Eelmine kord kuulutas Putin sarnase vaherahu välja 2023. aasta jaanuaris, aga lahingud Bahmuti pärast ei vaibunud ja hiljem selgus, et paljude üksusteni ei olnudki üldse info vaherahust kohale jõudnud, või mis me siin ikka keerutame, Venemaa armee teadlikult ei edastanud infot sinna, kus see nende jaoks ei olnud kasulik.
Kõige paremini peeti vaherahu osas kinni pikamaadroonide osas, samas lahinguväljal kahanes kokkuvõttes Ukraina poole hinnangul Venemaa rünnakute arv suurusjärgus neli korda. Ukraina sõjaväelaste sõnul oli väga selgelt näha muster, et Venemaa pidas vaherahust rohkem kinni seal, kus see neile kasulikum oli ja vastupidi, nad jätkasid rünnakutega Toretske juures, kus rünnati ka Ukraina sõjaväelasi, kes tõsimeeli arvasid, et vaherahu kehtib.
Venemaa üritas ehitada jõgedest ülesõidukohti Kupjanskist põhja pool ja Lõmani suunal, nad vedasid tehnikat, laskemoona ja muud varustust aktiivselt Pokrovske suunale. Kuna Ukraina armee valis nö peegelmeetmete variandi, siis nad reageerisid ainult Venemaa rünnakutele, samas ise initsiatiivi üles ei näidanud, välja arvatud Venemaa luuredroonide osas, kus Madjari linnud võtsid maha Venemaa kalli Forpost luuredrooni.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Aga eks kasutasid ka ukrainlased rahulikemates rindelõikudes vaherahu ajaakent, et ka omaltpoolt läbi viia rotatsiooni ning hallist tsoonist võimalusel tuua ära langenud kaaslaste surnukehasid. Kuna suuremas osas on rinne seisnud pikemat aega sisuliselt paigal ja Venemaa on jätkanud aktiivsete ja samas ka väga ohvriterohkete rünnakutega, siis Venemaa sõjaväelase Svjatoslav Golikovi sõnul on hallis tsoonis kümneid tuhandeid surnud Venemaa sõjaväelasi, sest nende äratoomiseks varem sisuliselt võimalust ei olnud ning nüüd võimalus lõpuks avanes.Kui eelpoolkirjutatust võiks justkui järeldada, et Putin tõmbas selle lühiajalise vaherahuga pikema kõrre, siis Svjatoslav Golikov tõi välja ka vaherahu negatiivsema tulemuse Putini jaoks, nimelt sõjaväelaste motivatsiooni vähenemise. Golikovi sõnul on Venemaa sõjaväelased pikale veninud sõjast väga väsinud ja paljud ei mõistvat, et miks see sõda jätkub olukorras, kus sisuliselt ollakse jõutud tupikusse, kus ründav pool kannab kaitsvast poolest kordades suuremaid kaotusi, aga lootust edenemiseks eriti ei ole.
Golikovi sõnul olid juba kaks aasta tagasi tekkinud Venemaa armee suured probleemid nn viiesajastega (desertöörid), peale mida olevat tema sõnul antud armee juhtide poolt allapoole üksuste komandöridele võimu juurde, et need lahendaksid need probleemid nö efektiivselt ise.
Sellega seoses kerkis ka Venemaa sotsiaalmeedias päevakajaliseks mõiste „äranullima“ ehk siis komandörid hakkasid neile ebasobivaid inimesi teadlikult surma saatma ehk siis jalaväelaste gruppe hakati saatma Ukraina üksuste kuulipildujate ja rallidroonide ette tihtipeale ilma igasuguse tuletoetuseta ning sisuliselt kõik desertöörid saadeti nii rünnakule, nende üle ei hakatud kohut mõistma, vaid nad viidi kinnipüüdmisel kiirelt rindele nö äranullimisele.
Sama teemat käsitles Venemaa sõjaväelane Maksim Klimov, kelle sõnul hakkasid aga paljud komandörid võimu kuritarvitama ning nad said ja saavad siiani seda edukalt teha, sest nende tegevuse osas pigistatakse ülevaltpoolt valdavalt silm kinni, sest Putinit huvitab ainult edu rinnetel. Komandörid saavad edukalt kaubelda surmahirmuga – kui sõdur igakuiselt nö katuseraha ei maksa, saadetakse ta nö äranullimisele. Kui võtab sõna üksuses valitseva seadusetuse osas – saadetakse äranullimisele, kui mobiliseeritu ei taha armeega lepingut sõlmida – saadetakse äranullimisele. Kui oled nõus komandörile suurema osa oma palgast ära andma, olevat võimalik eesliinile saatmisest pääsemiseks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Aga Klimovi sõnul on veel üks aspekt – nn äranullitud sõdurite surnukehade äratoomisest ei olegi komandörid üldjuhul huvitatud, sest surmasaadetud sõdurite pangakaardid on nende käes ja nad võtavad selle raha lihtsalt endale ning ka see olevat üheks põhjuseks, miks nii palju Venemaa sõjaväelaste surnukehasid on jätkuvalt lahinguväljal.Kõik see kokku aga mõjub hävitavalt Venemaa sõjaväelaste moraalile ning Golikovi sõnul olevat nn vaherahu suurim väärtus Venemaa sõjaväelaste jaoks olnud teadmine, et sellel päeval neid suure tõenäosusega surma ei saadeta, et sellel päeval on komandöridel vähem võimu omavoliks.
Golikovi sõnul ülehindavad lääne ajakirjanikud Venemaa sõjaväelaste võitlusvõimet, tegelikkuses olevat nad väga väsinud ning valdavalt tahavad kiirelt sõja lõppu koos kojuminekuga, väga vähesed soovivat armees teenimist jätkata ning selles kontekstis tuleks välja tuua, et mõlemal pool kannavad lahingutes põhiraskust mehed vanuses 40+. Golikovi sõnul päästab Venemaa armeed asjaolu, et täpselt samamoodi on väsinud ukrainlased ja neid on vähem.
Olukord rinnetel.
Nädalavahetusel olid Venemaa armeel väikesed edenemised Luhanski rindel Lõmani suunal Nove asula juures, Donbassis Toretske suunal Suhha Balka asula juures ja Pokrovske suunal Kotljarivkast lõuna pool. Need on väikesed muutused, aga kindlasti üritab Venemaa armee selle nädala jooksul rünnata peale nn vaherahu suuremate jõududega ja kui lähima paari nädala jooksul Venemaa armee märkimisväärselt edeneda ei suuda, siis olevatki z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel Putinil tõsine mõtlemise koht, sest sõjaväelased nõudvalt temalt uue mobilisatsioonilaine läbiviimist, sest kujunenud olukorda arvestades ei olevat Venemaa armee kaotuste suuruse ja armeega sõlmitavate lepingute arvu juures võimalik loota suuremale edule lahinguväljal.
Militarny andmetel hävitasid Ukraina droonioperaatorid aprilli kolme esimese nädalaga kolm Venemaa elektroonilise sõjapidamise kompleksi RB-301B „Borisoglebsk-2“ komponenti, tabades neid nii suurtelt droonidelt visatavate lõhkekehade kui ka rallidroonidega. Need EW kompleksid on ette nähtud vastase side mahasurumiseks, nad on kallid ja neid on Venemaa armeel vähe, nii et Ukraina poolt on tegu märkimisväärsete saavutustega.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Militarny andmete kohaselt kasutab Venemaa armee nüüd ka Põhja-Koreast toodud mitmikraketiheitjaid M-1991, millelt lastavad raketid lendavad kuni 60 kilomeetri kaugusele.Rahuläbirääkimiste osas ei ole USA president Trump optimismi kaotanud ja räägib võimalikust vaherahuni jõudmisest juba lähima paari nädala jooksul. Selles kontekstis on lääne meediasse jõudnud info, justkui nõudvat Trump Ukrainalt Krimmi Venemaale loovutamist ja seda ikka ukrainlaste endi nö soovil, kus selle otsuste peaks kinnitama Ukraina seadusandlik võim.
Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul ei ole kujunenud olukorras reaalne sellist otsust Ukraina poolt teha, lisaks meenutavat see kõik tema jaoks hüpoteetilist olukorda kohtus, kus kohtunik süüdistab vägistatut selles, et ta oli liiga ahvatlevalt riides, mistõttu vägistajal lihtsalt ei jäänud muud üle, kui vägivalda kasutada ning sellises olukorras teeks kohtunik otsuse, et vägistatu peaks vägistajale ära andma oma riided, et sellel ei tekiks enam ahvatlust uuesti nö tegevusse asuda. Venemaa on agressor ja Sazonovi sõnul mistahes järeleandmine ainult suurendaks selle isu uute ja uute Ukraina territooriumite järele.
Samal ajal tuleb Venemaalt järjest rohkem signaale, et nn sõjakommunismi majandusmudel majanduskavu varasemal kujul enam ei taga, samas kui muudes sektorites on probleemid järjest tõsisemad. Nafta maailmaturuhind on Trumpi otsuste tulemusena viimase nädala jooksul olnud volatiivne ehk siis liikunud alla- ja ülespoole, aga kui vaadata kasvõi aastases võrdluses, on ta aastaga langenud 20 dollarit/barrelist (brent-tüüpi naftal 87 -> 67) ning kui ei peaks lahvatama lähiajal sõjategevist Pärsia lahe piirkonnas, siis mitmete faktorite koosmõjul on nafta hind pigem langustrendis ning ajakirjanik Ivan Jakovina sõnul ei oleks liiga kiire hinnalangus ka hea, sest kui hinnatase brent-tüüpi naftal langeks alla 60 dollari barrelist, siis seaks see löögi alla ka USA kildanaftatootjad.
Energeetikekspert Mihhail Krutihhini sõnul lööb nafta hinnalangus Venemaa eelarvetulusid eriti valusalt just seetõttu, et naftalt võetavad maksud on seotud nafta hinnaga ehk siis kui hind on madal, siis on maksuprotsent oluliselt väiksem ja vastupidi, kõrge hinna puhul on maksud suuremad. Kuna urals-tüüpi nafta on niigi odavam võrreldes brent-tüüpi naftaga ja seoses sanktsioonidega on selle nafta transpordiga seotud kulud oluliselt suuremad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Et Hiina arendab aktiivselt nö rohelist energeetikat (näiteks päikesepaneelid) ja seal toimub ka elektriautode revolutsioon, siis nafta tarbimise kasv on maailmas väiksem, kui varem arvati, lisaks toovad OPEC+ välised tootjad turule järjest nafta juurde ning omajagu tootmisvõimsusi on reservis ka OPEC riikidel, siis on lähiajal ekspertide sõnul vähe tõenäoline naftahinna kasv.Venemaa peaminister Mihhail Mišustin esitles Energiastrateegia 2050 dokumenti, millest selgus, et senised leiukohad hakkavad tasapisi ennast ammendama, samas kui samaväärseid uusi leiukohti ei ole suudetud avastada, seda paljuski ka seetõttu, et puudub juurdepääs kõige moodsamatele naftaluure tehnoloogiatele.
Energeetikastrateegia dokumendi kohaselt langest nafta tootmismaht tavastsenaariumi kohaselt aastaks 2050 kaks korda ja sealjuures langeks nafta eksport seniselt 234 miljonilt tonnilt aastas 79 miljoni tonnini, aga nn stressistsenaariumi korral väheneks tootmine kolm korda, mis tähendaks Venemaa naftaekspordi lõppemist. Lisaks sõltub tootmismaht ka nafta maailmaturuhinnast, sest kolmandik Venemaa naftavarudest on piirkondades, kus selle tootmise kõrge omahind muudaks nafta konkurentsivõimetuks.
Mišustini ettekandes toodi välja, et naftatootmisega seoses saab Venemaa sealt 1/3 eelarvetuludest, 1/3 investeeringutesse minevast rahast ja 2/3 välisvaluutast ehk siis Venemaa on väga suures sõltuvuses naftatuludest ja ilma nendeta praeguse majandusmudel ei saaks jätkuda, samas on see sektor jätkuvalt kriitiliselt sõltuv välismaistest tehnoloogiatest, nii toodi ettekandes välja, et Venemaa peaks suutma ise asendada selles osas 1500 positsiooni, mis olusid arvestades on äärmiselt problemaatiline.
Naftatuludeta majandusmudel eeldaks häid suhteid oma naabritega, aga lähimas tulevikus neid kuskilt ei paista tulemas, pigem on Venemaa teel veelgi suuremaase isolatsiooni, sest süvenev autoritaarsus muud arenguteed ei võimalda.
Venemaa keskpanga andmetel tabas krahh tavatingimustel väljaantavaid elamuasemelaene ja märtsis moodustasid nad ainult 13% väljaantud elamusasemelaenudest ning keskpanga kommentaar oli, et kes see ikka tahab võtta eluasemelaenu protsendiga, mis jääb sinna 28,5-30% vahele aastas. Ülejäänud 87% moodustavad Venemaa riigi poolt pakutavad soodustingimustega erinevad eluasemelaenud, aga sellisel juhul tuleb silmas pidada, et soodustingimustel antavad laenud on Venemaa jaoks täiendav kulu olukorras, kus riigil raha vähe.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Fontanka andmetel oli Venemaal märtsis 1,67 miljonit õpetajate töökohta, millest olid täidetud ainult 1,047 ehk siis puudu rohkem kui 600000, neist 100000 algklasside õpetajad ning õpetajate puudus pidavat kiirelt süvenema. Peamine põhjus – madalad palgad, eriti kui võrrelda neid sõjas osalemise eest makstava tasuga.Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
