Kuigi nädalavahetuse jooksul rindejoon oluliselt ei muutunud, siis kahes kohas toimusid protsessid, mis pikemas perspektiivis võivad oluliselt kehvemaks muuta Ukraina logistikat antud piirkondades.

Nn Kurahhove piirkonnas liikusid Venemaa üksused lääne poole Rozlivi ning nädalavahetusel Ukraina üksused neid sealt välja ei suutnud lüüa. Antud asulast kaks kilomeetrit põhja pool on Ukraina armee jaoks oluline maantee ning kui Venemaa üksused suudavad oma positsioone seal asulas veelgi kindlustada, siis nad saavad niigi Ukraina armee jaoks problemaatilist logistikat veelgi keerulisemaks muuta ja puudutab see eeskätt asulat nimega Kostjantinopil. Venemaa on üritanud tagasi saada ka positsioone Andriijivkast lääne pool, kuskohast Ukraina armee nad vasturünnaku käigus välja lõi.

Teine Ukraina armee jaoks problemaatiline koht on Katerinivka, mille poole Venemaa armee eelmisel nädalal liikus Terni suunalt. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on Venemaa armee jõudnud vähem kui kahe kilomeetri kaugusele teest, mis kulgeb Lõmanist põhja suunas ning mis omab sealse piirkonna logistikas Ukraina armee jaoks olulist rolli. Koos Venemaa armee lääne ja ka loode poole liikumisega on Venemaa droonide lennu-ulatuses ka veel üks läänepoolsem maantee.

Eelpoolnimetatud juhtumitel ei kaotanud Ukraina arvestataval määral territooriumi, aga Venemaa armee saab seeläbi luua eeldusi, et muuta Ukraina armee logistikat teatud piirkondades keerukamaks ning suures pildis ei ole Venemaa jaoks vahet, kuskohas Ukraina territooriumi juurde okupeerida. Ukrainal on omakorda eeskätt probleem elavjõuga ning 1200 kilomeetrise rindejoone ühtlane vägedega katmine on suur väljakutse ning aeg-ajalt leiavad Venemaa üksused mõne nõrgemini kaitstud lõigu ja üritavad siis sealt edasi tungida.

Kui me aga vaatame ka eelpoolnimetatud sündmuste kontekstis seda, kui palju Venemaa armee on territooriumi juurde okupeerinud Ukraina territooriumil, siis ruutkilomeetrites on need arvud väikesed, aga et samal ajal ei ole eriti vähenenud Venemaa armee kaotused elavjõus, siis saab öelda, et paari viimase kuu edenemine on tulnud Venemaa armee jaoks väga kõrge hinnaga inimeludes. Venemaa üritab palju rünnakuid korraldada Dnipropetrovski oblasti piiri suunas Kotljarivka suunal, aga seal suunal on Vassil Pekhno sõnul Ukraina poolelt kaitses piisavalt jõudu selleks, et Venemaa armee edenemine muuta äärmiselt vaevaliseks.

Mujal rinnetel suuremaid muudatusi ei olnud, samas ei saa öelda, et Venemaa vähem ründaks. Nad ikka üritavad ja üritavad, peamine rünnakutaktika on soomustamata sõiduvahenditega (näiteks ATV-d, bagid, mootorrattad, jalgrattad, sõiduautod) sõita võimalikult kiirelt Ukraina armee positsioonide poole ning üritada eeskätt mõnes asulas oma sõjaväelasi peita seal olevate hoonete keldritesse, kus nad ootavad uutest rünnakutest täiendust.

Kui rünnakus osalevast kümnest sõiduvahendist kahe sõiduvahendiga sõjaväelased jõuavad uutele positsioonidele, on see Pekhno sõnul juba hea tulemus Venemaa armee jaoks. Kui suurte kaotuste hinnaga suudetakse pikema aja jooksul üks väike asula ära võtta, siis on ka selge, et nii jätkates kuluks Venemaa armeel Ukraina okupeerimiseks kümneid ja kümneid aastaid olukorras, kus ründava poolena on nende kaotused Ukraina armee omadest oluliselt suuremad.

Ei saa ka öelda, et Venemaa armee soomustehnikat ei kasutaks, aga selle tähtsus on oluliselt vähenenud ja eriti Venemaa jalaväe soomusmasinad on Ukraina droonide jaoks suhteliselt kerge saak. Erinevalt nn kilpkonna-tankidest, kus teatud rindelõikudel on Venemaa poolelt suudetud ehitada monstrumid, mida rallidroonidega on küllaltki problemaatiline maha võtta.

Näiteks Tšasiv Jari suunal ei suutnud sellisele palkide ja rehvidega kaetud tankile midagi teha esimesed kümme rallidrooni, sahk tegeles maas olevate miinidega ning tulemust ei andnud ka paar lasku tankitõrjevahenditest. Aga kui ukrainlased võtsid kasutusele taktika, kus rallidroonid järjest ründasid ühte kohta, siis kahekümne rallidrooniga suudeti lõpuks kilpkonnatanki edasiliikumine peatada, aga tanki ennast täielikult hävitada ei suudetud.

Peegelolukord valitseb ka Ukraina armee poolt kasutatava soomustehnika osas, kus näiteks jalaväe lahingumasinad Bradley üritavad sõita eesliinile, et kiirelt läbi viia rotatsioon ja ära tuua haavatud, siis pole harvad juhtumid, kus hiljem loetakse kokku rohkem kui kümne Venemaa rallidrooni tabamused.

Defence Expressi andmetel on USA andud Ukraina armee käsutusse natuke rohkem kui 300 M2 Bradley jalaväe lahingumasinat ning iga aastaga on järjest suurenenud nende masinate arv, mis remonditakse ja muudetakse lahingukõlbulikuks Ukrainas. Kui 2023. aastal oli see üks masin kuus, siis järgmisel aastal viis masinat kuus ja tänavu esimese kahe kuuga kümme masinat kuus. Defence Expressi andmetel liikuvat vajalikud varuosas Ukrainasse paari päevaga, kui masina kahjustused on suuremad, viiakse see remonti Ukrainast välja. Rallidroonide põhjustatud kahjustusi on tehnikal varasemast enam, samas on need suhtelist lihtsamini ka parandatavad.

Ukrainale on rallidroonide osas edu toonud detsentraliseeritud tootmine ehk siis tootjaid on palju ja nende vahel valitseb terav konkurents, mistõttu viletsama kauba pakkujate toodangut lihtsalt ühel hetkel enam ei taheta. Ukraina sõjaväelase sõnul, kes peab blogi varjunime Alex all, see äriloogika paraku ei toimi Ukraina poolel valguskaabliga droonide osas, kus nõudlus ületab oluliselt pakkumist, mistõttu saadetakse Ukraina armee sõjaväelastele droone, millel olevatelt poolidelt kas optiline kaabel ei taha üldse maha joosta või läheb kergelt katki, lisaks on kasutatud odavaid kaameraid, mis elimineerivad valguskaabli poolt saadud parem signaali efekti.

Alexi sõnul on aga Venemaa armee kasutada Hiinas toodetud stabiilse kvaliteediga poolid ja nendel droonidel on ka kvaliteetne optika koos öövaatlusseadmetega. Alexi sõnul leidsid nemad lõpuks kvaliteetsete poolide tarnijad ja nende väeosal on kasutamiseks nüüd igati kvaliteetsed optilise kaabli otsas olevad droonid, aga et väeosasid on palju, siis ongi kujunenud olukord, kus teatud rindelõikudes kasutavad Ukraina üksused neid efektiivselt, aga samas on ka lõike, kus nad sisuliselt ei suuda Venemaa armee poolt kasutatavatele valguskaabliga droonidele samaväärsetega vastata. Alex lisas oma postituse lõpetuseks, et need droonid ei ole imerelv, ainult nendega sõda ei võida, aga teatud spetsiifiliste ülesannete täitmiseks sobivad hästi.

Ukraina elektroonikaeksperdi Serhii Flash Beskrestnõi sõnul on mõlemas pooled adapteerumas optilise kaabliga droonide ohuga, nii ei olevat kummalgi poolel enam lihtne vastase soomustehnika hoidmise kohtadesse läbi avatud uste või akende sisse lennata, ka on järjest rohkem videosid, kus mõlema poole droonid takerduvad vastase poolt ülespandud kalavõrkudesse, millega kaitstakse oma positsioone.

Praeguste arengute jätkumisel võib lähimas tulevikus tekkida olukord, kus optilise kaabli otsas olevatel droonide jaoks enam ei jagu vastase soomustehnikat, aga nendega üksiku sõjaväelase ründamine ei ole majanduslikult ratsionaalne, selleks saab kasutada kordades odavamaid nö tavalisi rallidroone.

Innovatsioon droonide osas jätkub. Seni kasutati peamiselt tiibrakettidel süsteemi, kus kaamera võrdleb maapinda andmebaasis olevate fotodega, mille baasilt siis saab asukoha määrata GPS-signaalist sõltumatult. Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat sarnase lahendusega ka osad pikamaa-droonid, aga keegi selle teemal avameelitseda ei soovinud. Nüüd aga teatas Maxar, kes on sõja jooksul tuntust kogunud satelliidipiltide tegemisega, et nad on loonud tehnoloogilise lahenduse nimega „Raptor“, mis kasutab Maxari loodud 3D maastikukaarti ja tavalisest droonikaamerast piisab, et Raptor suudaks määrata asukoha suure täpsusega.

Maxari info kohaselt on see lahendus väga lihtsalt integreeritav erinevate droonidega, nad uuendavad pidevalt kaardi ning selle lahendusega olevat võimalik efektiivselt tööd teha isegi öösiti ja ka madala lennates. Maxari lahenduse eelis ongi selle lihtne intergeerimine, mistõttu ei ole vaja ei spetsiaalselt optikat (aga kvaliteetne optika on nii kallis, et selle kasutamine rallidroonidel ei ole majanduslikult eriti mõttekas) ega täiendavat tarkvara. Enda poolt lisan, et kui see lahendus jõuaks kiirelt Ukraina rallidroonidesse ja oleks mõistliku tasu eest, siis oleks Ukraina armeel üks trump juures.

Militarny andmetel on Ukrainas välja arendatud droonid, mis analüüsivad vastase poolt kasutatavaid elektroonilise sõjapidamise vahendeid 12 sagedusvahemikus ning droonil olevate antennide abil määratakse ära Venemaa EW vahendi suund ning signaali tugevuse alusel ka selle ligikaudne kaugus. Ukraina droonioperaatorile tuleb see info kõik ekraanile ja selle abil saab ta lennata vastase EW vahendi suunas, et see hävitada.

Ukraina droonil on valguskaabel, mistõttu Venemaa EW vahendi selle tööd ei mõjuta ning et kui Venemaa armee soomustehnikat optilise kaabli otsas olevate droonide jaoks enam ei jagu, siis saab tähelepanu suunata Venemaa EW vahendite hävitamisele, et nii luua takistamiseks nö vabasid koridore odavate rallidroonide jaoks.

Meedias on olnud omajagu arutelusid nn uue maavarade kasutamise lepinguvariandi ümber, mille kohaselt Trump tahab lugeda senise Ukrainale antud sõjalise ja majandusliku abi Ukraina võlaks USA ees, aga Zelenskõi ei olevat sellega nõus.

Venemaa majandusekspert Anatoli Nesmian aga vaatas antud perspektiivist nö Venemaa saavutusi juhul, kus vaherahu sõlmitaks mööda praegust rindejoont. Tema sõnul saaks tingimuslikult välja tuua neli nö saavutust:

1. Osa Donbassi kivisöemaardlatest. Enamus okupeeritud territooriumil asuvatest kaevandustest ei ole sõja tõttu enam kasutatavad, paljudest on Venemaale veetud kogu tootmiseks vajalik tehnoloogia. Ja seda olukorras, kus Venemaa enda söetööstus on järjest süvenevas kriisis ehk siis praeguste arengute juures on vähetõenäoline, et neid Donbassis olevaid kaevandusi üldse hakataks taastama.
2. Hersoni oblasti põllumajanduspiirkond, mis on aga Kahhovka veehoidla tühjakslaskmise järel muutunud liiga kuivaks, seda pole millegagi enam võimalik niisutada.
3. Mittetöötav Zaporižžja tuumaelektrijaam, mis vajaks stabiilseks töötamiseks rohkem jahutusvett ehk siis Kahhovka tammi taastamist.
4. Krimmi veega varustamise probleem järjest süveneb.

Enda poolt lisan Venemaa armee poolt maatasa pommitatud okupeeritud territooriumil asuvad linnad, mille võimalik taastamine nõuab väga suuri rahalisi vahendeid ja siis on veel täiendav probleem Venemaa jaoks okupeeritud territooriumil elavad inimesed, kellest enamuse moodustavad viletsa tervisega pensionärid, kes Venemaa jaoks on ainult täiendav kulu, samas kui enamus töövõimelisest elanikkonnast on lahkunud kas Ukrainasse või siis ka Venemaale.

Danwatch koostöös NRK-ga avastas Aafrikast tulnud informatsiooni kontrollides viisi, kuidas Venemaa sai takistamatult pikema aja jooksul mööda hiilida neile kehtestatud sanktsioonidest. Selleks piisas, et Norra äriregistris oli registreeritud ettevõte nimega Ro Marine AS, tegemist oli lihtsalt juriidilise kestaga, millel puudus reaalne tegevus Norras ning ettevõtte veebilehte juhiti Venemaalt.

Dokumendid võltsiti, mis võimaldas paberite järgi kindlustuse 256-le laevale, millest 76 olid nn Venemaa varilaevastiku omad ning sellisel kujul nö kindlustatud laevad sõitsid probleemideta Läänemeres asuvatesse Venemaa sadamatesse ehk siis võimaliku keskkonnakatastroofi takistamise järel oleks selgunud, et kõik need nö kindlustused ei ole väärt mitte ühtegi senti ja keskkonnakatastroofi likvideerimine jääks piirkonnas asuvate riikide maksumaksjate õlgadele.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING