Ukraina sõjas võitlevad mõlemal poolel eri riikidest pärit inimesed. See pole saladus ja mõlemalt poolelt on selle kohta ka palju videoid olemas. Varasemast ajast on videod hiinlastest, kes sõdivad Donbassis raha eest Venemaa poolel.

Ometigi on selles kontekstis kahe hiinlase vangivõtmine küllaltki märkimisväärne, sest Ukraina ajakirjaniku Vassõl Pehno sõnul viisid Ukraina dessantväelased selleks läbi erioperatsioonid ning üks hiinlane võeti vangi Bilohorivka juures Luhanski oblastis ja teine Tarassivka juures Donbassis. Kuna vangivõetud hiinlastest tehti videod, mida näidati Ukraina meedias ja teemat kommenteeris Ukraina president, siis paigutub see kõik teatud mustrisse.

Ukraina poolelt edastati veel sõjaväelaste arvamusavaldusi, et vangivõetute näol on suure tõenäosusega tegemist Hiina sõjaväelastega, kes tulid rindele reaalse sõjategevusega tutvuma, et saadud infot oleks võimalik kasutada Hiina armee võitlusvõime parandamisel. Kas see kõik ka nii on, ei oska ma öelda, aga sellisel kujul oli hiinlaste vangivõtmine (kellel olid ka väidetavalt isikut tõendavad dokumendid ühes) just praegu väga sobiv USA jaoks.

Teemat kommenteerinud USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy K. Bruce’i sõnul on Hiina Venemaa suurim toetaja sõjas Ukraina vastu. Ei ole vist ka juhus, et rahvusvahelises meedias hakati eile palju rääkima Hiina huvist enda kontrolli alla saada sadamad Gruusias, millest võivat tekkida probleeme NATO-le.

Ukraina sõjaga samal ajal on lahvatanud USA ja Hiina vaheline täiemõõduline kaubandussõda, sest kuidagi teisiti on raske nimetada tänasest Hiina kaupadele kehtivaid 104% tolle, mille USA kehtestas. Kuna Trump kehtestas uued tollid enamiku riikide kaupadele, on USA-l praegu väga keeruline oma Hiina-vastasele tegevusele toetust leida ja selles kontekstis paistab Ukraina usin tegutsemine kirkalt silma.

Kusjuures on huvitav märkida, et Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad praegu Hiinast toodavad droonikomponendid lahinguväljal isegi olulisemad kui USA-st saadav relvaabi.

Trumpi tegutsemine viis nafta maailmaturuhinna langusesse ja Brenti toornafta hind testis ka 60 dollar barrelist piiri, aga kirjutamise hetkel oli ta üle 61 dollari barrelist. Nafta hind mõjutab väga tugevalt Venemaa majandust, sest tänavuse eelarve tegemisel võeti aluseks nafta keskmine hind 70 dollarit/barrel ja rubla kurss 1 dollar võrdub 96 rubla. Seoses Bideni poolt kehtestatud sanktsioonidele kallines oluliselt Uralsi nafta vedu ja laevade kindlustus, Bloombergi andmetel on Uralsi nafta hind Venemaa Läänemere ja Musta mere sadamates veel natuke üle 50 dollari barrelist, aga sellest tuleb lahutada maha transpordiga seotud kulu.

Nafta madal hind on ainult pool Venemaa probleemist. Venemaa energeetikaekspert Mihhail Krutihhin oma pikema perioodi vältel rääkinud sellest, et olemasolevad naftaleiukohad hakkavad Venemaal ammenduma, aga uutes leiukohtades on selle maa seest kättesaamine seotud nii suurte kuludega, et praeguste trendide jätkudes poleks see lihtsalt konkurentsivõimeline.

Tema juttu kinnitas Venemaa energeetikaministri esimene asetäitja Pavel Sorokin, kelle sõnul on Venemaa naftatootmise omahind erinevatel põhjustel tõusnud 15–20 aasta taguse ajaga kaks-kolm korda, puuraukudest saab 30–40% vähem naftat kui varasemal ajal ning naftatootmisel on nüüd väga laialdaselt kasutusel hüdrolõhustamine, mida 20 aastat tagasi Venemaal üldse ei kasutatud, kus Venemaa majanduseksperdi Igor Lipsitsi sõnul tuleb ühe tonni nafta saamiseks kasutada 20 tonni vett.

Samal ajal ei ole maailmas toornafta puudust, sest ajal, kui OPEC+ otsustas maailmaturuhindade kõrgel hoidmiseks tootmist vähendada, oli see suurepäraseks hetkeks kartellivälistele riikidele toomise suurendamiseks. Lisaks olevat Lipsitsi sõnul toimunud innovatsioon merel nafta puurimise osas, kus kasutatakse nüüd palju odavamaid ujuvaid platvorme.

Just eeskätt konkurentide areng sundis OPEC-it vastu võtma otsuse suurendada tootmist, et mitte kaotada turgu. Ja otse vastupidi, kuna Saudi Araabia naftatootmise omahind on vägagi konkurentsivõimeline, võivad nad soovi korral ka päevas kaks miljonit barrelit naftat rohkem toota.

Kui veel võtame arvesse elektriautode plahvatusliku müügi suurenemise Hiinas, siis oli mitmete ekspertide sõnul nafta hinnalangus oodatav ning vaja oli ainult n-ö mingi sündmuse läbi „päästikule vajutamist“, mis nüüd seoses USA tollipoliitikaga ka toimus.

Samas pikemas perspektiivis olevat nafta hinnal lähiaastatel pigem rohkem ruumi allapoole langeda, kui kõrgele tagasi tõusta. Lisaks on veel riik nimega Iraan, kellel oleks USA-ga suhete normaliseerumise korral võimalik maailmaturule juurde tuua kuni kaks miljonit barrelit naftat päevas.

Kui veel võtame arvesse elektriautode plahvatusliku müügi suurenemise Hiinas, siis oli mitmete ekspertide sõnul nafta hinnalangus oodatav ning vaja oli ainult n-ö mingi sündmuse läbi „päästikule vajutamist“, mis nüüd seoses USA tollipoliitikaga ka toimus.

Samas pikemas perspektiivis olevat nafta hinnal lähiaastatel pigem rohkem ruumi allapoole langeda, kui kõrgele tagasi tõusta. Lisaks on veel riik nimega Iraan, kellel oleks USA-ga suhete normaliseerumise korral võimalik maailmaturule juurde tuua kuni kaks miljonit barrelit naftat päevas.

See kõik on äärmiselt ebameeldiv Venemaa jaoks ja ei saa olla ka rõõmustav USA kildanafta tootjate jaoks, sest nende toodangu omahind on kõrgem kui teistel. Samas ei tasu arvata, et naftatulude langus ei võimalda Putinil edasi sõdida. Küll peaks ta siis tegema pikemas perspektiivis venemaalaste jaoks ebameeldivaid otsuseid, millest kõige lihtsam oleks rubla devalveerimine, sest kui ühe dollari eest saaks 150 rubla (praegu kurss 1 dollar = 86 rubla), oleks riiki lihtsam juhtida. Kuna aga Venemaa majandus sõltub jätkuvalt suures osas importtoodetest, tooks see kaasa surve inflatsiooni suurenemisele.

Putini jaoks oleks väga ahvatlev ka venemaalaste säästude kallale minek, näiteks konverteerida 20% säästudest pikaajalisteks riiklikeks võlakirjadeks. Need on aga hädavariandid, millel on negatiivne mõju. Samas on mul raske ka ette näha, et venemaalased julgeksid midagi olukorra muutmiseks ette võtta, isegi sügava majanduskriisi olukorras.

Olukord rinnetel

Venemaa jätkab aktiivset lahingutegevust Kurski oblastis, kus Ukraina kontrolli all olevat territoorium on järjest vähenemas ning Venemaa poolelt on sotsiaalmeedias ka video, kus nad Gujevos ühes hoones oma lipu üles panevad. Ukraina kontrolli all on Kurski oblastis veel üle 50 ruutkilomeetri ja ma ise arvan, et kuni Kurski oblastis on mingi territoorium Ukraina kontrolli all, ei ole Putin nõus rahuläbirääkimistega tõsisemalt edasi minema.

Ja tema probleemid ei piirdu ainult Kurski oblastiga, sest Ukraina president ütles esimest korda avalikult välja, et Ukraina üksused tegutsevad ka Belgorodi oblastis. Deepstate kaardi peal on seal hallis alas 13 ruutkilomeetrit, Ukraina poolelt on väidetavalt sinna toodud ka soomustehnikat, Venemaa poolelt on ka liigutatud sinna üksuski Kurski oblastist.

Venemaa omakorda on aktiviseerunud Ukraina armee positsioonidest Kurski oblastis lääne pool, kus päris suur territoorium on kaardi peal hallis alas. Hallis alas seetõttu, et sisuliselt pole seal enam asulates terveid hooneid, kus Venemaa armee saaks korralikuma tugipunkti luua ja eeskätt puudutab see piiriäärseid asulaid Novenket ja Žuravkat.

Bassivkaga on olukord Ukraina armee jaoks natuke keerukam seetõttu, et see on suurem asula ja leidub veel keldreid, kuhu Venemaa sõjaväelased saavad peitu pugeda ehk siis kergsõiduvahenditega üritatakse jõuda asulani ja siis kiirelt keldritesse peitu. Samal ajal on Ukraina kontrolli all asulaid ümbritsevad kõrgendikud, millelt siis omakorda võetakse tule alla hooned, kus Venemaa sõjaväelased ennast peidavad.

Venemaa sõjaväelaste väiksemad grupid on üritanud Bassivkast lõuna poole Loknja asulani liikuda, aga siiani on need grupid hävitatud enne, kui nad oleksid suutnud keldritesse peitu pugeda.

Ukraina armee jaoks keeruline olukord Lõmanist põhja pool, kuhu Venemaa on koondanud omajagu üksuseid ning Vassil Pekhno sõnul võis mingil hetkel isegi rääkida ülekaalust elavjõus 10:1 Venemaa kasuks ja kui isegi hävitada suures koguses Venemaa elavjõudu, on neil sellel suunal siiani olnud võimalik kohe reserve juurde tuua. Selle tulemusena on Venemaa suutnud märkimisväärselt edeneda Katerinivka suunal ning Ukraina armee jaoks on seal õhus ohumärgid. Venemaa armee on üritanud ära kasutada paaril viimasel päeval seal piirkonnas valitsenud keerukaid ilmastikuolusid, mistõttu Ukraina droonide efektiivsus oli väiksem.

Donbassis on edenemisi mõlemal poolel, Venemaa armee jaoks kõige märkimisväärsem Kalinove suunal, samas suutis Ukraina maad tagasi võtta Kotlinest lõuna pool. Vassil Pekhno sõnul on Lisivka ja Sevtšenko juures kujunenud omamoodi olukord, kus asulates on mõlema poole sõjaväelased, samas kui mõlemal poolel segavad efektiivselt logistikat vastase droonid. Sõjaväelaste varustamisel kasutatakse võimalikult palju droone, aga eks jälgivad ka teise poole luuredroonid, kuhu droonid toodud kauba maha viskavad. Uue ajastu sõja reaalsus, kus mõlemalt poolt suudetakse hoida 10 kilomeetri laiust tsooni, kus vastase soomustehnika muudetakse kasutuskõlbmatuks.

Selles kontekstis kirjutaski Venemaa sõjaanalüütik Jan Matveejev omapärasest olukorrast, kus korraga on lahinguvälja kohal õhus mõlema poole luuredroonid ehk siis sama nö madalat õhuruumi saavad korraga probleemideta kasutada mõlema poole DJI Mavic 3 tüüpi droonid. Drooniarendajate tegevusruum on seega lai – kiirelt on vaja nn tapjadroone, kelle ülesanne on vastase taktikalise tasandi luuredroonide efektiivne mahavõtmine.

Tõsi, selles suunas on arendusi tehtud mõlemalt poolelt, aga eks probleeme on ka, näiteks on visuaalselt tihtipeale keeruline vahet teha, et kelle oma see Hiinas toodetud droon siis ikkagi on. Ise näengi droonide sõjas arenguid suunal, kus lahinguväljale ilmuvad vägagi efektiivsed tapjadroonid, kes võivad tegutseda isegi automaatrežiimil, otsides vastase droone ja sihtmärgi leidmisel järgneb täpne lask haavlitega.

Ukraina armee käsutuses oli juba varem Venemaa mitmikraketiheitja BM-27 Uragan baasilt arendatud mitmikraketiheitja BM-27 Burevei, aga Militarny andmetel on Ukraina suutnud välja arendada neile juhitavad raketid ehk siis tegemist oleks omamoodi analoogiga mitmikraketiheitjalt HIMARS lastavatele juhitavatele rakettidele.

Sõjandusekspert Agil Rustamzade sõnul olevat Venemaa poolelt liikvele läinud info, mille kohaselt Venemaa olevat suutnud muuta Iskander-M ja Kinžal raketid paremini manööverdavateks, mistõttu olevat Patriot’i PAC-3 tüüpi õhutõrjerakettide efektiivsus vähenenud. Selles kontekstis ma tooksin välja, et kuna mõlemalt poolt kasutatakse rakettide juhtimiseks vajaliku satelliitside segamise osas võimsaid EW vahendeid, siis peavad ballistilised raketid kasutama navigeerimiseks lennu lõppfaasis inertsiaalset juhtimist, aga sellisel juhul on kõrvalekalle sihtmärgist seda suurem, mida kauem raketi juhtimissüsteem seda kasutab.

Kõrvalekalle on piisavalt väike selleks, et kassettmoonaga lõhkepea oleks jätkuvalt efektiivne lagedal alal asuvate soomustamata sihtmärkide, näiteks õhutõrjekomplekside, vastu, küll aga ei saaks efektiivselt kasutada nn punkritpurustavat lõhkepead, mistõttu on hoonete ründamine muutunud nende rakettidega niigi oluliselt ebaefektiivsemaks.

Oma Lima süsteemiga on Ukraina suutnud väga oluliselt vähendada Venemaa liugpommide tabamistäpsust ja siis ongi küsimus, et millal võtab Venemaa nende juhtimisel kasutusele tehnoloogia, kus kaamera jälgib maapinda ja määrab nii asukoha. Ukraina poolelt on jätkuvalt efektiivsed mootoriga liugpommid, mis seetõttu lendavad madalalt, kus Venemaa EW süsteem nii efektiivne ei ole.

Venemaa z-blogija Anastassija Kaševarova tegi oma postituses selgeks, et mis vahe on Malviinadel ja Mustadel leskedel. Mõlemal juhul on tegemist naistega, kes on rindel olevad Venemaa sõjaväelased oma ahvatluste võrku püüdnud, Malviinade näol olevat tegemist Ukraina agentidega, kelle eesmärgiks on sõjaväelaste käest saada eeskätt väärtuslikku informatsiooni, samas kui Mustade leskede eesmärk on saada kasu eeskätt sõjaväelase surmast ning Donbassis ei olevat haruldased juhtumised, kus nn Mustal lesel on sõja jooksul käsil juba kolmas abielu rindel oleva sõjaväelasega.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

PS Brenti-tüüpi nafta hind liikus juba allapoole taset 59 dollarit/barrel (kell 14.19).

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING