Ukraina sõjaväelane valmistub L119 haubitsast tulistama Bahmuti lähedal. 25. jaanuar, 2024. REUTERS/Inna Varenytsia
Kõige keerulisem olukord Ukraina armee jaoks on Krohmalne juures, kus eelmise nädala reedel-laupäeval suutis Venemaa edeneda lääne poole ja sai enda kontrolli alla Tabaivka asula. Eilse vasturünnakuga nad löödi osaliselt asulast välja, aga seal rindelõigus on olukord pidevas muutumises. Kindlasti tuleb nende sündmuste kontekstis arvesse võtte reljeefi – Tabaivka on orus kõrgusega 95 meetrit merepinnast. Asulast lääne pool on Ukraina kaitsepositsioonid kõrgendikul kõrgusega 195 meetrit merepinnast ja asulast ida pool on Venemaa üksused kõrgendikul kõrgusega 190 meetrit merepinnast. Tabaivka asulast pole praktiliselt midagi järgi, seal pole kummagi poole sõduritel võimalik ennast peita. Vähemalt teoorias võiks Ukrainal olla nüüd seal lõigus head kaitsepositsioonid, aga Venemaa jätkab survet ja nad võivad üritada ka lõuna poolt liikuda Berestove peale.
Kreminnast loodes üritasid Venemaa üksused soomustehnika toel liikuda Terni poole, nad kaotasid palju tehnikat, aga nö hall ala suurenes ainult marginaalselt. Järgmisel nädalal peaks praeguse ilmaennustuse kohaselt Ida-Ukrainasse jõudma selle aastaaja kohta väga soe ilm, mis muudab lagedad alad ka roomikutega tehnika jaoks suures osas läbimatuks (aga ka sellel nädalal on juba seal suures osas plusskraadid) ning võib juhtuda, et külmema ilma perioodi sellel talvel enam ei tulegi või siis ainult lühiajaliselt. See kõik piirab oluliselt rasketehnika kasutamist rünnakute läbiviimisel.
Donbassis toimusid kõige aktiivsemad lahingud Avdiijivka kaguosas, kus Venemaa sõduritel õnnestus kanalisatsioonitorusid mööda liikudes ukrainalasi üllatada. Ukraina viis sinna piirkonda täiendavaid jõude, aga nad loobusid aktiivsete linnalahingute läbiviimisest, sest ütles ju üks Venemaa propagandist välja nende eesmärgi – kui väljaspool linna piire rünnates olevat nende kaotused võrreldes Ukraina armeega suhtega 10:1 ja isegi rohkem, siis linnalahingutes loodetavasti sarnaselt Bahmutiga ehk siis 1:1.
Ukraina armee võttis teistsuguse lähenemise ja selle kinnituseks on olemas videod droonidelt. Venemaa kontrolli all on seal loode suunas kitsas ala, kus asuvad eramajad on suures osas Venemaa enda poolt varem puruks pommitatud. Ukrainlased jälgivad kergelt relvastatud Venemaa sõjaväelaste liikumist luuredroonidelt ning ründavad neid rallidroonidega. Venemaa armee on sündmuste arenguga kursis ning nad üritavad pealetungi lõuna poolt, Opõtne suunalt, et sundida ukrainalasi sealt rindelõigust lahkuma. Eile neil väike edenemine oli, aga neil on üle lageda välja veel kolm kilomeetrit minna. Igal juhul tahab Ukraina armee vältida väga ohvriterohkeid linnalahinguid ning pole välistatud, et kui linnalahingud muutuvad liiga ohvriterohkeks, taanduvad nad linnast. Linnast, millest pole enam suurt midagi järel, sest viimastel päevadel on Venemaa sinna visanud keskmiselt 80 liugpommi päevas, lisaks suurtükituli. Aga hetkel ollakse sellisest olukorrast veel kaugel.
Novomihhailivkast kirdes olid Ukrainal korralikud kaitsepositsioonid, aga nädalavahetusel olid nad sunnitud seal taanduma ning Venemaa edenes Novomihhailivka suunal. Kui nad peaksid asulani jõudma põhja poolt, muudab see pisike asula kaitsmise Ukraina jaoks väga keeruliseks.
Bahmuti juures oli Venemaal nädalavahetusel väike edenemine Ivanivke suunal ja seal suures ka hall ala. Bogdanivka asulas (3 kilomeetrit pikk küla) suurendas Venemaa küll asula üle kontrolli kolmekümnelt protsendilt neljakümne peale, aga samas kaasnes sellega ka z-kanalites omajagu hädaldamist. Nimelt olevat Bogdanivka orus, mis kõigele lisaks olevat praegu nagu soo ehk sisuliselt rasketehnika jaoks läbimatu. Ukrainalaste positsioonid lääne pool on aga kõrgendikul ja seetõttu olevat Venemaa kontrolli all olev küla osa nende jaoks nagu peo peal suurtükkide jaoks ning Venemaa enda sõjaväelaste sõnul saab ukrainlaste positsioonide ründamine seal olema sisuliselt enesetapumissioon, millel on vähe lootust edule.
Hersoni rinne. Eile ründasid Venemaa üksused Krinkit kaheksa korda, aga edutult. Suurtükkide toetus puudus, oli ainult miinipildujate oma. Kõige huvitavam on aga vaat et paanilised kirjeldused ukrainlaste tehisintellekti kasutavatest rallidroonidest, nii oli laupäeval Venemaa armee rasketehnikat rindejoonest päris kaugel rünnanud viis rallidrooni, mida Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid ei suutnud mõjutada, kuigi neid oli seal olnud omajagu. Neli rallidrooni olid edukalt sihtmärki rünnanud ja viies oli lihtsalt tagasi lennanud. Ja see pole veel kõik, z-kanalite andmetel pidavat nüüd öösiti tee ääres maapinnal passima Ukraina ründedroonid, mis aktiviseeruvad sõiduvahendite tulede peale ja siis ründavad neid.
Venemaa otsustas droonide probleemiga tegeleda neile mõistetaval viisil, nimelt hakkasid nad rallidroonidega ründama tsiviilisikuid Berislavis ja Hersonis, sest seal ei ole Ukrainal elektroonilise sõjapidamise vahendeid kogu asulate ulatuses. Loomulikult väidab Venemaa propaganda, et eranditult rünnati näiteks Ukraina sõjaväelasi või isegi NATO sõjaväelasi, aga reaalsusega sellel midagi eriti ühist ei kipu olema.
VDV za tšestnost i spravedlivost kirjeldas ühel Dnepri saarel olnud Venemaa sõjaväelase muljeid. Nimelt kurdeti, et Ukraina armee jälgib luuredroonidega sõdurite saarele toomist, aga selles faasis ei sekku. Kui paat lahkub, siis minevat aga lahti põrgu maa peal – korraga ründavad nii rallidroonid, kvadrokopterid, millelt visatakse alla lõhkekehasid ning teatud juhtudel isegi suured põllumajandusdroonid, mida kutsutakse Baba-Jagaaks. Kuskile ennast peita ei ole, sest puudest pole midagi järgi jäänud ning droonid ründavad nii kaua, kuni enam ei ole suurt kedagi, kes poleks kas surnud või haavatud.
Andrei Perpetua peab arvestust mõlema poole kaotuste kohta tehnikas, mille kohta on kas fotod või videod ning mille asukohta on võimalik määrata. Sellele nädalavahetusel kaotas Venemaa 87 ühikut ja Ukraina 27 ühikut ning Perpetua andmetel on sõja ajal teinud Ukraina suurusjärgus neli korda rohkem rallidroonide rünnakuid tehnika vastu kui Venemaa. Jalaväe vastu tehtud rünnakute arv on võrdne, küll aga on Venemaa kümme korda rohkem rünnanud rallidroonidega Ukraina kaitsepositsioone.
Ukraina sõjaväelaste sõnul on neil õnnestunud elektroonilise sõjapidamise vahendite osas edu saavutada seetõttu, et Venemaa on järsult suurendanud paari tüüpi droonide tootmist, samas kui Ukrainas on droonide tootjate arv kasvanud varasema 7 pealt 80-ni. Forbes’is avaldatud materjalis selgitavad Ukraina sõjaväelased, et Venemaa jaoks on oluline võimalikult suures koguses rallidroone toota, samas kui suudad leida vasturohtu sellise drooni vastu, on korraga suur osa droonidest haavatavad. Kui aga on palju erinevaid tootjaid, siis on Venemaal palju keerukam kõigi nende vastu korraga vasturohtu leida.
Samas käib väga aktiivne arendustöö mõlemal poolel, sest see sõda on näidanud, et militaarses mõttes odavatel droonidel on lahinguväljal väga suur mõju, nii tuuakse Forbes’i artiklis välja, et paljuski tänu droonidele ei lase Ukraina armee Venemaa üksustel rindejoone lähedale koondada suuri nö löögirusikaid, millega saaks üritada sooritada suuremat läbimurret ning paljuski seetõttu olevat Venemaa sügis-talvine suur pealetungioperatsioon sisuliselt läbi kukkunud.
Aga droone on erinevaid ning suurema lennukaugusega droonid on sihikule võtnud Venemaa naftatöötlemisettevõtted. Täna ründas üks droon Jaroslavis asuva naftatöötlemisettevõtte hüdrokrakkimise seadet, aga rünnaku edukuse kohta hetkel rohkem infot ei ole. Ukraina droonide hirmus on mitmetes oblastites (näiteks Leningradi ja Pihkva) öösiti olnud väljalülitatud 4G side, väidetavalt seetõttu, et Venemaa saaks seal piirkondades seadistada oma elektroonilise sõjapidamise vahendeid.
Viimastel päevadel on lääne meedias omajagu juttu olnud Venemaa võimalikust rünnakust NATO riikidele ning kuidagi viimasele ajale omaselt on emotsioonid saanud seal võitu kainest arutelust. Lääne meedia paanikasööstude kõrval ilmus oluline uudis, et India sisuliselt lõpetab edaspidi Venemaa relvatööstuse toodangu ostmise ja läheb üle lääne relvadele. Põhipõhjus on proosaline – sõda Ukrainas on muutumas pikaajaliseks, seega ka sanktsioonid jäävad kehtima pikemaks ajaks, aga Venemaa ise ei suuda toota paljusid komponente, mida nad kasutavad oma relvades. Sa võid ju mööda hämaraid teid tuua komponente ja teha nende abil relvasid, millega Ukraina vastu sõda pidada, aga niimoodi ei saa sa olla usaldusväärne partner rahvusvahelises relvaäris. See India otsus on väga kõnekas.
Lisaks tuleks võtta majanduslik aspekt – tänavune Venemaa eelarve on erandlik ja praegu pole veel teada, mis rahaga seal planeeritud kulutusi saab katta (suurusjärgus 30% kuludest on katteta) ning paari aasta pärast on neil soov sõjalisi kulutusi oluliselt vähendada. Kui Venemaa peaks otsustama rünnata, siis koheselt sulgetakse nii Läänemeri kui Must meri Venemaa kaubalaevadele ning riik oleks kiirelt põlvili, sest praegu on aidanud sõda pidada suures osas energiakandjate müügist saadud vahendid. Lisaks tuleb arvestada, et praegu kulutab Venemaa aktiivselt reservi kogutud vahendeid, aga nendest ei jätku praeguste protsesside jätkumisel kauemaks kui selle aasta lõpuni.
Ja ei tasu ära unustada NATO riikide sõjalist võimekust, mille tõstmise osas on kiire töö lahti läinud. Ja siis on veel tuumarelvad. Vähem Venemaa hirmujuttude vabatahtlikku levitamist ja rohkem kainet meelt. Loomulikult on Venemaa poolt tulev oht suur, aga see on vähemalt eestlastele teada olnud juba pikemat aega, samas on nüüd NATO-s lisaks Soome ja kohe lisandumas Rootsi, mis oluliselt muudavad julgeoleku olukorda nii kogu regioonis kui Läänemerel meie jaoks soodsamaks.
Lõpetuseks ka uudiseid Venemaa kultuuririndelt. Juba eelmise aasta lõpust on kultuuri teema z-kanalites teravalt päevakorras, sest z-blogijate sõnul olevat olukord selles vallas vaat et katastroofiline – patriootiliste filmide tegemiseks raha ei taheta anda ja kui isegi õnnestus leida rahastus z-patriootilise telesarja tegemiseks, siis valdav enamus näitlejatest oli loobunud osalemisest. Edutu kirjanik Zahhar Prilepin, kes osaleb sõjas Venemaa poolel, kurtis, et Venemaa raamatuäris ei tahtvat keegi kirjastada tema patriootilisi kirjutisi, samas kui enne ekstremistiks kuulutamist (Akunin läks kremlimeelsete prankerite Vovani ja Leksuse õnge, kes esinesid ukrainlastena ja küsisid rahalist abi Ukraina armeele) müüdi Venemaal kõikjal Londonis elava nö välisagendi Boriss Akunini teosed, milliseid on kokku müüdud üle 30 miljoni raamatu.
Eriti veriseks muutusid z-blogijad eelmisel nädalal, sest Venemaa kinodesse jõudis film, mille osas oli z-kanalites hammaste kiristamist juba pikema aja jooksul – "Meister ja Margarita" ("Woland"). Viha peamine põhjustaja on filmi režissöör Mihhail Lokšin, kes sõja puhkedes taunis Venemaa sissetungi Ukrainasse ja võttis sõna ka Butša teemal. 2021. aastal andis „Fond Kino“ filmi tegemiseks 800 miljonit rubla ning nädalavahetusel osutus film väga edukaks üle terve Venemaa.
Aga z-blogijaid ajab närvi ka filmi sisu, mis näitab kolmekümnendate stalinistlikku Venemaad kogu tema õuduses ja annab oma tõlgenduse, miks Bulgakov sellise romaani üldse kirjutas, samas z-blogijate jaoks on Stalin üldjuhul suureks eeskujuks ja ihatakse samasugust aega tagasi ka Venemaale. Ei ole vist liigne lisada, et selles filmis näevad z-blogijad varjatud kriitikat ka Putini suunas, sest praegune Venemaa on Putini juhtimisel kiirelt stalinismi suunas liikumas ning väidetavalt pidavat filmi lõpus olema Moskva leekides, mida tõlgendatakse kui putinliku Venemaa tulevikku.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
