Põleng Moskva lähedases laskemoonalaos
Eile toimus sarnane sündmuste areng Moskva kesklinnast ainult 81 kilomeetrit kirdes asuvas suures laskemoonalaos, kuhu z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel oli just toodud uus partii rakette ja mürske ning satelliidipiltide järgi on teada, et mingi kogus laskemoona on seal territooriumil pidevalt olnud mingi aja lageda taeva all, aga ju siis nüüd oli täpselt õige hetk tegutsemiseks.
Kui palju laskemoona plahvatuse hetkel laokompleksid asus, on keeruline hinnata, väidetavalt mahub ladudesse kokku rohkem kui 240000 tonni laskemoona ning Ukraina meedias levinud info kohaselt oli seal plahvatuse hetkel 105000 tonni laskemoona, aga kui oli ka sellest poole vähem, siis ikkagi on tegemist väga arvestatava kogusega, mida Venemaa armeel ei ole võimalik kiirelt asendada.
Sotsiaalmeedias on esimesest suurest plahvatusest palju erinevaid videosid ning militaarekspertide sõnul oli suure plahvatuse leegi värv iseloomulik tahke raketikütuse põlemisel tekkiva leegi värviga ehk siis suure tõenäosusega plahvataski alguses suurem kogus rakette, peale mida läksid põlema järjest uued laod, videos on näha ka teine suurem plahvatus, samas kui järelplahvatused kestsid tunde ja videosid sellest edastati sotsiaalmeedias veel südaöölgi. Satelliidipildid näitavad põlengualasid pea kogu laoterritooriumi ulatuses ja eks selles osas saab lähipäevil veel täpsemaid andmeid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Z-kanalite andmetel hukkus laskemoonaleo territooriumil vähemalt kümme sõjaväelast, ümberkaudsetest küladest evakueeriti kõik elanikud. Telegram-kanali 112 andmetel lendas plahvatuse tulemusena kaks õhutõrjeraketti tsiviilobjektidele, neid üks suvilarajooni ja teine lao kähedal asuva Kiržatše asula Krasnõi Oktjabri mikrorajooni. Fikseeritud on ka vähemalt kümne mürsu lendamine elamutesse või neid ümbritsevatele territooriumitele, lisaks on fotosid maanteedele lennanud mürskudest. Raketid ei plahvatanud, nagu ka enamus mürskudest.Venemaa poolelt on muidugi äärmiselt keeruline tunnistada, et selline rünnak võidi läbi viia Ukraina poolt (väidetavalt Venemaa õhukaitse ei teinud ühtegi lasku) ja selles kontekstis kirjutas Kremljovskaja tabakerka, et laskemoonalaos pidi järgmisel nädalal algama Venemaa kaitseministeeriumi poolt läbiviidav revisjon, et kontrollida nii laos oleva laskemoona koguse vastavust dokumendis kirjas olevate kogustega ning kontrollitama pidi ka laskemoona hoiutingimusi.
Minul endal on küll raske uskuda, et näiteks rakettide või mürskude kogused ei klapi, sest seda kaupa nö hõlma alt ei ikka eriti ei õnnestu müüa, aga hoiutingimustega seoses on meedias meenutatud sellesama laokompleksi rekonstrueerimistöödega seotud skandaali, nimelt sai 2017. aastal ettevõte Spetsmontaž tööde tegemiseks 1,3 miljardit rubla, ettenähtud kujul jäi tööd teostamata ning FSB algatatud uuringust selgus, et ettevõttest oli nö välja kanditud 646 miljonit rubla. Kuna Venemaa armee peab mürskude puudusel neid tooma juurde Põhja-Koreast, siis on väheusutav, et mürsud ja raketid seal laos pikalt olla said, sest militaarloogika kohaselt viiakse rindele ikka ladudest varem kaup, mille asemele pannakse lattu uuem.
Venemaa z-kanalites on teooria isetekitatud plahvatusest küllaltki populaarne, aga paljuski on see seotud võimetusega tunnistada nii Ukraina võimekust sellist operatsioonide teostamiseks kui ka Venemaa õhutõrje võimetust sellist ohtude vastu võitlemisel.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina jaoks on Venemaa suure laskemoonalaokompleksi õhkulendamine väga suure plussmärgiga sündmus, sest esiteks ei saa Venemaa seda moona Ukraina vastu kasutada, teiseks on suur laokompleks pikemaks ajaks kasutusvõimetu ning vähetähtis pole ka psühholoogiline moment, sest nii lähedal Moskvale õhku lennanud laokompleks tekitab palju küsimusi ka Venemaa võimekuse kohta pealinna kaitsta ja pealegi viib Putin Kremlis pidevalt läbi sõjaväelaste autasustamisi, mis teeb tema enda loogika kohaselt ka Kremli igati legaalseks sihtmärgiks Ukraina rakettidele ja droonidele.Kui Ukraina sihtmärkideks Venemaal on sõjalised objektid, siis Venemaa on viimastel päevadel suurendanud droonirünnakuid Ukraina linnade vastu. Odessat rünnatakse sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko andmetel järjest sama taktikaga – Musta mere kohal moodustatakse droonidest grupid, mis lendavad madalal mere kohal Odessa suunas, enne linnani jõudmist tõusevad nad 2000-2500 meetri kõrguseni, et mitte olla Ukraina mobiilsete õhutõrjegruppide laskeulatuses, peale mida pikeerivad droonid tsiviilobjektide suunas, kusjuures pikeeriv droon ei ole Kovalenko sõnul enam täpne. Kovalenko sõnul kasutab Venemaa rünnakutes järjest rohkem droone, mis põhjustavad suuremaid kannatusi tsiviilelanikele, aga sõjalises plaanis ei oma mitte mingisugust mõju.
Aga Venemaa ründab droonidega ka teisi linnu, täna öösel ka Harkivit, Hersoni, Poltaavat ja linnasid Kiievi ja Dnipropetrovski oblastis. Kõige traagilisemad tagajärjed olid viimati nimetatud oblastis asuvas Marganetsi linnas, kus Venemaa droon tabas autobussi, mis vedas ühe ettevõtte töötajaid ja teada on 9 hukkunust ja 30 haavatut, aga hukkunute arv võib veel kasvada.
Kovalenko sõnul on Venemaa vähendanud osade Shahed-tüüpi droonide lennu-ulatust, mis võimaldas senise 50 kilogrammise lõhkepea asenda 90 kilogrammise lõhkepeaga, et tekitada tsiviiltaristule võimalikult suuri kahjustusi ja samas ka suurendada rünnakutes hukkunud ja vigastada saanud inimeste arvu. Nende rünnakute eesmärk ongi ainult terror, see on jõuetu viha väljaelamine, sest rinnetel asjad ei edene Venemaa jaoks loodetud kujul.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Viimastel päevadel on Venemaa kasutanud aktiivselt liugpomme ja üks neist tabas Zaporižžjas kortermaja, põhjustades ühe inimese surma ja 38 inimest sai kannatada. Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestnõi sõnul olevat rinnetel laekunud informatsiooni, mille kohaselt viimastel päevadel olevat Venemaa liugpommide täpsus taas tõusnud võrreldes vahepealse ajaga ja selles kontekstis ei välista Beskrestnõi, et Venemaa on hakanud ka liugpommidele paigaldama Hiinast toodud 12-elemendiga antenne, mida on Ukraina EW vahenditel teoorias keerukam segada, aga kindlasti on sellises olukorras ka Ukraina inseneridel vastukäigud olemas.Olukord rinnetel.
Venemaa kasutas Putini poolt väljakuulutatud 30-tunnist vaherahu Pokrovski suunal oma üksuste laskemoonaga varustamiseks ning Pokrovskest lõuna pool kaitses olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa oluliselt suurendanud sellel suunal paaril viimasel päeval suurtükkidest tehtavate laskude arvu, justkui tehes ettevalmistustuld suuremaks rünnakuks Dnipropetrovski oblasti piiri suunas.
Venemaal oli väike edenemine Toretskest edelas Suhha-Balka juures ning just sellel suunal on Venemaa armee poolt lahingusse toodud arvestatavad jõud, et sealt edasi liikudes esiteks nõrgendada Azovi positsioone Toretskest lääne pool ning pikemas perspektiivis liikuda edasi Kostjantinovka suunas, mida praegu liugpommidega pidevalt pommitatakse, nagu ka Pokrovsket. Venemaa üritab takistada Ukraina logistika toimimist, kasutades palju optilise kaabli otsas olevaid droone.
Peale vaherahu aktiviseerisid Venemaa üksused Vovtšanski juures, samuti proovitakse Ukraina üksuseid välja suruda Kurski oblastist ning ka seal on Venemaa droonioperaatorid aktiivselt tegevuses.
Belgorodi oblastist tulid huvitavat infot, nimelt kirjutas z-kanal „Sevenõi kanal“, et viimaste päevade jooksul on deserteerinud paljud eksvangid, kes ei soovivat nn üheotsapiletiga rünnakutesse minna, selle asemel riietuvat nad ümber erariietesse ja üritavad nö haihtuda Venemaa mõõtmatutesse avarustesse.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Teemat laiendas z-kanal Donetskaja pehota. Nimelt olevat eksvangide lahingutes kasutamise süsteem edukalt toiminud ainult Wagneri ajal, kus valitses ülikarm kord (korduva eksimuse eest lasti lihtsalt maha), rahaliselt kedagi ei petetud ja mis peamine, kui sa nn hakkliharünnakutes jäid kuue kuu jooksul ellu, olid vaba mees koos karistuste kustutamisega ehk siis oli olemas lootus.Kui aga vangid sõlmisid lepingud riigiga, siis selgus, et neil ei ole mingit lootust sõjaväest pääsemiseks, sest lepingud on tähtajatud, samas kui just eksvange aetakse kõige enam nö hakkliharünnakutesse, kus ellujäämislootust vähe. Z-kanali sõnul soodustab sellist käitumist Venemaa armee valitsev mentaliteet, kus medaleid saavad need ohvitserid, kelle üksustes on suured kaotused elavjõus, samas kui kaotusi vältida üritavatele komandöridele heidetakse ette soovi kodumaa eest mitte verd valada.
Z-kanali andmetel on nüüd asjad arenenud niikaugele, et järjest sagenevad juhtumid, kus haiglates taastuvad eksvangid sooritavad raskeid grupiviisilisi kuritegusid, peale mida kutsuvad ise politsei kohale, et neid arreteeritaks ja seda kõike tehakse lootuses, et nad satuvad vanglasse, kus nad suudavad ellu jääda, erinevalt rindest, kus eksvangide üksused on ohvitseride jaoks „rashodnõi materjal“ ehk siis kulumaterjal, millest pole kahju.
Rinnetel on välja kujunenud patiseis, edenemine tuleb Venemaa jaoks järjest suuremate kaotuste hinnaga, Venemaa majandus seis muutub järjest hapramaks ning kujunenud olukorras on Putinil ees keerukate valikute tegemise koht – kas üritada rinnetel suuremat edu saavutada, milleks tuleks aga lisaks lepinguid sõlmivatele inimestele täiendavalt mobiliseerida hinnanguliselt 250000-300000 inimest olukorras, kus Venemaa armee sõjaväelaste moraal on hakkliharünnakute tõttu niigi kiires langustrendis või siis üritada kujunenud olukorras mingil kujul rahuleping sõlmida.
Mõlema poole jaoks oleks kujunenud olukorras talutav lahendusvariant vaherahu väljakuulutamine rindejoont mööda, kusjuures Ukraina saaks Kurski ja Belgorodi oblastist lahkumise eest vastu Venemaa poolt olupeeritud Harkivi piirkonnad ning Ukraina ei tunnustaks okupeeritud territooriume de jure Venemaa osana.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Paaril viimasel päeval kõlanud jutud Krimmi tunnustamisest Venemaa osana USA poolt on nagu nad on, sest nii Putin kui Trump teavad, et ei Ukraina ega Euroopa Liit ei oleks sellega nõus ja ega juriidiliselt selle läbiviimine USA-s Trumpi jaoks ka midagi lihtsat ei oleks, sest see otsus peaks saama heakskiidu Kongressis, aga see on kujunenud olukorras pehmelt öeldes keeruline.Huvitav on märkida, et Venemaa meediasse on nüüd järjest ilmunud artiklid, kus tuuakse välja, et juriidiliselt rahuldaks Venemaad ka praegune olukord, sest nn rahvahääletuste tulemused puudutavad ainult territooriume, kus nad läbi viidi ning Hersoni linna puhul saaks teha selles osas erandi, siis kaoks ka põhjus viidata, et Venemaa konstitutsioon justkui keelaks Venemaal rahu sõlmida enne, kui kõik neli oblastit ei ole Venemaa poolt täielikult okupeeritud.
Kuigi vaherahu sõlmimisel mööda praegust rindejoont on üleskerkivaid probleeme rohkem kui piisavalt, siis oleks see kujunenud olukorras sisuliselt ainuke tee sõjapidamise lõpetamiseks ja selles kontekstis oleks positiivne areng ka see, kui taastuks Venemaa ja Ukraina vaheline otsesuhtlus.
Hoopis omaette teema on see, et sellisel kujul sõlmitud vaherahu korral vaevalt on Euroopa Liit nõus sanktsioonide tühistamisega, eriti mis puudutavad okupeeritud territooriumitel toimuvaid tegevusi, mis aga tähendab, et nendel territooriumitel elavatele inimestele mingeid nö hea elu perspektiive ei paista.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
