Ukraina lipp lehvib Kiievis Vabadussamba ees 24. augustil 2022. Foto: REUTERS/Valentyn Ogirenko
Antonovi sild. Ukraina pool tulistas seda, aga selle kohta tulnud info on olnud vastukäiv. Eelmistel kordadel on Venemaa päris kiiresti näidanud pommitamiste tulemusi, aga nüüd seda ei ole juhtunud. Venemaa versiooni järgi asus sillal remondibrigaad ja tulistamise tõttu said surma ka selle brigaadi liikmed. Ukraina poolelt on tulnud versioon, et silda ületasid 8-10 veoautot laskemoonaga ning neid tabati täpselt ja järgnes detonatsioonide laine, mis kahjustasid silda väga tõsiselt. Kui see nii oleks, oleks tegemist absoluutse tippklassiga, sest HIMARSi raketid lendavad peale väljalaskmist teatud aja ning õiget hetke tabada on keeruline. Ehk on lähiajal rohkem infot tulemas selle rünnaku kohta. Küll aga on satelliitide piltide pealt selgelt näha, et Venemaa armee on hakanud vahetult silla äärde ehitama pontoonsilda. Jõe vool on seal kiire ning sellise ajutise silla rajamine keerukas, aga arvestades olukorda sõjas ei saa Venemaa lubada Hersoni kaotust ning isegi pontooonsilla hävitamise järel hakkaksid nad seda ehitama uuesti ja uuesti. Paljude ekspertide hinnangul oleks Dnepri läänekalda vabastamine Ukraina armee jaoks saavutatav ning see looks eelduse eduks mujal. Teab seda ka Venemaa ning Hersoni kaotamine võrduks paljude venemaalaste jaoks kaotusega sõjas.
Kahel viimasel päeval on ukrainlaste poolt hävitatud kaks kompleksi S-300, üks kompleks BUK ja mis eriti huvitav, kompleks "Nebo-M". Tegemist siis süsteemiga, kus on mitu erinevat radarit ning loodud on see avastamaks väljalastud ballistilisi rakette kuni 600 kilomeetri kauguselt ning Venemaa enda reklaami järgi suutvat avastada ka USA lennukeid F-22 ja F-35. Ei ole vist erilist kahtlust selles, millega seda teostati - rakettidega HARM. Aga mis sellisest keerukast süsteemist kasu on, kui neid nii lihtsalt saab hävitada?
Kevade poole kirjutasin ka ise palju tapjadroonist Switchblade 600, millel on lõhkekeha, mis suudab ka tanke hävitada. Jutte oli palju, aga alles nüüd tuli ametlik info, et Ukrainasse saadetakse teatud kogus neid tapjadroone, kusjuures ka koguse ümber on segadus - ühed allikad räägivad 10 tapjadroonist, teised kümnest kompleksist, millest ügaühes on laskeseade ja kümme tapjadrooni ehk siis kokku 100. Ei teagi, millega seoses viivitus tuli, ehk oli põhjus ka selles, et kuna Switchblade 300 osutus Venemaa jaoks kergeks saagiks, siis vahepeal arendati suuremat drooni nö lahingukindlamaks. Loodame, sest selliseid droone oleks väga vaja, et elimineerida Venemaa suurtükipatareisid ja liikuvsuurtükke, mis teevad palju pahandust.
Ukraina sõdurid on näidanud üles leidlikkust ka olukorras, kus neil raskerelvastust napib. Nii olid Venemaa sõjaväelased hämmingus, kui ühes punktis ukrainlaste kuulipilduja jätkata tööd ka siis, kui igasuguse loogika järgi oleks pidanud sõdur kas lahkuma positsioonilt või siis surma saama. Lõpuks suudeti sinna anda miinipildujast täpne löök ja siis selgus ka tõde - ukrainlasest nupumees oli ehitanud kaugjuhitava kuulipilduja, mille abil ta ohutult distantsilt tuld andis. Tundub, et sinna suunda tulevikusõjad liiguvadki - kaugjuhitavad relvad.
USA president andis teada, et Ukraina saab järjekordse paketiga relvastust lausa 3 miljardi dollari ulatuses. See on nii suur summa, et on juba olnud ka arutlusi, et kas see võiks olla otsapidi seotud land-lease programmiga, mis käivitub alles oktoobris. Siiani on olnud kogu üleantav relvatus tagastamatu abi, land-lease puhul oleks see liising. On kuidas on, aga Ukrainal on kiirelt vaja juurde relvastust, et enne talve Dnepri läänekaldalt vaenlane välja lüüa.
Darja Dugina surm on siiani kaetud saladuslooriga ning ekspertidel on raske uskuda Venemaa poolt väljakäidud versiooni, et ukrainlanna koos lapsega kavandas nii keerulise operatsiooni, et tappa sõja kontekstis lausa kolmandajärgulise tegelase. Ei ole välistatud, et see naine võiski olla seotud Ukraina eriteenistustega, aga Ukrainal ei olnud Duginite surma küll vaja. Endine FSB polkovnik Gennadi Gudkov analüüsis olukorda ja tõi välja ebakõlad - ilmselgete võltsimistunnustega ukrainlanna väitetav tõend, mis kinnitaks tema seotust Azoviga, kaamerate väljalülitamine piirkonnas, kus õnnetus juhtus, matusel oli kirstus lebava Dugina nägu täiesti terve, aga esialgse Venemaal levitatud info kohaselt plahvatas auto ja Dugina sai väga tugevaid põletushaavasid.
31.07 toimus Zaporižžja rindel Venemaa sõdurite mürgistuste laine, mille tagajärjel suurusjärgus 500 sõdurit viidi haiglatesse. Seal selgus, et tegu on botulismiga ehk siis mürgitus, mis tekib riknenud toidu, peamiselt konservide söömisel. Loomulikult presenteeris Venemaa meedia seda kui ukrainlaste poolset keemilise relva kasutamise juhtumit, aga reaalsus on teine - Venemaa sõduritele tuuakse ammu säilimistähtaja ületanud konserve ning kuuma suvega võib sellisel juhul osadesse konservidesse ka mürk tekkida. Kohalikelt ei julge Venemaa sõjaväelased sööki vastu võtta, ega siis polegi eriti rohkem variante, kui konserve süüa. Mille parim enne tähtaeg oli ühel foto peal näidatud konservil näiteks aasta 2014. Ukraina luure poolt avaldatud kõnes räägib Venemaa sõdur, et olude sunnil söövad nad loomi, kellest jõud üle käib, näiteks koeri.
Nüüd postituse teine pool. Kuidagi on nii kujunenud, et sõda on kestnud pool aastat ja mina olen tegelenud selle kajastamisega. Viimasel ajal saan palju kirju ja ka kui kohtun tuttavatega, siis pea alati teemaks Ukrainas toimuv sõda ja sellega seoses palve, et ma seda tööd kindlasti jätkaksin. Et inimesed üle Eesti ootavad teatud päevadel nädalas minu tekste nii FB-is kui Delfis. Pool aastat tegin, sest mul aitas majanduslikult seda teha ühe ärimehe toetus, kelle kodulinn on Tallinn.
Täna ma annan teada, et plaanin seda tööd jätkata, sest eks ole ju rahva soov seaduseks. Mitmed inimesed on palunud, et ma teeksin Patreonis oma konto, kus on võimalik toetada loomingulisi inimesi. Tegin selle, siin on link. Tummisema toetuse osas võin anda ka oma arveldusarve numbri, aga seda ainult FB-i suhtluskekskonnas. Sõlmisin Haigekassaga vabatahtliku ravikindlustuse aasta peale, nii et see probleem on ka maha võetud.
Mingil müstilisel kombel on välja kujunenud, et kaks nö süsteemivälist meediainimest (Igor Taro teeb suurepärast tööd) on loonud olukorra, kus ilma nende teksideta paljud inimesed Eestis ei kujuta hetkel elu enam ettegi. Omalt poolt vabandused, et olen olnud osaline sellise sõltuvuse tekitamises, aga kuidagi on see nii kujunenud. Ma väga loodan, et see sõda kiirelt lõppeks, aga reaalsus paraku on teistsugune. Loodetavasti mul ikka jagub ka edaspidi materjali, millest kirjutada, siiani on mingil kummalisel kombel juttu jagunud.
Järgmine ülevaade reedel.
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.