Olukord rinnetel.
Nädalavahetusel jätkus pea kogu rindejoone ulatuses Venemaa armee aktiivne lahingutegevus ning laupäeval registreeris Ukraina väejuhatus 296 Venemaa armee rünnakut, mis olevat Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul selle sõja jooksul üks kõige kõrgemaid näitajaid.
Väga aktiivselt ründasid Venemaa üksused Kurski oblastis ning nüüd on sealt suunalt ka mitmed videod, mis näitavad Põhja-Korea sõdurite tegutsemist lahinguväljal. Sõja reaalsusega nad kohanenud veel ei ole, seda tõendab suurte gruppidega üle lageda välja liikumine ning probleeme on ka esmaabi andmisega haavatud kaaslastele, seda pigem ei tehta ja lastakse neil oodata, kui järgmise lainega tullakse haavatuid ära viima. Sellisel kujul on nad lagedal väljal heaks sihtmärgiks ning nende suunas laski kassettmoonaga mürske, tulistati miinipildujatest ja tegutsesid rallidroonid.
Drooniüksuse komandör hüüdnimega Madjar laadis sotsiaalmeediasse üles video, kus rünnakute käigus hukkunud kümned põhjakorealased on üksteise kõrvale maapinnale ritta laotud.
Kurski piirkonnas oli omajagu päevi, kui piirkonnas püsis udu ning selle kohta kirjutas Ukraina sõjaväelane hüüdnimega Alex, et droonide ajastul on sellistel ilmadel Ukraina armee jaoks ka suured plussid – saab küllaltki riskivabalt läbi viia rotatsiooni ning tuua juurde laskemoona ja muud varustust.
Ukraina on Kurski oblastis teinud panuse distantsmineerimisele ning seal rindelõigus on see siiani hästi töötanud. Venemaa poolelt on z-kanalitesse ilmunud järjekordsed kuupäevad, millal Putin tahtvat, et Kurski oblast Venemaal ja Donetski oblast Ukrainas oleks täielikult nende kontrolli all ehk siis vastavalt järgmise aasta 1. veebruar ja 1. märts, aga eriti Donetski oblasti kuupäeva osas olevat z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel Venemaa sõjaväelased pehmelt öeldes skeptilised, sest ilma suuremahulise mobilisatsioonita ei olevat see lihtsalt võimalik.
Kupjanski suunal oli nädalavahetusel väikeseid edenemisi mõlemal poolel. Ukraina sai tagasi enda kontrolli alla Kolesniki asula Oskili jõe idakaldal, Venemaa armee omakorda edenes seal lõuna pool Lozova suunal.
Siverski suunal on rindejoon püsinud pea kaks aastat enam-vähem paigal, kuigi Venemaa on korduvalt üritanud ära võtta nii Bilohorivkat kui teisi asulaid, aga edutult. Praegu hoiab seal piirkonnas kaitset neli Ukraina brigaadi ning Ukraina ajakirjaniku Juri Butuzovi andmetel võttis Venemaa armee laupäeval Siverski suunal ette ühe suurima rünnaku viimase kahe aasta jooksul, kus neil oli kolm rünnakuvektorit põhja, ida ja lõuna suunalt. Butuzovi sõnul oli rünnak korralikult ette valmistatud ja hästi koordineeritud, kokku osales Venemaa poolelt rohkem kui 400 jalaväelast, 30 soomusmasinat, 13 bagi ja 60 mootorratast, rünnakut toetasid suurtükid ja rallidroonid.
Rünnaku käigus vangi võetud Venemaa sõjaväelase sõnul oli nende eesmärk murda läbi Ukraina kaitseliinidest ja liikuda edasi 2-3 kilomeetri kaugusele, et seal soomusmasinatega kohale viidud sõjaväelased võtaksid sisse positsioonid ja looks nii eeldused täiendavate jõudude juurde toomiseks. Neljas kohas neil see õnnestus suurtest kaotustest hoolimata, aga Butuzovi sõnul märgati Venemaa üksusi piisavalt vara ning hakati tegutsema, peamiselt droonidega lõigati läbi lisajõudude juurde toomine, peale mida mindi jalaväega Venemaa armee gruppe likvideerima ning täna hommikuks oli väidetavalt jäänud ainult üks Venemaa sõjaväelaste grupp Bilohorivka juures, kes veel vastupanu osutab, kõik muud grupid on likvideeritud. Venemaa armee üritas tõsiselt, aga edutult, kandes samas suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas.
Pokrovske suunal suutis Venemaa eelmise nädala jooksul omajagu edeneda ning eriti valus on Pokrovskist lõunas oleva Ševtsenko asulast suure osa kaotamine küllaltki lühikese aja jooksul. Kuuldavasti olevat järjekordselt probleem tekkinud ebaõnnestunud rotatsiooniga, mistõttu sai Venemaa armee kiirelt enda kontrolli alla seal piirkonnas oleva korraliku Ukraina armee kaitserajatise.
Viimases hädas toodi Ukraina poolt kohale pataljon Skala, kes on viimasel ajal pidanud käima nö tuld kustutamas Ukraina armee jaoks kõige kriitilisemates rindelõikudes (nad üks väheseid üksuseid, kes kasutab Bradley jalaväe lahingumasinaid, lisaks neile on need masinad näiteks 47. brigaadil ja nüüd ka 95. brigaadil). Ukraina vasturünnak õnnestus ja Venemaa üksused suruti Ševtšenkosse tagasi, ometi on olukord seal rindelõigus Ukraina armee jaoks keeruline ja lisaks tuleb arvestada, et iga vasturünnaku käigus kasvavad ka kaotused Ukraina poolele.
Kurahhovest lõuna pool kujunes eelmisel nädalal Ukraina armee jaoks kriitiline olukord loode-kagu suunalisel alal, mis oli veel Ukraina armee kontrolli all, aga Venemaa üksuste jõudmine Uspenivkasse ja sellele järgnenud peamise varustustee läbilõikamine tähendas seda, et järjekordselt lasti Ukraina armee poolt õige taandumise hetk mööda (sarnaselt Vugledariga) ning kui pead taanduma läbi kitsa hallis ala oleva territooriumi, tähendab see ka suuremaid kaotusi elavjõus ning Vassil Pekhno sõnul nii juhtus 79. brigaadi sõjaväelastega ehk siis ümberpiiramisest pääseti, aga kandes arvestatavaid kaotusi.
Lõunarindel jõudsid Venemaa üksused uuesti Velika Novosilkast põhja pool asuvasse Novõi Komari asulasse ning nad edenesid ka Velika Novosilkast kagus.
Venemaa z-kanalites oli nädalavahetusel omajagu tekste, milles räägiti Ukraina võimalikust suuremast vastupealetungist, milleks Ukraina valmistuvat.
Ukraina armee viis laupäeva pealelõunal okupeeritud Žaporižžja oblastis läbi eduka operatsiooni, mille käigus hävitati terve naftasaadusi vedanud 40 vaguniga ešelon. Juhtus see rindejoonest suurusjärgus 40 kilomeetri kaugusel Alekseejevka küla juures, mis asub Bilmatski rajoonis. Kõigepealt plahvatas lõhkekeha raudteel, mistõttu kütuserong oli sunnitud peatuma.
Peale seda rünnati kütuserongi esimest ja tagumist otsa (siin on erinevat infot, osade allikate väitel rünnati droonidega, teiste allikate andmetel HIMARSilt lastud juhitavate rakettidega) ning peale seda rünnati juba kütuserongi keskel asunud tsisterne. Maa peal operatsioonis osalenud Ukraina sõjaväelased olevat kõik Ukrainasse tagasi jõudnud, rong on hävitatud ja Venemaa logistika seal piirkonnas tükiks ajaks häiritud, seega kõik läks plaanide kohaselt.
Venemaa poole kaotuste osas elavjõus on meedias avaldatud erinevaid arve, aga alati saab küsida, et millel need arvud põhinevad. BBC Venemaa toimetus koostöös Mediazone’ga on sõja algusest alates arvestust pidanud hukkunute üle, mille kohta neil on Venemaal õnnestunud leida andmeid avalikest allikatest, sest erinevalt üleriiklikust meediast ilmub regionaalses meedias oluliselt rohkem infot sõjas hukkunute kohta (näiteks nekroloogiad kohalikus meedias), lisaks on osades piirkondades aktivistid, kes käivad surnuaedadel hauaplatse üle lugemas, lisaks valdavad hukkunute lähedased infot sotsiaalmeedias.
Ajakirjanikud tunnistavad, et tegeliku hukkunute arv on palju suurem, sest paljudes regioonides neil surnuaedades tegutsemiseks aktiviste ei jagu ning sõja praeguses faasis, kus Venemaa kaotused on suurimad senise jooksul, on Venemaa poolel suuri probleeme oma hukkunute lahinguväljalt äratoomisega, sest droonide ajastul on see tegevus seotud suurte riskidega. Lisaks ei ole arvestuses nn rahvavabariikide elanikke, kes osalesid sõjategevuses Venemaa poolel, aga ka nende hulgas on väidetavalt hukkunuid kümnetes tuhandetes.
Detsembri keskpaiga seisuga on sellisel kujul kindlaks määratud 83338 hukkunud venemaalase nimed, aga ajakirjanike sõnul on see hinnanguliselt 45-65% kõigist tegelikult hukkunutest, lisaks hinnanguliselt 21000-25000 hukkunud nn rahvavabariikide elanikku ning just sõja viimased kuud on olnud eriti suurte kaotustega Venemaa armee jaoks elavjõus, seega on ajakirjanike hinnangul sõjas kokku hukkunud Venemaa poolel vahemikus 150000-210000 inimest.
Regioonidest on kõige rohkem neil nimekirjas hukkunuid Baškoristanis (Eestis tuntud ka nimekujuga Baškiiria) – 3487, kusjuures seal regioonis neil aktiviste surnuaedade vaatlemisel ei ole, seega võib see arv veel suurem olla. 38% hukkunutest olid vabatahtlikult lepingu sõlminud ning ainult 19% elas neist linnades, kus oli 100000 ja rohkem elanikku, seega on selle piirkonna näitel tüüpiline sõjas hukkunu vaesest maapiirkonnast pärit mees, kelle jaoks lepingu sõlmimisel pakutav tasu on rohkem kui paarkümmend korda suurem kui tema kuupalk. Nii on ainuüksi enne sõda 900 elanikuga Pervoje Itkulovo külast sõdima läinud 27 inimest.
Katerina Gordeejeva tegi filmi, kus ta rääkis erinevatel põhjustel Venemaa armeest sõja ajal deserteerinud inimestega. See kolmetunnine dokumentaalfilm on raske materjal ja minul tekkisid seda filmi vaadates kahetised tunded ja tunnistan ausalt, et enamuse suhtes ma mingit kaastundmist ei tunne, sest osalejad räägivad, et nn tõelisi patrioote nägid nad sõja jooksul mõnda üksikut, aga sellest hoolimata mindi võõrale maale ukrainalasi tapma ja loobuti sellest mitte ukrainlastele kaasa tundes, vaid enda läbielamiste pärast.
Ma olen oma ülevaadetes päris palju lahingutega seotud aspekte varem ka kajastanud, aga selles filmis tuuakse lisaks veel ja veel lugusid, millest kõige värvikam oli minu jaoks lugu mineeritud põllust, mille keskel läks kitsas demineeritud riba, mis oli täis suvekuumuses lagunevaid Venemaa armee sõjaväelaste laipasid, keda keegi sealt ära ei viinud.
Ehk siis liikumiseks tuli käia üle laipade, aga tähendas see seda, et jalad vajusid läbi mädanevate kehade ning iga kord peale selle takistusraja läbimist tuli jalatsid minema visata, sest seda kohutavast laibahaisust ei olevat võimalik enam lahti saada. Filmis rääkinud endise sõjaväelase sõnul Venemaa armee oma langenud sõdurite surnukehasid ei kipu kokku korjama, samas kui ukrainlased tegevat seda alati, kusjuures lisaks pidavat nad ära viima ka langenud Venemaa sõdurite surnukehad.
Venemaal on vanemas ja keskealises põlvkonnas palju neid, kes ise pole sõda näinud, aga on üles kasvanud sõda idealiseerivate filmide keskel ning nii pole harvad juhtumid, kus emad on oma laste sõtta saatmisel aktiivsemaks pooleks. Ukrainas toimuva sõja karmi reaalsust Venemaa üleriiklikel telekanalitel ei näidata, kogu aeg võidetakse, vabastatakse iga päev palju külasid (tõsi, paljusid neid pikema perioodi jooksul korduvalt, aga see propagandiste ei sega) ning sellises paralleelreaalsuses elavatel inimestel on arvatavasti äärmiselt raske seda filmi vaadata, et on hakkliharünnakud, kus Venemaa sõdurite elu ei maksa riigijuhtide silmis suurt mitte midagi.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Põhja-Korea sõdurid osalevad Ukraina sõjas nüüd aktiivses lahingutegevuses (1)
Eestlased Ukrainas | 16 Dec 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Video from Ukrainian SSO showing a Russian sabotage group that crossed into Sumy oblast, which was targeted by UAV-dropped munition strikes and an ambush. I cropped out footage of bodies.
https://x.com/RALee85/status/1...
https://x.com/RALee85/status/1...
Eestlased Ukrainas
TRENDING
