Kui rinnetel liikumisi ei olnud, siis mujal juhtus omajagu. Venemaa tulistas rakettidest Harkivit, tabades kahte ühiselamut, kus on juba 11 hukkunut ja rohkem kui 30 haavatut. Ühiselamuid rünnati väidetavalt rakettidega Iskander, aga seda teeb Venemaa üldjuhul siis, kui neil on teadmine, et seal võivad asuda Ukraina sõjaväelased. Kui nad saavad sellise vihje, siis Venemaad ei huvita seal hoones olevad tsiviilisikud. Nii selgitasid Conflict Intelligence Teami uurijad välja, et Chasiv Yari ühiselamus olid lisaks tsiviilelanikele ka majutatud territorialkaitse võitlejad ja neid sai seal rünnakus surma CIT-i andmetel 23. Ei ole välistatud, et sarnane muster oli ka Harkivis, Iskander rakette tulistatakse üldjuhul siis, kui on luureinfo, et seal võivad olla Ukraina sõjaväelased.
Erinevalt õhutõrjekomplekside S-300 rakettidest, mida Ukraina luure andmetel on Venemaa suurtes kogustes koondanud Valgevenesse ja terve ešelon on teele asunud Ulan-Udest. Sõjaväeliste ekspertide sõnul on see esiteks märk sellest, et teised raketid hakkavad otsa saama, aga üks aspekt on ka veel selles, et Venemaa on asunud asendama süsteeme S-300 moodsamate S-400-ga ja nii jäävad S-300 raketid üle. Nii on neid moderniseeritud, paigaldades neile moodulid, mis võimaldavad rakette koordinaatide suunas juhtida. Arvestades nende rakettide kõrget hinda, suhteliselt väikest lõhkepead ja ka ebatäpsust sihtmärkide tabamisel, tuleb ekspertide arvamusega nõustuda, aga kahju suudavad nad põhjustada omajagu.
Aktiivne on olnud ka Ukraina pool. Tabatud on laskemoonaladusid ja kasarmuid nii Donbassis kui ka Hersoni oblastis, aga sellise infoga oleme jõudnud juba harjuda. Palju rohkem kõlapinda on leidnud plahvatused laskemoonalaos Valuiki lähedal Belgorodi oblastis. Laskemoona detonatsioon kestis tunde ja tunde ning otse loomulikult levisid videod sellest sündmusest kiirelt üle maailma.
Krimmis kestsid Maiskis detonatsioonid paar päeva tagasi toimunud laskemoona plahvatamise järel järgmise päeva hommikuni ning satelliidipiltidelt on näha, et suurel territooriumil on hävinud nii laskemoon kui ka on suuri kahjustusi saanud tehnika selle läheduses. Aga sellega sündmused seal ei piirdunud. Nii tuli eile ja ka täna hommikul täiendavat infot, et plahvatusi oli kuulda nii Belbeki lennujaama juures kui ka Kertšis. Venemaa poole selgituse kohaselt oli mõlemal juhul olnud tegemist õhutõrjerakettidega, mis olevad hävitanud droonid. Tuleb ära oodata värsked satelliidipildid, siis saab sündmustest parema ülevaate. Samas on selge, et Krimmis ei ole enam rahu ning seetõttu lahkus saarelt kiirkorras ka sealne administratsiooni juht Aksjonov koos perega, lisaks paljud teised ametnikud ja ka sõjaväelased. Selleks suleti ajutiselt sild üle Kertši väina ning arvestades niigi pikka järjekorda silla ületamisel, andis selline sündmus täiendavalt alust paanika levimiseks. Ja paanikaks on põhjust, sest tapjadroonide eest pole kuskil Krimmis pääsu. Väidetavalt on Krimmist ära viidud ka 24 lennukit ning helikoptereid.
Viimastel päevadel on omajagu olnud juttu sellest, et lääne liitlased peaksid andma Ukrainale rohkem ja kiiremini raskerelvastust, et nad saaksid vabastada Dnepri läänekaldal oleva territooriumi. Sellega seoses avaldasid 20 lugupeetud inimest (sh erukindralid Breedlove, Clarke ja Hodges) väljaandes The Hill avaliku pöördumise, kus nad soovitavad anda Ukrainale suurema laskeulatusega rakette ATACMS, rohkem õhukaitsesüsteeme ning ka takistada Iraani droonide Shahed-129 üleandmist Venemaale. Viimaste kohta ütles sõjaväeline ekspert Agil Rustamazade, et tehnoloogiliselt on need viletsamad kui Venemaa enda Orlanid, aga nagu öeldakse, et häda ajab Venemaa Iraani - jutu järgi maailmas analooge mitteomavate relvasüsteemide tootja peab selles osas abi paluma riigilt, kellele veel alles hiljuti vaadati ülevalt alla.
Horvaatia otsustas Ukrainale anda 15 haubitsat M-46, milliseid toodeti viiekümnendatel Nõukogude Liidus. Nende haubitsate suurim probleem on laskemoon - see peab olema 130 mm, mis on vähelevinud ning selle hankimine saab olema väga suur peavalu. Ehk suudetakse ka sellise kaliibriga laskemoona tootmine kuskil käivitada, aga kerge see ei saa olema.
Venemaal on suur ärevus, sest nad arvavad, et USA annab Ukrainale suurusjärgus 100 lennukit ja helikopterit, mille USA jõudis Afganistanist ära tuua Tadžikistani ja Usbekistani. Ukrainale oleks see suureks abiks. USA on seal piirkonnas üldse aktiivsemaks muutunud, nii toimub seal nende eestvedamisel sõjaväeline õppus "Regional Cooperation", kus osalevad lisaks Kasasthan, Kõrgõstan ja Tadžikistan. Väidetavalt olla tegemist terrorismivastase võitluse suunitlusega üritusega, aga Venemaa millegipärast seda uskuda ei taha.
Hersoni oblastist veel uudiseid. Kuna sinna vabatahtlikult ei taha eriti Venemaalt keegi minna, siis tehti endisele Krasnodari linnapeale pakkumine, millest ta ei saanud keelduda. Nimelt on mees seal kriminaaluurimise all alates eelmise aasta detsembrist seoses korruptsiooni ja riigi vara omastamisega ning nüüd oli tal kaks valikut - kas minna Hersoni oblasti kuberneriks või minna pikaks ajaks istuma vanglasse. Ta valis esimese variandi - teema on ju tuttav (sarkasm).
Venemaa on okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblastite territooriumil kasutusele võtnud tarkvara, mis võimaldab mobiiltelefonist taastada kustutatud infot. Milles on siis info kustutamisel probleem? Nimelt kui me vajutame nupule "delete", ei kustutata mälust faili, vaid ainult viite sellele, kuskohas fail mälus asub. Seadmele on see märguandeks, et sinna peale võib hakata uut infot salvestama, aga see info kustub alles pika aja jooksul, uue info pealesalvestamise käigus. Tarkvaraprogramm ei tee muud, kui ta suudab selle viite taastada ja ongi nn kustutatud failid olemas. Lahendused - kas mälu formateerimine või ka teatud juhtudel failide krüpteerimine, aga viimast on mobiiliga vist keerukam teha (ei ole vajadust olnud). Aga eks oskavad ka partisanid edaspidi ettevaatlikumad olla.
Venemaa teatas, et nad avavad seal piirkonnas uue kohaliku telekanali, Tavria, mis on viide tsaari-Venemaa administratiivjaotusele. Samal ajal ilmusid Hersonis tv-kaabelvõrkudes nähtavale Ukraina telekanalid. Hetkel veel ei teata, kas see oli lihtsalt häkkimine või on seal taga püsivam lahendus, aga pilt oli ees.
Hääletuskomisjonide liikmete kokkusaamisega on nn referendumite eel nii suur probleem, et Venemaa planeerib need nö sisse tuua Venemaalt. Seal elavad inimesed elavad omas infomullis ja ei oska oodata, et nad suure tõenäosusega elavalt sealt oblastist enam ei lahku.
Kasasthan tegi otsuse, et tänavusest õppeaastast alates esimeses klassis enam vene keelt ei õpita, on ainult kasahhi keel. Vene keel lisandub nüüdsest teises klassis. See info on Venemaal vastu võetud väga valuliselt, aga ka Kasahstanis on mõistetud, et kasahhi keele positsiooni on vaja parandada, seda enam, et rahvastikust moodustavad kasahhid 70% ja venelased 18%.
Venemaal hakatakse välja töötama tarkvaralahendust Okulos, millel on Venemaal juurdepääs kogu veebisisule ja eesmärgiks on leida nö keelatud sisu, mille alla võib Venemaal soovi korral liigitada peaaegu kõike. Tahtmine on taevariik, ütleb Eesti vanasõna. Venemaa ise on optimistlik ja loodetakse aasta lõpuks asja tööle saada ning peamine eesmärk näivat olema inimestes veelgi suurema enesetsensuuri kehtestamise.
Moskvas korraldati pikett USA ja Suurbritania saatkondade ees, kus inimesed nõudsid, et need riigid lõpetaksid Ukrainale relvade saatmise, mis vigastavad ja tapavad Venemaa sõdureid. Plakatitelt surma saanud sõdurite pildid. See on paralleelreaalsus, sest ainuüksi Harkivis hinnatakse tsiviilohvrite arvuks 1000 inimest, kes kõik on tapetud Venemaa armee poolt. Paralleelreaalsus, kus ainsad helged asjad elus on mälestus II maailmasõjast, uhkus Venemaa analooge mitteomavate relvade üle, rõõm sellest, et suudetakse naabritele põhjustada probleeme, imperialismiihalus. Ukrainlasi võib tappa, sellega muret pole.
Rostovis Doni ääres tappis 33-aastane Venemaa sõjaväelane Aleksei Krõlov taksojuhi, kelleks osutus 51-aastane kohalik elanik, rahvuselt aserbaidžaanlane. Taksojuht ei olnud nõus Venemaa nö sõjalise erioperatsiooniga Ukrainas ning teda tulistati selle eest neli korda pähe. Eksperdid on öelnud, et sõda Ukrainas toob Venemaale raskete kuritegude laine, sest sõjas karistamatult ukrainlasi tapnud sõjaväelased ei suuda ennast ka Venemaal kontrollida, nende psüühika on pea et pöördumatult muutunud, neil ei ole enam barjääri tapmiste osas.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale.
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
