Ukraina sõdur Donetski oblastis 12. juuli 2024. Foto Francis Farrell
Kõige märkimisväärsem selles kontekstis ongi just asjaolu, et Ukraina droonid lendavad jätkuvalt sihtmärkideni. Nagu juhtus eile Kavkazi sadamas, kuskohast toimub praamiliiklus Krimmi suunal. Seal sai tabamuse praam Slavjanin ning põlengust praamil on ka foto olemas. Töökorras suuri praame ei pidanud seal enam eriti järel olema, mistõttu Krimmi varustamine muutus taas keerukamaks Venemaa armee jaoks.
Olukord rinnetel on Ukraina armee jaoks keeruline nii mitmelgi lõigul. Ukraina ajakirjanik Juri Butuzov, kes on tuntud oma kompromissituse ja otsese väljaütlemise pärast, kirjutas Ukraina armee probleemidest Donbassis Pokrovski suunal, kus vaenlase edenemist ei ole suudetud peatada. Butuzovi sõnul on Venemaa armee oma rünnakute vektori suunanud sinna, kus on kaitses Ukraina üksused, millel on juhtimisprobleeme ning sellistesse üksustesse uute sõdurite juurde saatmine ei pidavat olukorda paremaks muutma, sest üksuste võitlusvõime sellest eriti ei tõuse.
Ukraina armee erusõjaväelase Evgen Dikii sõnul aga tuleks selles kontekstis arvesse võtta, et Venemaa on seal lahingutesse saatnud lahingukogemusega korralikud üksused, keda toetab õhust lennuvägi ning see edenemine tuleb väga suurte kaotuste hinnaga. Dikii sõnul ei suuda ükski armee maailmas selliseid kaotusi pikalt taluda, aga tema hinnangul jätkub Venemaa armeel jõudu ka sellistel tingimustel pealetungi läbi viia veel kuni kolme kuu jooksul ning sellisel juhul võib Ukraina taanduda veel omajagu maad. Hetkel on Ukraina jaoks kõige olulisem peata vaenlase liikumine Progressi asulast lääne poole.
Butuzov tõi veel ühe probleemina välja järjest tihenevad juhtumid seal rindelõigus, et Ukraina armee käsutuses olevate rallidroonide arvu suurenemine on kaasa toonud nende droonide mahavõtmise enda elektroonilise sõjapidamise vahendite poolt. Ka olevat esinenud juhtumeid, kus drooniüksustele antakse ülesandeid, mida neil kujunenud olukorras ei ole võimalik efektiivselt täita. Hetkel teadaolevalt on drooniüksus Madjari linnud liikunud Harkivi rindelt just Donbassi, et seal droonide kasutamist efektiivsemaks muuta.
Pokrovski suunal võtsid Ukraina sõjaväelased mobiilse õhutõrjevahendiga maha Venemaa Su-25, mis lendas väga madalal. Lennuki piloot küll katapulteerus, aga nii madalalt katapulteerudes on ekspertide sõnul tõenäosus suur, et piloot saab tõsiseid vigastusi. Ukraina armeel pidi olema suur puudus just mobiilsetest õhutõrjevahenditest, aga nende suuremates kogustes kiire juurdetootmine on problemaatiline.
Toretski ja Tšasiv Jari suunal Venemaa üksused ei edenenud, aga jätkub nende asulate pommitamine liugpommidega ning tulistamine suurtükkidest. Vugledarist ida pool üritasid Venemaa armee sõjaväelased jõuda maanteeni, mis ühendab asulat Konstantinivkaga, aga nad löödi tagasi. Sellest rindelõigust on video, mis näitab Venemaa õhutõrjekompleksi S-300V hävitamist kassettmoonaga ATACMS rakettidega.
Luhanski rindel on Venemaa suutnud natuke edasi liikuda Pišanje asula juures nii põhja kui lääne poole. Aktiviseerusid ka rünnakud Kupjanski suunal, videolt on näha, kuidas Sinkivkast ida poolt Venemaa armee sõdurid üritasid rünnata mootorratastega, aga lõpeb see nende jaoks kurvalt. Israeli sõjalise eksperdi Igal Levini sõnul ei ole rünnakutel mootorrataste kasutmises mitte midagi uut, aga tema sõnul võib Venemaa armee mootorrataste kasutamise kontekstis küsida, et kas rünnakutel 90% mootorratturite kaotamine on edu või siis mitte.
Harkivi suunalt tuleva info kohaselt on Ukraina Liptsi suunal teinud ka vasturünnakuid, Vovtšanski jätkuvad linnalahingud. Harkivi suunaga ei ole Venemaa armeel asjad arenenud soovitud kujul ning nii on nüüd ka propagandistud sunnitud oma saadetes tunnistama, et loodetud sanitaartsooni asemel Harkivi oblastis said nad selle asemel sanitaartsoonid hoopis Ukrainaga piirnevates Venemaa oblastites.
Üle pika aja tulistas Venemaa armee Harkivit S-300 rakettidega ning tänahommikuse info kohaselt tabas üks rakett kontorit, kus tegutses Šveitsi heategevusorganisatsioon FSD ning maja ees said pihta kuus organisatsioonile kuulunud sõidukit, millega sapöörid sõitsid põldudeni, mida oli vaja miinidest puhastada. Loodetavasti selle S-300 kompleksi lõpp saab õige pea olema samasugune kui S-300V omal Vuglegari suunal.
Harkivi suunal tuli Reutersi andmetel suurtükiväelastelt selline infokild, et neil 155 mm mürske jagub, aga puudus pidavat olema kõige suuremat lennukaugust tagavatest laengutest ning siis ei saa mürske soovitud kujul kasutada. Põhjus on teada - ülemaailmne defitsiit püssirohu osas ja puudutavat see probleem täpselt sama moodi ka lõhkeaine tootmist, nii olevat Reutersi andmetel läänemaailma ainuke toimiv lõhkeainet TNT tootev teha Poolas ning ülejäänud on Indias ja Hiinas.
Lõunarindele on Venemaa z-blogijate andmetel toodud lisaks suurusjärgus 400 eksvangi, keda olevat õige pea plaanis rünnakutele saata. Ka olevat sinna suunda toodud juurde kogenud droonioperaatoreid ning ka muid üksusi, nii et Venemaa võib lähiajal oluliselt aktiviseerida rünnakutegevust ka seal rindelõigus.
Hersoni rinne on peale ukrainlaste Krinkist taandumist liikunud uudisvoos tahaplaanile, seal on ainult infokild z-kanalist VDV za tšestnost i spravedlivost, et nad ei saa saari rünnata, kuna lihtsalt ei olevat paate, sest olemasolevad hävisid kas metsatulekahjudes või uputasid nad Ukraina droonid.
Samas rindelõigus sõdiv ja selle kõrvalt z-blogi Pozõvnoi Ossetiin pidav sõjaväelane kurtis, et just viimasel ajal on järsult suurenenud probleem varastamisega, kus Venemaa sõjaväelased pidavat üksteiste tagant varastama transpordivahendeid – sõiduautosid, mikrobusse (nn buhankad), mootorrattaid. Varastatakse hoolimata sellest, et 90% juhtudest pidavat süüdlased ka üles leitama hiljem. Tundub, et Ukraina armee katsed hävitada Venemaa armee logistikat annavad tulemusi.
Venemaa regioonides on puudu inimestest, kes sooviksid sõtta minemiseks lepinguid sõlmida, samas on kõigile regioonidele antud ülevalt poolt nö plaanid, mille täitmisest vastutavad kubernerid isiklikult ning siis polegi vaja imestada, kui järjest tõstetakse ühekordset tasu lepingu sõlmimise eest (vene keeles mõiste „podjomnõje“), viimati läks selles arvestuses esikohale Moskva oblast, kus nüüd pakutakse lepingu sõlmimisel 1,9 miljonit rubla.
Samas pidavat olema rindel lepingulistele makstavatest suurtest rahadest tekkinud probleem nende ja mobiliseeritute vahel, kes saavad suurusjärgu võrra vähem raha olukorras, kus nad on varsti sõjas olnud kaks aastat ja lõppu sellele ei paista. Venemaa armee sõjaväelaste sõnul pidavat kujunenud olukorras olemas tavaline, kus mobiliseerituid meelitatakse lepingut sõlmima just argumentatsiooniga, et koju te nagunii enne teisi ei saa ja siis oleks mõistlikum rohkem raha teenida. Z-blogijate sõnul paljud olevat seda teed ka läinud ning siis võivat ühel hetkel tekkida olukord, kus nö mobiliseerituid on ametlike paberite järgi jäänud järgi nii vähe, et nad saaks suure meediakära saatel demobiliseerida.
Sotsiaalmeedias on palju fotosid Venemaa 130 mm suurtükkidest M-46, millist esimest korda näidati maailmale avalikult 1. mai paraadil aastal 1954. Ukraina sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul ei tasu aga üleolevalt sellesse suurtükki suhtuda, sest see laskvat kaugele ja Venemaa armee kontekstis küllaltki täpselt, siiani olevat probleem olnud selles, et Venemaa ladudes lihtsalt polnud laskemoona nendele suurtükkidele, aga et nii Põhja-Koreas kui Iraanis kasutatakse ka neid suurtükke ja laskemoona jagub, siis nüüd saadetakse seda Venemaa armeele, kes omakorda laseb neid mürske Ukraina armee positsioonide suunas.
Z-kanalites põhjustas palju pahameelt Venemaa riigiduuma plaan seada sisse karistused rindel mobiiltelefonide kasutamise eest. Selgub, et teoorias on nende kasutamine keelatud ka praegu, aga reaalsuses olevat nende kasutamine massiline, sest häid alternatiive ei olevat. Telefonide abil määratakse enda asukohti ja kasutatakse telefonides olevaid kaarte, Telegramis olevat loodud suletud grupid, milles edastatava informatsiooni abil koordineerivad Venemaa sõjaväelased oma lahingutegevusi, mis eeskätt on seotud Ukraina armee sihtmärkide ründamisega. Vähem oluline polevat ka mobiili abil oma rahaasjade korraldamine. Sellest nähtub hästi, kuivõrd vähe on Venemaa poliitikud kursis reaalse olukorraga rindel.
Hiinas on kasutusele võetud uus termin, mida Venemaal nimetatakse sõnaga „grjaznõi“ ja mida võiks eesti keelde tõlkida kui räpast. Nimelt on hiinlased The Moscow Times’i andmetel hakanud ka jüaanidel vahet tegema. „Räpaseks“ muutub jüaan siis, kui Venemaa ettevõte ostab seda teiselt Venemaa ettevõttelt, kui aga ostab välismaalt, siis on tegu „puhta“ jüääniga. Lisaks sellele, et nö räpaseid jüaane ei taha hiinlased, ei soovi nendega tegemist teha ka vahendajad, kelle abil liikusid kaubad ja rahad Hiina vahet läbi kolmandate riikide.
„Räpased“ jüaanid tekkisid peale USA 12. juuni otsust, mis keelas dollaritega kauplemise Moskva börsil ning nüüd olevat täiesti reaalne stsenaarium, mille järgi augusti keskpaigast alates ei saa Moskva börsil enam kaubelda ka jüaanidega. Venemaa majandus sellest kokku ei kukuks, aga maine saaks kindlasti natuke kannata nö sõbralike riikide juhtide silmis, sest USA nähtamatu käsi toimetaks sellisel juhul Venemaa päris edukalt.
Eile liikus sotsiaalmeedias ringi foto Sverdlovski oblastis Karpinskis toimunud konkursist, kus osalesid lapsevankrid, allpoolsellest link. Kõigepealt sai perekond Zõrjanovid (konkursil kasutasid nad nö patriootilist kirjapilti ZõrjanoV) nominatsiooni „Väike patrioot“ arvestuses, aga hiljem anti neile peaauhind, milleks on võimalus osta 50000 rubla eest kaupa kodutehnika poest. Nende lapsevanker oli siis tank T-90M Prorõv kujuga. See lapsevanker illustreerib hästi Venemaal valitsevat toore jõu kultust, militaartemaatika on ka lasteaedades aukohal.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
