Täna ülevaate alustuseks selline infokild, et Ukraina armee poolt avaldatud andmetel kaotas Venemaa armee eile surnute ja raskelt haavatutena 2200 inimest, mis on suurim ühepäevane kaotus elavjõus kogu senise sõja jooksul.
Putin pidas maha pika telemaratoni ja mis me siis teada saime. Gazprom ei saa uuesti aastast enam maagaasi läbi Ukraina transportida ning seetõttu kaotab võimaluse müüa Euroopasse aastas veel 15 miljardit kuupmeetrit (Slovakkia peaminister on seetõttu väga kuri). Ehk kui enne sõda müüs Gazprom Reutersi andmetel tippaastatel 20218 - 2019 Euroopasse maagaasi 175-180 miljardit kuupmeetrit, 2022. aastal 63,8, eelmisel aastal 28,3, tänavu on see arv natuke suurem kui eelmisel aastal, aga kui sellest veel 15 miljardit kuupmeetrit maha võtta, jääb tippaegadega võrreldes järgi vähem kui 10%.
Tänu suure geostrateegi uskumatule ettenägelikkusele kaotab Gazprom tuleva aasta alguseks rohkem kui 90% Euroopa turust (selles arvestuses ei ole Türgit), mis on kõige maksevõimelisem ja kuhu sai müüa hea hinnaga ning seda kõike olukorras, kus maagaasile ei rakendatud mingeid sanktsioone.
Ja mis veel hullem Venemaa jaoks, ainuke toimiv transiidikanal tuleval aastal on läbi Türgi, aga Venemaa energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini sõnul on Türgi oma domineerivast rollist teadlik ning seetõttu esitab gaasi transiidiks Venemaale tingimusi, mis väga oluliselt kahandavad selle äri kasumlikkust Gazpromi jaoks – gaas saab Türgi omandiks ehk Türgi ostab selle Venemaalt ja müüb edasi juba kui enda gaasi, maksetähtaeg aasta, 20% allahindlus. Kusjuures on Türgist Euroopasse suunduva gaasijuhtme läbilaskevõime piiratud ning Türgi plaanib läbi selle müüa ka Kesk-Aasiast pärit maagaasi. Kui Venemaa tahab, et Türgist ehitatakse Euroopasse veel üks torujuhe, siis Krutihhini sõnul olevat Türgi nõudmine, et Venemaa peaks selle ehituse rahastama, aga jääks see Türgi omandisse ehk siis sama jutt, mida võimaliku Sila Sibir 2 ehituse raames räägitakse läbi Hiina kulgeva trassi kohta.
Krutihhini sõnul on Türgi praeguse käitumise raames äärmiselt küsitav Katari huvi maagaasi trassi rajamiseks Türgini, seda enam, et Euroopas olevat rohepöörde tõttu gaasi tarbimine niigi langustrendis (erinevalt Aasiast) ning maagaasi transpordil pidavat olema nn 2000 meremiili reegel ehk kui torujuhe tuleks pikem, ei oleks see enam majanduslikult mõistlik ehk siis Krutihhini sõnul on Katari jaoks maagaasi veeldamine nii praegu kui tulevikus kõige õigem lahendus.
Maailma suurima maagaasi varudega riik kaotas tänu oma juhi avantüürile väga pikaks ajaks aastakümnete jooksul võidetud turu, ainuüksi selle baasilt saab öelda, et nn sõjaväeline erioperatsioon on siiani läinud plaanipäraselt ja uuest aastast järjest paremini läheb.
Väga aktiivselt osalesid sellel üritusel ka nn kremlibotid, meediakanali Vjorstka andmetel analüüsis vabatahtlike ühendus Botnadzor sotsiaalmeediavõrgustikus VKontakte telemaratoni esimese nelja tunni jooksul avaldatud kommentaare, mille jooksul kremlibotid olid avaldanud rohkem kui 2900 kommentaari, millest Ukrainas toimuvat sõda puudutas 1000 kommentaari ja Putini uut lemmikmänguasja Orešnikut 400 kommentaari. Botnadzori andmetel tegutses 600 kremlibotti, mis genereerisid 40% kommentaaridest ning nende sisu oli äravahetamiseni sarnane – Ukraina ei taha rahu, Orešnikut ei suuda lääne õhutõrje maha võtta.
Loomulikult ei saanud Putin ka mööda väidetavatest Venemaa suurtest edusammudest Donbassis, aga selles kontekstis tõi Ukraina analüütik Aleksander Kovalenko võrdluseks mõned arvud. Kui 2022. aastal kaotas Ukraina tema sõnul 64000 ruutkilomeetri oma territooriumist, siis sellega võrreldes tänavune rohkem kui 3000 ruutkilomeetri kaotamine ei ole maailma lõpp, eriti kui arvesse võtta asjaolu, et tänavu on Venemaa armee juba kaotanud rohkem inimesi ja tehnikat kui kahel eelmisel aastal kokku. Lisaks on tänavune aasta Venemaa armee jaoks häbistav veel seetõttu, et oldi sunnitud viimases hädas põhjakorealasi rindele sõdima tooma.
Kui kõik on kulgenud plaani järgi, siis miks on ukrainlased sõja kolmanda aasta teisel poolel Kurski oblastis ja neid ründavad põhjakorealased, kellest on järjest rohkem videosid, mis Põhja-Korea diktaatorile kindlasti rõõmu ei paku (näiteks video, kuidas Kurskis oblastis metsikud koerad põhjakorealaste surnukehade kallal maiustavad). Selles kontekstis võib veel välja tuua, et enne Putini telemaratoni esines Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem, kelle sõnul täitis Venemaa armee tänavu kõik talle pandud ülesanded ning peale seda z-kanalites plahvatas, sest see lihtsalt oli nii jabur jutt justnimelt Kurski oblastis toimuva kontekstis.
Putin puudutas ka varilaevastiku teemat ja tema sõnul suudab Venemaa tänu selle kasutamisele tänavu suurusjärgus 10-12 miljardit dollarit täiendavat tulu teenida. Varilaevastiku suuruseks on hinnanguliselt minimaalselt 700 laeva, aga mõnedel andmetel isegi üle tuhande ning kui selles kontekstis kuulutatakse mõnekümnele tankerile sanktsioonid, siis see suures plaanis asjade seisu ei muuda. Mihhail Krutihhini sõnul on varialevastiku laevadel formaalsed nõuded täidetud – kasutusluba olemas, erinevad kindlustused (laev, last jne) ja edasikindlustused on sõlmitud sisuliselt riiulifirmadega, formaalselt on need nõuded täidetud ning tänasel päeval ei olevat mehhanismi, mis sunniks varilaevastiku laevade ja lasti kindlustamist nö soliidsetest kindlustusfirmades.
Selles kontekstis avaldas huvitava materjali Venemaa veebiväljaanne Re:Russia, nimelt olevat siiani läänes kardetud Venemaa varilaevastiku teemaga tõsisemalt tegeleda kartuses, et maailmaturul võib tekkida nafta puudujääk, mis omakorda viib hinnad üles. Nüüd aga olevat tekkinud olukord, kus tuleval aastal on nafta pakkumine päevas 1,4 miljonit barrelit suurem kui nõudlus ja seda eeldusel, et OPEC+ ei suurenda tootmist, see kõik tuleks kartellivälistelt tootjatelt.
Ei ole ka need tootjad huvitatud väga odavat nafta hinnast, seega olevat nüüd õige hetk vähendada Venemaa võimalusi nafta müügiks ning sellesse konteksti asetab väljaanne ka info võimalikest G-7 plaanidest alandada Venemaa nafta hinnapiiri seniselt 60 dollarilt barreli kohta 40 dollarini barreli kohta. Eks paistab, siiani on Venemaa suutnud leida sanktsioonidest nö augud üles, aga eeskätt just nafta ja naftatoodete müügist saadud tulud võimaldavad Putinil sõjapidamisega jätkata.
Putin puudutas ka tankerite uppumist Kertši väinas ja tema sõnul olevat see olnud kaptenite süü. Seda kommenteeris Venemaa majandusanalüütik Anatoli Nesmian. Need laevad olevat masuudilastis olnud oktoobrist alates ja seisid reidil, sest Nesmiani sõnul ei olevat olnud seda masuuti mitte kuskile panna. Nesmiani andmetel olevat ühe laeva kapten korduvalt nõudnud masuudi mahalaadimist, sest väidetavalt olevat laeval katki läinud üks katel kahest, aga nende abil hoitavat masuuti soojas, et seda oleks võimalik maha laadida ning kapteni sõnul tulnuks seetõttu mahalaadimisega kiirustada. See oli õnnetus, mis lausa hüüdis pikalt tulles, aga nagu ikka Venemaal, on lõpuks süüdi süüta inimene.
Nesmini sõnul saab masuudi ülejäägi siduda ka viimase Ukraina drooni- ja raketirünnakuga Novošahtinskis asunud nafta rafineerimise tehasega, mis eelnenud rünnakute tõttu töötas novembris niigi ainult poole võimsusega, aga nüüd tegid ukrainlased kombineeritud rünnaku, kus droonid sundisid Venemaa õhukaitset ära kasutama oma raketid, peale mida viisid raketid töö lõpuni ning täna juba tehase töö seisab täielikult.
Nesmiani sõnul on Venemaal probleem, et seoses droonirünnakutega on naftarafineerimise ettevõtetel keerulisem naftast kõiki kergemaid fraktsioone kätte saada, mistõttu on oluliselt kasvanud tootmisjäägina masuudi kogus, aga et suurel osal Venemaast algab talv väga vara, siis on hilissügisel juba ülimalt keerukas masuuti sinna viia, sest selle mahalaadimisega on külma tõttu probleemid ja siis seetõttu laaditaksegi seda viimases hädas tankeritele, mis peavad merel reidil olema.
Loomulikult ei saanud Putin mööda Venemaa majanduse kiitmisest, sest majandus kasvavat ja tööpuudus olevat väikene. Majanduse kasvuga on ainult paar probleemi. Esiteks on sõja jooksul järjest rohkem majandusstatistikat salastatud, mistõttu on Venemaa majanduseksperdi Vladimir Milovi sõnul järjest keerulisem kasvõi sedasama Venemaa poolt väljaöeldud ametliku inflatsiooni arvu kommenteerida. Kuigi ametlikult on see nüüd tõusnud 10% juurde kuus, siis tegelikkuses peaks see olema rohkem, sest just täna oodatakse Venemaa keskpanga poolt baasintressi tõstmist 23% juurde. Venemaa ettevõte Romir analüüsis kaupade kallinemist poodides ostutšekkide alusel, aga nad olid sunnitud oma näitajate avaldamise peale septembrit lõpetama, kui see ületas 20% aastases arvestuses.
Kui aga ametlik inflatsioon oleks Venemaal 15%, mis on Venemaa majanduseksperdi Konstantin Sonini hinnangul tegelik inflatsioon, siis kukuksid kohe kokku kõik Putini jutud edukusest sõja ajal, lisaks tähendaks see riigi kulude kasvu, sest osad kulud on indekseeritud inflatsiooni näitajaga.
Teine teema on rubla ja dollari suhe ehk kui Putini sõnul on venemaalaste reaalne sissetulek kasvanud, siis kui võrrelda seda kasvõi praeguse dollari kursiga, siis selgub, et inimesed saavad igakuiselt dollarites vähem palka kui varem. Väike tööpuudus on otseselt seotud sõjaga ehk paljud on riigist põgenenud ja paljud saavad iga päev sõjas surma. Sellisel kujul saadud väike tööjõupuudus on järjekordne suure geostrateegi töösaavutus.
Olukorrast rinnetel ka natuke.Venemaa peamised rünnakusuunad on jätkuvalt Kurskis ja Donbassis Pokrovski suunal. Kurski rindelt on Ukraina poolt video, mis näitab väidetavalt esmakordselt granaadiheitja MK-19 tööd põhjakorealaste suunal. Peale granaadiheitja tööd käisid veel rallidroonid nö järelnoppimist tegemas ning nüüd räägitakse põhjakorea sõdurite kontekstis sadadest hukkunutest ja sadadest haavatutest. Tänasel päeval võib öelda, et põhjakorealaste kasutamine ei ole Venemaa armee jaoks soovitud tulemust andnud ning nüüd rahvusvahelises meedias levivad fotod ja videod hukkunud põhjakorealastest ei ole kindlasti see, mida Põhja-Korea diktaator soovib näha.
Venemaa armee ründab Kurski oblastis suurte jõududega ja kannab suuri kaotusi, selles osas Ukraina väejuhatuse plaan töötab jätkuvalt hästi.
Pokrovski suunal aga Ukraina armeel asjad nii hästi ei suju, viimast päevade jooksul on Venemaa armee jälle natuke suutnud edeneda. Ajakirjanik Vassil Pekhno sõnul oli Venemaa armeel Avdiijivka juures tipphetkel 110-120 tuhat sõjaväelast, samas kui Pokrovski suunal on nad kuni 70000 sõjaväelasega ehk siis oluliselt väiksemate jõududega. Ukraina sellel lõigul kaitset siiani pidama pole saanud, Venemaa armee on vaikselt suutnud edasi liikuda Pokrovskist lõuna pool.
Jätkuvalt on keeruline seis ka nii Kurahhove kui Veliko Novosilivka juures, nende vahel on Venemaa väiksearvulised üksused jõudnud Zelenivkani, kuskohast jääb ainult kolm kilomeetrit maanteeni, mis on Kurahhove peamine varustustee. Vassil Pekhno sõnul võib juhtuda, et peale Kurahhove ja Velika Novosilka võimalikku enda kontrolli alla saamist suundub Venemaa armee põhitähelepanu hoopis Slovjanski ja Kramatorski suunale.
Täna aktiviseerusid Venemaa armee üksused Hersoni oblastis, varahommikul asusid nad linna suurtükkidest pommitama. Venemaa z-kanalites on selles kontekstis mitu korda räägitud Venemaa armeejuhtide väidetavast soovist Dneprit forsseerida ning sellega seoses on avaldatud ka õpetusi, kuidas võimalikult märkamatult paate kasutuskõlbmatuks teha, et ei peaks selles enesetapjalikus ürituses osalema, kui see peaks teoks saama.
Täna hommikul laskis Venemaa Kiievi suunas viis ballistilist raketti Iskander-M/KN-23, mis kõik Ukraina õhutõrje poolt kahjutuks tehti, aga ballistiliste rakettide rusude kukkumine linna põhjustab ikka omajagu kahjustusi ning läks nii ka seekord. Ukraina sõjaväelane Kirill Sazonovi sõnas huumori võtmes, et see raketirünnak olnud Putini kättemaks Zelenskile, kes nimetas Putinit dolbajoobiks ning Ukrainas on see sõna aktiivselt Putini kontekstis ka kasutusse läinud.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
