See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/teet-kalmus-novembri-lopuks-voiks-ukraina-kaes-olla-enamus-luganski-oblastist/article59622
Teet Kalmus: novembri lõpuks võiks Ukraina käes olla enamus Luganski oblastist
03 Oct 2022 EWR Online
Ukrainlased demonteerimas kahurit trofeesõidukilt Izjumi lähedal, 2. oktoober, 2022. REUTERS/Vladyslav Musiienko - pics/2022/10/59622_002_t.jpg
Ukrainlased demonteerimas kahurit trofeesõidukilt Izjumi lähedal, 2. oktoober, 2022. REUTERS/Vladyslav Musiienko
Nädalavahetuse jooksul on toimunud väga palju sündmusi ning seekord alustan sündmustest lahinguväljal ja mitte põhjas, vaid lõunas, Dnepri läänekaldal. Aleksander Kovalenko andis juba laupäeval nö tormihoiatuse, et pühapäeval võib seal piirkonnas midagi olulist toimuda. Ja hakkaski toimuma. Krivoi Rigi suunalt alustas Ukraina pealetungi ning suutis päris kiirelt läbi murda Venemaa kaitseliinidest. Ukraina on teada andnud Zolotaja Balka ja Hrestšenivka tagasivõtmisest, aga Venemaa poole sõjablogijate andmetel on Ukraina suutnud liikuda pikki jõekallast lausa Dutšanini välja. Kõige põhjalikumalt kirjutab sellest Igor Girkin, kelle andmetel on Ukrainal sellest suunast pealetungil kasutada neli mehhaniseeritud brigaadi ja üks tankibrigaad. Girkini arvates üritab Ukraina kiirpealetungiga välja jõuda Berislavini ja peale seda sulgeda igasuguse võimaluse Venemaa üksustel üle Nova-Kahhovka tammi täiendust tuua. Ideaalis võiksid Ukraina väed samal ajal ka peale tungida põhjast Suhhoi Stavoki suunalt ning siis oleks Dnepri läänekaldal olevad Venemaa üksused jagatud kahte osasse. Omad riskid on ka Ukraina poolel, sest Krivoi Rigi suunal on Venemaal palju korraliku väljaõppe ja varustusega üksusi ning nad võivad omakorda üritada eraldada neid Ukraina üksusi, kes on kõige sügavamale vaenlase tagalasse tunginud. Sellest mõttes on seal olukord erinev Limani piirkonnast, kus Venemaa üksuste kontsentratsioon oli palju väiksem. Teisalt ei ole teada ka seda, mis seisus on Venemaa üksused Dnepri läänekaldal pärast nädalatepikkust nende positsioonide tulistamist.

Ukraina pealetungile aitas kaasa vilets ilm, mis ei võimaldanud Venemaa armeel efektiivselt kasutada ei droone ega lennukeid. Venemaa pool kurtis, et Ukraina suutis maha suruda Venemaa side üksuste vahel ning järgnes kaos kommunikatsioonis. Ukraina pealetungi eesliinil olid lisaks soomustehnikale Humvee maastikuautod ning vaenlase vastupanupunktid suruti maha nii HIMARSite kui ka täppis-suurtükimürskude (Excalibur, Vulcano) abil, kusjuures peale koordinaatide andmist pidavat lask toimuma vähem kui minuti jooksul. Täpselt sama muster, mida Ukraina kasutas Kupjanski suunal ja kasutas ka Limani suunal. Ukraina sai endal käsutusse luuresatelliidi ICEYE ning Ukraina poole andmetel suutsid nad lühikese ajaga enne pealetungi algust hävitada rohkem kui 60 ühikut Venemaa sõjaväelaste poolt põõsastesse peidetud sõjatehnikat. Selle nädala jooksul võivad seal piirkonnas sündmused areneda Ukraina jaoks vägagi soodsas suunas, eeldused eduks on head.

Liman. Linn, oluline transpordisõlm, aga ka nö võti edasiliikumiseks nii Kremennaja kui Svjatove peale. Linnas asus Roman Svitani sõnul enne Ukraina pealetungi paari pataljon-taktikalise grupi suurune garnison, mida aga tugevdati peale sündmusi Izjumis. Kandev jõud oli 20. armee üksused, aga lisaks neile ka Bars-13 kui ka nn mobikud Luganski oblastist. Kuigi meedias leviva info kohaselt olid kõik üksused saanud Putinilt käsu mitte taganeda ja hoida linna, siis tänaste teadmiste kohaselt lahkus vaikselt päris arvestatav osa Venemaa regulaararmee üksustest enne reedet. Venemaa üksuste jaoks jäi lõpuks üks tee Kremennaja suunas läbi Torske, aga see tee oli Ukraina üksuste täieliku suurtükitule kontrolli all. Limani jäänud vägedest õnnestus Romas Svitani andmetel suurte kaotuste hinnaga põgeneda suurusjärgus pooltel, neist päris suur osa tehnikat maha jättes jala läbi metsade ja üle põldude. Põgenemisel kandsid nad suuri kaotusi. Limanis endas on Ukraina territoriaalkaitse üksused alustanud metsamassiivide läbikammimist, et leida üles sinna peitu pugenud Venemaa sõjaväelased. Neile on appi tulnud kohalikud elanikud, kes on automaadid saanud Venemaa surnud sõjaväelastelt. Ukraina poole hinnangul peaksid nädala lõpuks selle piirkonna suutma vaenlastest puhtaks teha. Kiirustades lahkunud Venemaa väed on jätnud maha suured laskemoonalaod ja nii sai Ukraina juurde palju 152 mm suurtükimürske ning laskemoona mitmikraketiheitjatele. Trofeetehnikat alles loetakse üle, sest seda on peidetud päris suurele maaalalale metsastes piirkondades.

Mida siis selles piirkonnas nädala jooksul oodata on? Roman Svitani sõnul on Limanist Ukraina väed liikumast kahel suunal – põhja poole Svjatove peale ning ida suunas Kremennaja peale. Svjatove on oluline logistikakeskus ning Venemaa üritab seal kaitset püsti saada, aga ka seal on korralagedus, sest sinna saadeti näiteks värskelt Luganskist mobiliseerituid, kes aga on juba mitu päeva seal tegevusetult passinud, ilma toitlustuse, korraliku riietuse ja varustuseta. Svjatovesse on Ukraina lisaks teinud hulgaliselt rünnakuid HIMARSitega ning väidetavalt on see esimene koht, kus Ukraina kasutas rakette, mis õhus plahvatamisel suunavad koonusekujuliselt maapinna poole 182000 volframist kuuli. Kupjanskist liiguvad ka Svjatove poole Ukraina üksused ning võib arvata, et sarnaselt Limaniga Ukraina ei hakka linnalahinguid pidama, vaid Ukraina üksused üritavad linna põhja poolt ümber piirata.

Roman Svitani sõnul on Venemaal Kremennajat keeruline kaitsta, sest see asub Krasnaja jõe läänekaldal, nii et tema hinnangul jätavad Venemaa üksused selle kiirelt maha ja pigem üritavad tõsisemalt kaitsta Rubežjet. Samal ajal liiguvad Ukraina üksused ka Lõssõtsjanski suunas. Roman Svitani sõnul on Ukraina eesmärgiks liikuda Lõssõtsjanski suunast lõunasse Bahmutit ründavate Venemaa üksuste tagalasse ning see sunniks Venemaad ka sealt suunalt taanduma Gorlivka suunal. Siis kaoks Ukrainal koht, kuskohast Venemaa üritab veel peale tungida tänasel päeval. Ukraina armee andmetel on Venemaa tugevdamas oma üksusi Mariupoli-Melitopoli liinil, lisaks on selgeid märke, et nad valmistuvad seal kaitsetegevuseks. Arvestades Ukraina jaoks sobivat ajaakent, võiks novembri lõpuks Ukraina käes olla enamus Luganski oblastist (hetkel pea täielikult veel okupeeritud) ning ka Dnepri läänekallas. Loodame parimat.

Relvastus. Ukraina on näidanud kõrget meisterlikkust läänest pärit tehnika kasutamisel, aga ka selles osas on tekkinud probleem, sest seda tehnikat lihtsalt napib ja selle juuretootmine võtab kaua aega, aga relvi oleks juurde vaja kohe. Nii on Ukraina poole andmetel neil juurde vaja suurusjärgus 200 suurtükki, aga USA varud haubitsate M777 osas on otsas, midagi tuleb ka enda armee jaoks jätta. Taani on nõus endale tellitud liikuvsuurtükid Caesar Ukrainale loovutama (räägitakse 12 ühikust), aga seda on ikka vähe. Selles kontekstis on kõnekas info selle kohta, et Ukraina saab Lõuna-Koreast kolme miljardi dollari eest relvastust ning Lõuna-Koreas toodetud liikuvsuurtükke kasutame ka näiteks meie.

Omajagu pahandust on tekitanud Iraani droonid, eriti tapjadroon Shahed 136. Probleem Ukraina jaoks seisneb selles, et nn punnvõrrid (kasutavad kahetaktilist mootorit) lendavad madalalt ning seetõttu on radaritel neid problemaatiline avastada, aga ka selles osas on positiivseid arenguid. Odessasse toodi Saksamaa Gepardid, mis on väga head just madalalt lendavate objektide vastu ning see nn punnvõrr lendab aeglaselt ja seda on kerge hävitada. Ukraina sai ka Poolas toodetud droonide vastase kompleksi SKY CTRL ning ukrainlased on seniste tulemustega väga rahul. Iraani droonidest on väga huvitatud ka NATO sõjaväelased ning seetõttu pakkus erilist huvi tervena kättesaadud Mohajer-6. Ameeriklaste hinnangul on tegu USA drooni koopiaga, mis on tehnoloogiliselt võimekuselt väga kaugel USA originaalist. Sellega seoses meenus nõukaaja anekdoot sellest, kuidas NSVL üritas teha maailma parimat pianiinot ja proovis selleks kopeerida Steinway’d, aga tulemuseks saadi Krasnõi Oktjabr.

Riietus. Roman Svitani sõnul hakkab Ukraina üle minema talvisele riietusele 15. oktoobrist ning kuu lõpuks on kõik Ukraina sõjaväelased talvises varustuses. Samal ajal Venemaal on varustuse osas suur skandaal, sest erukindral Andrei Guruljovi andmetel on ladudest kuhugile kadunud 1,5 miljonit (!!!) komplekti talvist riietust. Venemaa ettevõtjad haistsid sellega seoses head teenimisvõimalust ning nii saab nüüd kiirlaenu sõjas vajamineva varustuse ostmiseks. Lollikindel äri, sest sõdurite surma puhul saab selle raha nö kirsturahadest garanteeritult kätte.
 - pics/2022/10/59622_001_t.jpg


Natuke ka sellest nn annektsioonist. Tegemist on minu teada maailma ajaloos pea ainsa juhtumiga, kus üks riik kuulutab enda omaks teise riigi territooriume, mida ta ei kontrolli, isegi Saksamaa Aadu ei teinud midagi sarnast. Kuidas sa saad üldse rääkida mingist rahva tahtest Zaporižžja oblasti osas, kus valdav osa oblasti elanikest elab Zaporižžjas, mis ei ole Venemaa kontrolli all? Kui rääkida territooriumitest, siis Ruslan Levijevi andmetel oli eelmisel nädalal Venemaa kontrolli all suurusjärgus 20% Donetski oblastist (see väheneb seoses sündmustega Limanis), 70% Zaporižžja oblastist, 80% Hersoni oblastist (see ka nüüd väheneb) ja üle 98% Luganski oblastist, kus samuti on oodata selle protsendi kiirelt vähenemist. Mitmete ekspertide sõnul oli selle annektsiooni kõige suurem viga Putini jaoks see, et ta muutus nüüd nö mitteläbiräägitavaks, inimeste surnumatjanäod Putini kõne ajal olid indikatsiooniks, et nad tajuvad, et riik liigub kiirelt katastroofi suunal, aga midagi muuta nad ei julge ja ei taha. Ehk siis klassikaline venemaalase seisukoht, et tahame küll muutusi, aga seda peaks meie eest tegema keegi teine.
Venemaal laekunud info kohaselt on mobilisatsioonist pääsemise altkäemaksu suurus summa alates 100000 rublast ja nii hakkab järjest rohkem välja joonistuma pilt, kus suurem osa mobiliseeritutest on pärit vaesematest peredest, kes ei saa selliseid kulusid endale lubada. Ja et üliõpilased pääsevad sõjast, siis on ka loomulikult paljude tähtsamate tegelaste lapsed ühtäkki tudengiteks saanud. Nende hulgast, kes pole veel jõudnud riigist lahkuda.
Mitte keegi ei karda Venemaa armeed rohkem kui Venemaa enda sõjaväekohuslased. Selline armee ei saa võita.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Märkmed: