevat vajadusel mingit probleemi nende rakettide võimaliku lennukauguse piiramisega, kuigi Saksamaa poliitikute poolelt olevat sellist infot tulnud, et asi seisvat selle taga. Tegelikkuses ei olevat aga Saksamaa valitsus hetkel lihtsalt huvitatud Tauruse rakettide Ukrainale andmisest, see olevat puhtalt poliitiline otsus, mingeid ületamatuid probleeme tiibrakettide osas ei olevat. Optimismi jahutamiseks lisan, et juhul, kui isegi tehakse otsus nende tiibrakettide üleandmise osas, siis võtab mitu kuud aega nende sobitamine lennukitele ja integreerimine juhtimissüsteemidega, samas kui otsust ei tehta, ei saagi Ukraina neid kasutada.

Bradley ja külm. Üle maailma on palju vastukaja saanud lahing, kus jalaväe lahingumasin Bradley muutis võitlusvõimetuks Venemaa tanki T-90. Bradley meeskonnast sai meedia lemmik, aga nende sõnul on masinal ka üks nõrk koht, nimelt suuremate külmadega olevat masina kasutamine komplitseeritud ja ega need masinad ei olegi vist varem nii karmides ilmastikuoludes kasutuses olnud. Samas on see väga oluline info ka NATO jaoks ning tulevikku silmas pidades saab need puudused likvideerida.

Donetski turu pommitamine. Donetskis toimus tragöödia, kui turul plahvatanud lõhkekehade tõttu hukkus rohkem kui 20 inimest. Venemaa asus kiirelt Ukrainat süüdistama, et see tulistas turuplatsi 155mm mürskudega. Intsidenti analüüsis Venemaa sõjaline ekspert Jan Matveejev, kelle sõnul videomaterjali põhjalik analüüs Venemaa versiooni paikapidavust ei kinnita. Nimelt põhjustavat 155mm mürsu plahvatus täiesti arvestatava kraatri, aga selliseid kraaterid ei olevat sündmuskohal olnud. Pigem olevat Matveejevi sõnul olnud plahvatuse tagajärjed iseloomulikud 120mm miinipildujale, aga selliste miinipildujatega Ukraina positsioonidelt turuni laskma ei ulatuvat ja kõige tõenäolisem variant olevat Venemaa enda armee töö.

Ukraina droonirünnak Ust-Luugas ostus oodatust edukamaks, sest Micheal Gontšari andmetel rünnati Novatekile kuulunud stabiliseeritud gaasilise kondensaadi ümbertöötlemise ettevõtet, mida viimati moderniseeriti vahetult enne sõda 2022. aastal. Gontšari sõnul oleks mahutite ründamine andnud ehk visuaalselt efektiivsema tulemuse, aga nende hilisem asendamine oleks suhteliselt lihtne olnud. Nüüd aga olevat spetsiifilise värviga tulekahju andnud selgelt märku, et põles kõige viimati ehitatud osa ning nende seadmete asendamine praeguses sanktsioonide olukorras olevat äärmiselt problemaatiline, seega ei ole selge, kui pikalt see ettevõte seisab. Energiakandjate väljavedu Ust-Luuga sadamast jätkub, aga Novateki jaoks on moodsa tehase seiskumine tõsiseks hoobiks. Nüüd on Peterburi piirkonnast videosid, et Venemaa paigutab sinna rohkem pikamaa õhutõrje komplekse S-300, aga madalalt lendavate droonide vastu on nad võimetud. Sadamatesse oleks vaja komplekse Pantsir, aga nende tootmisbaasi tabas ka Ukraina droonide rünnak alles hiljuti.

Jätkuvad suured probleemid Venemaal kommunaalmajanduse valdkonnas ja pikema artikli sellel teemal avaldas Der Spiegel. 28.08.2022 oli Venemaa algatatud sõja tõttu Ukrainas maagaasi hind tõusnud Euroopas 3500 USD 1000 kuupmeetri eest ja Venemaa endine president Dmitri Medvedev (keda nüüd kutsutakse Dimoniks, see on Venemaa kultuuriruumis rohkem kui kõnekas) tegi postituse, kus ennustas 2022. aasta lõpuks Euroopas hinda 5000 dollari juurde 1000 kuupmeetri eest ning lisaks tehti videosid, mille kohaselt pidavat Euroopa külmuma. Nüüd on Euroopas maagaasi hind alla 300 dollari 1000 kuupmeetri eest ja seda olukorras, kus Venemaa turuosa on kahanenud minimaalseks. Venemaal on aga aastakümnete jooksul kuhjunud probleemid võimendunud seoses sõjaga kaasnenud protsessidega ning isegi Moskva vahetus ümbruses on kümned tuhanded inimesed jätkuvalt ilma keskkütteta.

Majandusteadlase Igor Lipsitsi sõnul rääkis ta juba viis aastat tagasi, et Venemaa kommunaalmajandust tabavad lähitulevikus tõsised probleemid, sest lõpmatult nii ei saa, kus viiskümmend aastat tagasi ehitatud trasse ei ole renoveeritud. Kui Venemaa Rosstati andmetel olevat amortiseerunud küttetorustikke Venemaal 44% ja kriitilises seisus neist 3%, siis Igor Lipsitsi sõnul on tegelikud seisud hullemad, amortiseerunud olevat 60-70% küttetorustikest, aga osades asulates olevat see protsent 100%, samas kui enne sõda toimus küttetorustike renoveerimine tempos 1-2% aastas nende kogumahust. Valdav osa küttetorustikest olevat munitsipaalvalduses, renoveerimistöödel lokkavat korruptsioon ja lihtsalt petmine, näiteks on ühest kohast maa seest võetud vanad torud pandud teise kohta kui uued uuesti maha ja uute torude ostmiseks mõeldud vahendid on endale võetud.
Kortermajade korterid privatiseeriti peale NSVL-i lagunemist, inimesed on vaesed, mistõttu ei ole nendelt kogutavad summad üldjuhul piisavad suuremate renoveerimistööde tegemisteks majade endi küttetorustike ja radiaatorite väljavahetamiseks. Ja nüüd on sõja tõttu väga suur puudus nii kojameestest, prügivedajatest, trasside haldajatest, katlakütjatest jne, sest neid on kas mobiliseeritud või on nad ise liikunud näiteks sõjatööstusettevõtetesse tööle, kus palk on suurem ja puudub hirm sõtta saatmise osas. Venemaa riik vähendab lisaks lähiaastatel kaks korda küttetrasside moderniseerimiseks antavaid vahendeid, kuigi Lipsitsi sõnul tuleks sõda kohe lõpetada ja kõik sõjale kuluvad vahendid suunata hoopis Venemaa elanike elamistingimuste parandamiseks, mis praeguses olukorras saavat lähiaastatel ainult viletsamaks minna.

Venemaa z-propagandistid tundsid ennast valusalt puudutatuna infost, et Mariupoli kaitsmisest tehtud film kandideerib Oscarile. Nende fantaasiamaailmas olevat Ukraina ise linna pommitanud olukorras, kus Ukraina väed olid linnast pea 100 kilomeetri kaugusel. Muuseas, sünnitamist ootav naine, kes haigla pommitamise ajal Mariupolis õue tuli ja üle maailma uudistesse pääses, on nüüd kuuldavasti Venemaal Putini presidendivalimiste kampaania heaks töötamisega hõivatud.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING