Putin otsustas Trumpi ähvarduste peale meedias avalduse teha, aga z-kanalites tekitas ta jutt rohkelt vastukaja, sest see seadis kogu senise nn erioperatsiooni hoopis teise valgusesse. Putin seletas, et kui Trumpilt poleks valimisvõitu ära varastatud (teadlikult teksti paigutatud väide, et tekitada läänes segadust ning saavutada Trumpilt positiivsemat suhtumist), siis poleks suure tõenäosusega Ukrainas sõda alanud.

Loomulikult küsiti z-kanalite selle peale, et kuidas siis oleksid lood olnud denatsifitseerimise ja demilitariseerimisega? Z-kanalis „Russkoje tšutšhe“ aga küsiti, et kas siis polekski olnud vaja vabastada kõiki neid nn uusi territooriume, polekski vaja olnud maismaaühendust Krimmiga? Z-kanal tunnistab irooniliselt, et sõja kolmanda aasta lõpus on „huvitav“ selliseid Putini mõtteavaldusi lugeda.

Putin üritas ka argumenteerida, et nafta maailmaturuhinna langusega saab pihta ka USA, sest ka nende nafta omahind on küllaltki kõrge. Paraku jättis Putin arvestamata sellega, et Trumpi soov on pigem turult välja suruda Venemaa, Iraani ja Venetsueela naftat, asendandes selles peamiselt OPEC kartelli tootmisvõimsustega, kus reserve on omajagu ning kus tänasel päeval ei ole energeetikaekspert Mihhail Krutihhini sõnul saudid rahul nafta müügist teenitava rahaga, sest just nemad on nafta maailmaturuhinna hoidmise nimel kõige rohkem tootmist vähendanud, samas kui see on andnud võimaluse OPEC+ välistel riikidel oma tootmist suurendada ja hea hinnaga naftat müües hästi teenida.

Praeguse info kohaselt plaanivat Trump teha oma esimese välisvisiidi just Saudi-Araabiasse. Kui Venemaa ei ole nõus Trumpi tingimustel nõus rahuläbirääkimisi pidama, siis on võimalikud variandid kuni Venemaa poolt meritsi veetava nafta täieliku embargoni välja ning kui tekkinud tühiku täidaksid OPEC-i riigid, siis nafta puudust maailmaturul ei tekiks ning hinnad jääksid turuosalistele igati sobivaks, samas kui Venemaa oleks päris arvestatavast osast tuludest ilma. Mängu ilu peitub Trumpi jaoks selles, et Venemaa hoiatava näite varal saaks efektiivselt mõjutada nii Iraani kui Venetsueelat, sest mõlemat riiki hoiavad nö vee peal just nafta müügist saadud tulud.

Erinevates meediakanalites on ka palju spekulatsioone selles osas, et missugune see USA nägemus tuleviku Ukrainast näeb välja selles osas, et kui paljust okupeeritud territooriumist peaks Venemaa loobuma nn pikaajalise rahulepingu sõlmimisel. Minul on õnnestunud lugeda näiteks variandist, mille kohaselt Venemaale jääks Krimm ja Luhanski oblast, lisaks peaks Ukraina garanteerima Venemaa transpordile maismaad pidi, samas kui Mariupol läheks Ukrainale, nagu ka ülejäänud okupeeritud territoorium Donetski oblastis.

Aga ma kordan igaks juhuks veel üle, et see on üks paljudest versioonidest, mis hetkel meedias liikvel. Ilmselgelt ei saaks Trump leppida rahuga tingimustel, kus Putin saaks endale kogu okupeeritud territooriumi, samas tänasel päeval on veel keeruline ette näha, et Putin oleks valmis nii suurteks järeleandmisteks ning siin tulebki mängu Trumpi nn naftadiplomaatia ja seal on esimese asjana vaja saudid üldse nõusse saada.

Huvitav märkida, et z-kanali VTšK-OGPU andmetel on Trump oma otsustava tegevusega USA-s viibivate illegaalide osas tekitanud ärevust Venemaa võimuringkondades, sest z-kanali andmetel olevat Trumpi selline tegevus venelaste hulgas suurt poolehoidu saavutanud, kuna Venemaal on järjest kasvavad probleemid migrantidega, teisalt on sõja tõttu Venemaal nii terav tööjõupuudus, et migrantide massiline väljasaatmine lööks valusalt Venemaa majandust.

Eelmise nädala teisel poolel ründasid Ukraina pikamaadroonid Rjazanis asuvat Venemaa ühte suurimat naftatöötlemise ettevõtet ning märkimisväärne on asjaolu, et edukalt rünnati kahel päeval järjest ja sihtmärki tabasid paljud droonid. Meediakanali Newader andmetel toodetakse seal Venemaa armee lennuväe jaoks olulist kütust TS-1, mida nimetatakse ka arktiliseks. Venemaa z-kanalites on palju arutelusid teemal, et miks Venemaa õhukaitse on viimasel ajal järjest viletsamalt hakkama saanud Ukraina droonidega.

Z-kanali Kremljovska tabakerka hinnangul võib õhukaitset mõjutada hiljutine kohtuotsus, kus süüdi mõisteti õhutõrjekompleksi komandör, kelle käsul lasti kogemata alla Venemaa armee helikopter ning nüüd olevat tekkinud omamoodi olukord, kus õhutõrjekomplekside komandörid vähimagi kahtluse korral jätavad sihtmärgi tulistamise ära, sest eksimuse korral võidakse nad süüdi mõista, samas kui laskmata jätmise korral ei juhtuvat nendega midagi.

Olukorra teeb Venemaa õhutõrjekomplekside jaoks keerulisemaks Ukraina armee poolt kasutusele võetud taktika, kus varasema küllaltki hajutatud pikamaadroonirünnakute asemel saadetakse palju droone korraga ühe sihtmärgi suunas, lootes nii üle koormata Venemaa õhutõrje ning siiani on see taktika osutunud edukaks.

Olukorra muutmiseks peaks Venemaa armee tooma naftatöötlemise komplekside juurde täiendavaid õhutõrjekomplekse, samas neid ei ole enam kuskil ladudes, aga väidetavalt saaksid praeguse õhutõrjekomplekside tootmistempo juures kõik Ukraina droonide löögiulatusse jäävad Venemaa jaoks olulised objektid täiendava õhukaitsevõimekusega katta alles viie aasta pärast ja seda ka eeldusel, et vahepeal neid komplekse rindejoone läheduses ära ei hävitata.

Täna öösel ründasid Ukraina pikamaadroonid Tveri oblastis naftatööstuse objekti ja loodetavasti tuleb päeva peale rünnaku võimaliku edukuse kohta rohkem informatsiooni. Orlovi oblastis ründasid Ukraina droonid ladu, kus hoiti Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul Shahed-tüüpi droonide jaoks termobaarilisi lõhkepeasid.

Kohe mitu z-kanalit kirjutasid sellest, et uuest aastast alates on sõjaväeosades aktiviseerunud tegevus, mis võib viidata arengutele sõja lõpetamise osas. Z-kanal Vault-8 tõi need tegevused välja punktide kaupa:

1. Täielik materiaalsete väärtuse revisjon, mille käigus nö kirjutatakse maha võimalikult palju bilansis olevat vara, sest lahingute ajal on seda veel võimalik teha, hiljem enam mitte.
2. Tehakse korda inimesi puudutav paberimajandus, sest sõja tingimustes on nad tihti vahetanud ametikohti, mis pole alati olnud korrektselt vormistatud.
3. Otsitakse taga omavoliliselt sõjaväeosadest lahkujaid.
4. Otsitakse teadmata kadunuid, et oleks võimalik omastele välja maksta kompensatsioon hukkumise puhul ning võimalusel tagastada nende maised jäänused lähedastele.
5. Väga põhjalikult on hakatud täitma kõiki lahingutegevusega seotud nõudmisi dokumentide osas, mis tähendab selle töö mahu mitmekordset kasvu.

Z-kanal Vault-8 nimetab neid muudatusi lausa tektoonilisteks, mis andvat märku, et ohvitserid arvestavad neile teadaoleva info alusel arengutega, et sõda võib juba lähimas tulevikus lõppeda, nii et nad peavad kasutama enda jaoks soodsat olukorda ära just praegu, kuni seda veel saab.

Z-kanal „Дневник мобилизованного музыканта“ kirjutas, et kõikjal olevat näha paberimajanduse elavnemist – tehakse korda sõjaväelaste isiklikud toimikud, kirjutatakse maha kõik, mida on võimalik maha kirjutada, kontrollitakse kõikjal dokumente ning z-kanalis avaldatakse lootust, et ehk on need märgid, et valmistutakse sõja lõppemiseks.
Olukord rinnetel.

Ukraina armee poolt määrati idarinnet ehk ametlikumalt öeldes operatiiv-strateegilist väegrupeeringut Hortitsa juhtima kindral-major Mõhhailo Drapatõi. Seotud on see otsus senise juhi probleemidega Venemaa armee peatamisega Pokrovske suunal.

Velika Novosilka on nüüd suures osas Venemaa kontrolli all, asula põhjaosas on veel natuke halli alla. Seal piirkonnas oli viimastel päevadel tihe udu, mis võimaldas Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno andmetel asulas kaitset hoidnud 110. brigaadil sõjaväelastel ilma suuremate kaotusteta elavjõus taanduda Mokri Jali jõe põhjakaldale.

110. brigaadi sõjaväelaste sõnul olevat Velika Novosilka samasuguses staatuses kui on ka Vovtšansk ja Robotõne ehk siis seal olevad sõjaväelased on vastaspoole jaoks nö peopesal, mis võimaldab neid seal efektiivselt hävitada. Vassil Pekhno sõnul kulub nüüd arvatavasti natuke aega, kuni Venemaa üksused seal suunal jõudu koguvad ja üritavad suuremate jõududega põhja poole liikuda.

Pokrovske suunal liikusid Venemaa üksused natuke edasi Pokrovskest lõuna pool Kotline juures, aga ka Kotlinest lõuna pool mitmete külade juures. Pokrovske suunal kaitsvat hoidva Ukraina armee Dmitro Kotsiubailo nimelise pataljoni komandör Dmito „Perun“ Filatov rääkis arengutest rindel enda väeosa näitel. Tema sõnul olevat Pokrovski suunal Ukraina armeel nii korralikud kaitseliinid, et Venemaa armeel saab olema ülimalt keeruline nn lauprünnakutega linna tungida.

Elavjõu puuduse tõttu varasemast ajast tavapärane rotatsioon ei toimi, kus pooled taastasid jõudu ja teine osa oli eesliinil. Nüüd toimuvat rotatsioon 10-15% isikukooseisu osas, puhatakse paar päeva ja siis järgmised. Tähendab see aga eesliinil olevate sõdurite jaoks järjest pikemat viibimist eesliinil.

Filatovi sõnul on tänu vabatahtlike panusele Ukraina armee suutnud seal rindelõigul üles ehitada efektiivse ešeloniseeritud elektroonilise sõjapidamise vahendite (EW) kaitse Venemaa droonide vastu, mistõttu 90% Venemaa droonidest ei jõua rindejooneni ning sihtmärki tabavat 2% Venemaa rallidroonidest. Samas on Filatovi sõnul Venemaa poolel täpselt samasugused arengud EW osas, mistõttu on neil järjest keerulisem tabada Venemaa armee sihtmärke.

Kasvav EW võimekus tähendab Filatovi sõnul paraku ka seda, et kui üksused ei koordineeri omavahel EW vahendite tööd, siis võivad Ukraina armee EW vahendid maha võtta ka nende endi droone ja enda poolt lisan, et sarnased probleemid on ka vastase poolel.

Optilise kaabli otsas olevad droonid on Ukraina poolel olemas, aga peamiselt spetsiaalsetes drooniüksustes (näiteks Madjari droonide polk) ning sellega seoses kirjutas Madjar, et nad testisid suure drooni küljes optilise kaabli rulli, mis võimaldas droonil lennata 41 kilomeetri kaugusele. Ka selline lähenemine on aktuaalne, sest Venemaa sõjaväelaste info kohasel on nad oma tagalas järjest paremini EW vahendid tööle saanud, mis tekitab probleeme omakorda Ukraina armeele. Ka Ukraina poolel on nüüd suurem osa transpordivahenditest kaetud EW seadmetega, sest ilma nendeta ollakse Venemaa rallidroonide jaoks kerge saak.

Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul on ta korraldanud mitmeid ajurünnakuid, leidmaks lahendust optilise kaabli otsas olevatele droonide mahavõtmiseks, aga siiani ühtegi toimivat lahendust ei ole. Ideid pakutavad välja kümneid, aga praktikas nad ei toimivat.

Valgevene presidendivalimiste ainuke intriig minu jaoks oli selles, et millise toetusprotsendi laseb Lukašenka endale nö joonistada. Eelmistel presidendivalmistel sai ta nö ametlikel andmetel 80,1% häältest, aga et vahepeal „sai“ Putin omakorda 87,28% häältest, oligi küsimus, et kas ta joonistab Putinist rohkem või mitte.

Lukašenka lahendas asja nii, et lasi välja hõigata esialgse valimistulemuse 87,6%, mis korrigeeriti hiljem nö ametliku tulemusena 86,82%, mis oli siiski sobivalt Putini nö toetusprotsendist väiksem. Väiksema diktaatori väiksemad mängud.

Ühes Moskva ülikoolis toimunud üritusel küsis Putin Moskva linnapealt Sobjaninilt Moskva elanike keskmise palga kohta ja Sobjanin vastas, et see on seal 150000-170000 rubla vahel kuus ning Putin millegipärast oli ebameeldivalt üllatunud, tema hinnangul peaks need andmed palju kenamad välja nägema.

Telegram-kanal Nezõgar tõi omaltpoolt välja ka mediaanid ehk siis palga kontekstis on tegemist summaga, millest pooled saavad vähem ja pooled rohkem palka. Nezõgari andmetel Moskvas keskmine palk 151000 rubla kuus (suurusjärgus 1510 dollarit) ja mediaan 99000 rubla kuus ehk siis Moskvas on suhteliselt palju väga kõrge palgaga inimesi, mistõttu on vahe keskmise palga ja mediaani vahel suur. Venemaa keskmine palk on Nezõgari andmetel 75000 rubla kuus ja mediaan 60000 rubla kuus.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING