Ukraina sõjaväelane M119 haubitsa juures, Bahmuti lähedal 10. märts, 2023. Foto: Oleksandr Ratushniak
Paraku õnnestus Venemaal Zolota Nivast kiirelt liikuda Šahtarskini ning see ootamatu edenemine muutis oluliselt halvemaks kagus asuva Ukraina armee tugipunkti Novoukrainka olukorda ning Venemaa armee üksused on jõudnud otsapidi ka sinna asulasse. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul kordus sisuliselt sama, mis toimus ka Vugledaris – ilma raskerelvastuseta territoriaalkaitse üksused lihtsalt ei suutnud Venemaa mehhaniseeritud üksuste rünnakuid tagasi lüüa. Pekhno sõnul olid ukrainlastel Venemaa soomustehnika vastu sisuliselt kasutada ainult droonid, aga sellest ei piisanud.
Venemaa edenemise valguses on Venemaa sotsiaalmeedia täis eufooriat ning osad Ukraina sotsiaalmeedia kanalid on vaat et paanikas, aga tunnistavad ka Venemaa sõjaväelased, et suure tõenäosusega jäi see edenemine sellises ulatuses ühekordseks edasiliikumiseks ning teadaolevalt on Ukraina juba toonud sinna suunda lisajõude, sest kui lasta Venemaa üksustel mööda teed Šahtarskit liikuda põhja poole Kostjantinopolini, siis lõikaksid nad ühtlasi läbi ukrainlaste peamise varustustee Kurahhovini, aga just selle lõigus on Ukraina armee järjest tõrjunud Venemaa soomustehnika rünnakud ida poolt, seal on teede ääres kümnete ühikute kaupa Venemaa soomustehnikat, lisaks neile ka palju sõdurite surnukehasid.
Pokrovski suunal on Ukraina armeel sarnased probleemid, kui olid varem ka Vugledari juures. Ukraina jaoks üliolulise Hirniki juures oli Vassil Pekhno sõnul kaitses olnud kergrelvastusega territoriaalkaitse pataljon, kellel sellisel kujul ei olnudki võimalust Venemaa üksuste vastu. Hetkel veel seal Ukraina kaitse püsib Kurahhivkas (see asub Kurahhovest seitse kilomeetrit kirdes) ning selle piirkonna osas joonistatakse kaartidele ka Venemaa armee võimaliku tegutsemise lähitulevikus ehk siis olukorras, kus nad Kurahhove suunal ei suuda edeneda soovitud kiirusega, võivad nad proovida liikuda hoopis Novoselidovkast edelasse Andriijivka suunas ning see asula on eelpoolnimetatud Kostjantinoopoli vahetuses läheduses. Selle plaani realiseerumine tähendaks Ukraina armee jaoks suure piirkonna ümberpiiramist ning kindlasti võtavad nad kasutusele vastumeetmeid, et see Venemaa plaan ei saaks õnnestuda.
Põhja pool on Selidove täielikult Venemaa kontrolli all ning Venemaal on nüüd võimalik pealetungi Pokrovskile arendada mitmelt suunalt. Selidove kontekstis tõi Pekhno välja, et Venemaa üksused olid rünnanud Ukraina üksuste rotatsiooni hetkel ja see oli kiirendanud Ukraina armee taandumist asulast.
Toretski on olukord Ukraina armee jaoks oluliselt parem ning seal tegi Azov ka eduka vasturünnaku, mille käigus võeti tagasi üks kvartal. Venemaa poolelt kurdetakse Toretski kontekstis, et Ukraina olevat võtnud kasutusele sama taktika, mis varem Bahmutis ehk siis majad mineeritakse ja kui sinna sisenevad Venemaa sõjaväelased, lastakse majad õhku. Pekhno sõnul on Toretski välja kujunenud olukord, mis sarnane ka näiteks Vovtšanski ja Tšasiv Jariga, kus kumbki pool ei suuda edasi liikuda arvestataval määral ehk siis kui sellel suunal kardeti veel paar nädalat tagasi, et Venemaa võtab Toretski küllaltki kiirelt ära ja liigub edasi, siis nüüd on nendel edasiliikumine takerdunud.
Kui praegu peaks Ukraina Kurski oblastist taanduma, siis on probleem ka selles, et Venemaa võib piirkonda koondatud 50000 sõjaväelasega rünnata Sumõ oblastit. Putini jaoks on olukord Kurski oblastis alandav ning minul on keeruline ette näha, et ta oleks nõus mingeid rahuinitsiatiive arutama enne, kui Ukraina armeed seal enam ei ole. Hetkel on initsiatiiv Venemaa armee käes ning Ukraina armeel on keeruline lähimal ajal seda muuta.
Suures plaanis on aga mõlema poole armeel tõsised probleemid, eeskätt elavjõu, aga ka tehnikaga. Ukraina armee on nii-öelda üleminekuarmee, Israeli analüütiku Igal Levini sõnul võib seetõttu olla olukord, kus näiteks neli Ukraina armee majorit tahavad sõdida väljaõppest tulenevalt neljal erineval moel, ka olevat Ukraina armees täpselt samad probleemid, mis ka vastasel – osad komandörid ei julge ülespoole raporteerida territooriumi kaotusest, mistõttu positsioonide kaotamise järel saadetakse jalaväelased neid positsioone tagasi võtma viisil, mis ei erine eriti Venemaa nn hakkliharünnakutest.
Just selliste rünnakute kontekstis on viimasel ajal olnud ka Ukraina armees omajagu juhtumeid, kus sõjaväelased keelduvad selliste käskude täitmisest ja hoopis lahkuvad, mis on karistatav, aga vähemalt jäävad ellu. Ukraina plaanib täiendavalt mobiliseerida 160000 inimest sõjaväkke, aga paljud eelistavad mobilisatsioonist kõrvale hoida ning mobilisatsioon edeneb Ukrainas küllaltki vaevaliselt.
Droonid on viimase aasta jooksul sõjapidamist väga oluliselt muutnud ning kõige otsesemalt mõjutab see ka eesliinil olevate sõdurite olukorda. Z-propagandist Anastassija Kaševarova kirjutas sellel teemal pikema postituse, mis tõukus eelmisel nädalal asetleidnud juhtumist, kus Venemaa 132. brigaadi haavatud sõdurid nõudsid evakueerimist, aga seda ei toimunud.
Toon välja sealt tekstist mõned punktid:
1. Katastroofiliselt ei jätku sõiduvahendeid haavatute evakueerimiseks.
2. Droonide ohust tulenevalt on evakueerimispunkt rindejoonest 2-3 kilomeetri kaugusel, mõnikord ka kaugemal ehk siis raskelt haavatud sõdur peab suutma ise evakuatsioonipunktini minna, aga väga tihti lõpeb see katse sõduri surmaga.
3. Sõduritel ei ole üldjuhul sidevahendeid, mistõttu neil on keeruline teada anda, et nad on suures hädas.
4. Kui evakuatsioonigrupid üritavadki rindejoonele lähemale tulla, siis väga tihti ründavad neid rallidroonid ning nad kaotavad ise elu.
5. Kroonilises sõjaväelaste puuduses saadetakse järjest rohkem evakuatsioonigruppe hoopis jalaväe rünnakrühmade koosseisus rünnakule, sest komandöride jaoks on see olulisem kui haavatud sõjaväelaste päästmine.
Kaševarova sõnul ongi Venemaa armee suurim probleem hetkel see, et ohvitserid suhtuvad sõjaväelastesse kui nn ressurssi, mida on lõpmatult ja vajadusel tuuakse muudkui juurde. Kaševarova sõnul ei teki Venemaa armee ohvitserile kunagi probleeme seoses isikukooseisu kaotamisega ning seetõttu on ka suhtumine sõduritesse vastav.
Luganskis toimusid kaks võimsat plahvatust ning Venemaa z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel tabasid Ukraina raketid laskemoonaladu täpselt sellel hetkel, kui seal viibis kolm ohvitseri Moskvast, kokku olevat rünnaku käigus surma saanud 14 Venemaa sõjaväelast.
Palju kõneainet on põhjustanud Tšetšeenias, Gudermesis toimunud doonirünnak, kus tabati Venemaa diktaatori nimelist sõjaväelaste väljaõppekeskust. Hetkel ei ole teada, kes rünnaku läbi viis, aga antud kontekstis ma siiski natuke valgustaksin ühe varasema ärikonflikti järel toimunud protsesse, mis on Kaukaasias pinged üles kruvinud.
Venemaal on Amazonile sarnase ärimudeliga ettevõte Wildberries, mille väärtuseks hinnatakse rohkem kui 6 miljardit dollarit. Ettevõte kuulus valdavad osas abielupaarile, aga nii, et naisele kuulus suur enamus ettevõttest ja tema abikaasale vähem kui 1%. Lahutuse järel ei suutnud pettunud meespool leppida teadmisega, et ilus elu sai läbi ning ta pöördus Kadõrovi poole, samas kui naise selja taha tuli Dagestani ülimalt mõjukas ärimees, dollarimiljadär Karimov ning lisaks kõigele olevat ka Putin nende taga.
Kadõrovi inimesed üritasid ettevõtet jõuga üle võtta (Venemaal kutsutakse seda reiderluseks), aga ettevõtte kontori juures läks septembris laskmiseks, mille käigus said surma mitu Dagestanis väga lugupeetud inimest ning nüüd oli selge, et piirkonna traditsioone arvesse võttes asjad lihtsalt nii ei saa jääda. Kadõrov nõuab ettevõttest loobumise eest 2 miljardit dollarit, aga keegi seda talle maksta ei soovi ning nüüd on õhkkond Kaukaasias järjest pinevam.
Keegi ei tea, kes ründas Rusgvardia kolonni või kes ründas drooniga Gudermesis asunud hoonet, aga pinged piirkonnas kasvavad ning praegusel ajal ei ole Putinil vaja uut suuremat pingekollet. Nii et selle droonirünnaku võisid läbi viia nii ukrainlased kui see võis olla hoopis kohapealne omavaheline arveteklaarimine.
Kirsiks tordile on teadmine, et kuigi Venemaal on selle mehe tegevuse vastu huvi vaatajatel järjest leigem, saab ta lähiaastatel riigilt oma propagandasaadete tootmiseks televisiooni mõistes väga heldelt raha. Diktaatorite puhul on kõige olulisem lojaalsus ja Solovjov on suutnud mulje jätta, et ta on lojaalne Putinile, aga ega tal enam muid variante ka ei ole – kui peaks Putin minema kohtu alla, siis ei antaks armu ka temale.
Venemaal on või kallinenud rohkem kui 20% ja sellega seoses on hakatud võid nii palju varastama, et osades poodides saab seda müüjate käest küsides, väljas on ainult sildid. Aga nüüd on asjad arenenud niikaugele, et toimus ka esimene vargus Moskvas asuvas „Pjatjorka“ kaupluses, kus 25 paki või vargusega vahele jäänud meesterahvas hakkas noaga vehkima ehk siis Venemaa esimene teadaolev relvastatud võirööv.
ASTRA kirjutas 34-aastasest Ljudmila Kolesnikovast, kes on hariduselt jurist, aga peale sõja algust lahkus ta Iirimaale. Nüüd tuli ta juunis oma ema matustele Krimmi, aga matustel naine arreteeriti. Kuigi arreteeritud naine palus FSB töötajatel Jalta üürikorterisse jäänud kass ära päästa, siis seda ei tehtud ja naise poolt saadetud kirja kohaselt oli kass seetõttu nälga ära surnud. Milles naist siis süüdistatakse? Ei rohkemas ega vähemas kui spionaažis ja alus pidavat ka FSB töötajate arvates olema rohkem kui kaalukas – naine olevat ostnud 25 euro eest kaks meilegi väga tuntud Ukraina marki Venemaa sõjalaevast.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.