Ukraina sõjaväelased miinipildujaga. Foto: Vadym Pliashechko
Kuna õppeasutus asub Venemaa piirile nii lähedal, siis ballistilise raketi väljalaskmise puhul jääb ajaaken õhuhäire ja rakettide kohalelendamise vahele nii väike, et inimesed ei jõua varju minna. Võib öelda, et see õnnetus lausa hüüdis tulles, Venemaa poole jaoks oli teada, et seal õppetöö toimub ning lihtsalt oodati hetke, et põhjustada Ukrainale võimalikult suurt kahju. Kuhu raketid tabasid, selles osas on vastukäivat informatsiooni (ühiselamu, söökla, plats, kus toimus rivistus) ja mõistlikum on oodata ära Ukraina poolse ametliku ülevaate sündmusest, aga see kõik ei tee toimunut olematuks ning et Venemaa on viimastel päevadel hakanud tulistama rohkem Ukraina õppeasutusi, siis ka selles osas tuleks muudatused sisse viia, kasvõi Harkivi eeskujul, kus koole on hakatud rajama maa alla.
Olukord rinnetel. Pokrovski suunal on Ukraina suutnud viimastel päevadel Venemaa edenemist oluliselt vähendada. Galitsinivka juures tegi Ukraina armee eduka vasturünnaku ja võttis sellega maha survet Nevelskile, aga olukord seal lõigus on Ukraina armee jaoks jätkuvalt väga keeruline. Venemaa ei ole suutnud ka edeneda Selidove suunal, kuigi nende propagandistid sellist infot levitavad. Natuke on suurenenud nö hall ala Novogrovivkast lõuna pool, kus on Marinivka asula. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa armee surve jätkuvalt tugev. Ei ole välistatud, et Ukraina võib hakata taanduma Nevelskist, kui suureb oht võimalikuks ümberpiiramiseks.
Ukraina armee jaoks negatiivsed arengud on toimunud ka Vugledari juures. Kuna Vugledar asub kõrgemal kohal ja sealt lõuna suunas on pikalt lage maa-ala, mis on mineeritud, siis Venemaa armee on sellest suunast küll pikka aega üritanud, aga peale väga suurte kaotuste elavjõus ja tehnikas ei ole suurt midagi saavutanud. Seetõttu on Venemaa läinud nüüd aktiivselt rünnakule tiibadelt ning kahjuks on viimastel päevadel selles osas õnnestunud ka edu saavutada. Vugledarist põhja pool on Venemaa armee liikunud lääne poole Vodjanest lõuna poolt.
Vugledastist lõuna pool on Venemaa armee liikunud pikki Kašlagatši jõge lääne poole ning nad said enda kontrolli alla Pretšistivka asula. Seal suunas on Ukrainal põhja pool jõge head kaitsepositsioonid, aga kui Venemaa armeel peaks õnnestuma jõgi ületada ja liikuda Novoukrinka suuna, siis seaks see Vugledari väga suurde ohtu. See on kõige negatiivsem võimalik stsenaarium, loodetavasti see ei realiseeru.
Kurski oblasti osas on Ukraina poolelt olnud edenemisi, aga DeepState kaart näitab seal toimunud muudatusi pikaajalise viivitusega. Ukraina poolel on jätkuvalt initsiatiiv ja seda tunnistavad ka Venemaa z-blogijad. Kui Putin üritab Venemaa meediaväljal näidata Kurski oblastis toimuvat vähetähtsana, siis see ei ole tal õnnestunud. Levada-Tsentri poolt läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et lausa 91% küsitletutest oli mures Kurski oblastis toimuva osas.
Järjest rohkem esitatakse ka nii televisioonisaadetes kui z-kanalites küsimusi, et kuidas selline asi üldse sai juhtuda, sest pika aja jooksul oli Venemaa elanikesse sisendatud, et maailmas kõik kardavad Venemaad ja kui kellelegi peaks tulema pähe mõte Venemaad rünnata, siis lõppeks see ründaja jaoks kehvasti. Nüüd aga kirjutab z-kanal Kremljovkaja tabakerka, et väidetavalt ei looda Venemaa armee Ukraina armeed Kurski oblastist selle aasta jooksul välja suruda ehk siis Ukraina armee on seal veel kaua.
Venemaa poolelt on sinna lõiku küll viidud suurusjärgus 30000 sõjaväelast, mistõttu Ukraina kiire edenemise aeg on läbi, samas on Venemaa poolelt kokku kuhjatud väga erineva tasemega üksusi ja kujunenud olukorras on neid keeruline nö ühtseks löögirusikaks muuta. Venemaa z-blogijad tunnistavad, et Ukraina armee viis läbi Kurski oblastis suurepärase operatsiooni ja järjest rohkem tuleb Venemaa poolelt kiitust Ukraina sõjaväelaste suunal. Huvitav on selles kontekstis märkida, et Ukraina armee juht ei teavitanud eelseisvast operatsioonist Kurski oblastis lisaks oma liitlastele lisaks väidetavalt ka Ukraina luureasutusi ning just tänu ootamatusele suutsid nad Venemaa armeed üllatada.
Ukraina jaoks on Kurski oblastis nende kontrolli all olev maa-ala suurepäraseks mõjutusvahendiks võimalikus läbirääkimiste protsessis ning kõik märgid näitavad, et surve läbirääkimiste alustamiseks suureneb, eeskätt nö globaalse lõuna poolt, kus järjest rohkem riike liigub nö Hiina plaani taha, mis aga esimese asjana eeldab tulevahetuse lõpetamist, peale mida nö külmutatakse olukord rinnetel ja järgnevad rahuläbirääkimised.
Kui enne Kurski operatsiooni ei olnud Ukrainal sellise olukorra puhuks ühtegi trumpi peos, siis nüüd on olukord oluliselt muutunud, sest rindejoone külmutamine tähendaks ka Venemaa Kurski oblastis asuva territooriumi Ukraina kontrolli alla jäämist ning sellele järgnev oleks nii Putini jaoks kui ka Venemaa padupatriootide jaoks laiemalt äärmiselt alandav, sest „Kiiev kolme päevaga“ asemel tuleks hakata Kurski oblasti maid vahetama okupeeritud piirkondade vastu Ukrainas, mille enda kätte saamise nimel on Venemaa kandnud väga suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas.
Venemaa z-kanalites on elavat vastukaja ka põhjustanud juhtum, kus nn Kurski oblasti territoriaalkaitse üksuse liikmed läksid paanikasse, kui Rõlski ja Kurtšatovi vahelisel trassil patrullides jõudis nendeni info, et Ukraina diversioonigrupp liigub mööda teed nende poole (kusjuures ma ei välista, et sellise info edastasid neile justnimelt ukrainlased ise) ning territoriaalkaitse liikmed sattusid paanikasse ja hakkasid pea valimatult tulistama kõike, mis liikus nende suunas ning erilise tähelepanu objektiks sai sõiduauto, milles olid Ahmat üksuse sõdurid.
Venemaa z-kanalite info kohaselt on selles territoriaalkaitse üksuses inimesed, kellel puudub igasugune sõjaline väljaõpe, tüüpiliselt olevat tegemist näiteks endiste poodide turvameestega, kellele on relvad kätte antud ning väidetavalt ei pidavat initsiatiiv sinna üksuseese minemiseks tulema altpoolt, vaid sisuliselt sunnitakse inimesi sinna minema, et täita Moskvast tulnud ettekirjutusi, mis näevad ette selliste üksuste moodustamise kui tõestust patriotismipuhangust ning soovist kaitsta oma kodumaad.
Asjaga kursis olevate z-blogijate sõnul seetõttu territoriaalkaitses olevate inimeste motivatsioon olevat väga madal ning nende arvates võib nendest üksustest olla praegusel kujul rohkem kahju kui kasu. Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul olid aga ukrainlased saanud Kurski oblastis enda valdusesse lao, kus oli palju vorme, mida kasutavad ka seal oblastis tegutsevad Venemaa territoriaalkaitse liikmed ning tema sõnul võib seetõttu oodata ka selles osas huvitavaid arenguid.
Palju vastukaja on saanud Ukraina drooni poolt läbi viidud visuaalselt väga efektne rünnak, mille asukohana määrasid OSINT aktivistid Zaporižžja rindelõigus Ukrainaske asula põhjaosa. Ukraina droon kasutas rünnakus termiiti ehk siis segatakse kokku metallipulber ja metallioksiid, peale mida algab keemiline protsess, mille käigus temperatuur tõuseb rohkem kui 2000 kraadini ning sellist reaktsiooni ei ole võimalik vee kasutamisega peatada. Temperatuur on nii kõrge, et protsessi käigus tekkiv sulametalli räbu sulatab nii terast kui muid metalle.
Droon lendas pikki metsaviirgu, kus olid Venemaa sõjaväelased ning põleva termiidisegu droonilt allapuistamist on paljud võrrelnud seriaalist Troonide mäng nähtud lohede hävitustööga. Keeruline öelda, et kas selline droonide kasutamine hakkab tulevikus rohkem kasutamist leidma, aga võrreldes varasema termiidisegu kaevikutesse viskamisega on selline metsaviigu katmine tubli samm edasi.
Andrei Perpetua andmetel kaotas Venemaa armee nädalavahetusel rekordilises koguses soomustehnikat ehk siis kahe päevaga kokku 180 ühikut! Tõsi, osa neist saab ära remontida, aga kui veel ka arvestada Venemaa armee probleeme soomustehnikaga, siis see nädalavahetus tuleb selgelt esile, need on väga suured kaotused, samas kui Ukraina kaotused soomustehnika osas olid tema andmetel kuus korda väiksemad. Nii Venemaa pikalt jätkata ei suuda.
Putini Mongoolia visiiti ei ole Venemaa z-kanalites välja toodud kui suurt saavutust, sest kui venelaste endi arvates üliriigi presidendi visiidi peamise saavutusena tuuakse välja seda, et presidenti ei arreteeritud riigis, mille üle nii Nõukogude Liidus kui selle järglases Venemaal pidevalt nalja heideti, siis kõlavat see z-blogijate sõnul isegi halvemini kui mistahes Ladina-Ameerika seebiooper.
Kusjuures Venemaa analüütik Anatoli Nesmian tõi välja, et Mongoolial on igati head suhted nii USA kui Hiinaga ning sisulises plaanis oligi tegemist täiesti tühja reisiga, sest gaasitrassi Sila sibir 2 ehitamise osas on võtmed siiski Hiina käes. Jutud sellest, et Venemaa hakkavat Mongoolias energeetikataristust arendama põhjustas aga Venemaal valulise reaktsiooni, sest neil on seal endil väga palju amortiseerunud infrastruktuuriobjekte, mis hädasti uuendamist vajavad, aga selle asemel antakse lubadusi riigile, kellest paljude venemaalaste arvates ei sõltu maailmas mitte midagi.
Venemaal on jätkuvalt suured probleemid Hiinast saadud kaupade eest tasumisega. The Moscow Times andmetel olid osade ettevõtete jaoks veel viimaseks õlekõrreks Venemaa piiri ääres olevates Hiina linnades olevad väikesed nö maapangad, kes dollaritega ei kauple ja seetõttu sanktsioone ei karda, aga ka seal on järjest tekkinud probleemid, sest ka need pangad on hakanud järjest piirama raha liigutamist Venemaale ning kogu see olukord on Venemaa jaoks äärmiselt piinlik, aga ilmselgelt ei ole Venemaal lootust selles osas muutusi oodata enne rahuläbirääkimiste alustamist nö Hiina variandi järgi.
Hiinaga on seotud nafta hinna langus maailma turul ja see mõjutab otseselt ka Venemaa sissetulekuid, sest paljuski tänu nafta ja naftatoodetest saadud tuludele riik saab veel sõjapidamisega jätkata. Nimelt on Hiinas paari viimase aasta jooksul toimunud elektriautode ja hübriidsõidukite müügi hüppeline kasv, mistõttu juulis müüdi selliseid sõiduautosid rohkem kui sisepõlemismootoriga autosid.
Kuna Hiina elektriautode tootjad on oma tootmismahtusid kiirelt kasvatanud ning karmi konkurentsi tingimustes on elektriautode hinnad alla tulnud, siis on see oluliselt alla toonud nafta maailmaturuhinda, kuna pikas prognoosis arvestatakse sellega, et edaspidi võib Hiina nõudlus nafta järele veelgi väheneda, aga just Hiinat peeti selles kontekstis oluliseks riigis, kus lähiaastatel prognoositi nafta kasutuse suurenemist.
Venemaa z-kanalites kardetakse talve tulekut, sest näiteks Kemljovskaja tabakerka andmetel suudab Ukraina juba lähitulevikus rünnata iga päev Venemaad 200 pika lennuulatusega drooniga ning see võivat viia olukorrani, kus talvekülmade tulekuks on suur osa Venemaa Euroopa osa elektrivõrkudest pidevate rünnakute all. See võitavat lõppeda nende jaoks väga kurvalt, samas häid variante droonide vastu võitlemisel ei olevat, sest nad ei suuda välja panna mobiilseid õhukaitseüksusi isegi strateegilise tähtsusega objektide juurde, rääkimata siis elektriga seotud infrastruktuuriobjektide kaitsest. Loomulikult jätkab ka Venemaa Ukraina infrastruktuuriobjektide ründamist, aga nüüd saab neil endil olema vähemalt sama valus ja loodetavasti isegi valusam.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
