Siis ongi küsimus, et mida Ukraina sellest kokkuleppest võiks võita. Ukraina ei saa hetkel kasutada idapoolseid sadamaid – Mõkolaivis, Hersonis ja Otšakivis, sest vaenlase kontrolli all olev territoorium on laevateedelel väga lähedal. Hersoniga on lisaks veel see teema, et Putin peab seda enda omaks. Kui Ukraina neid sadamaid vabalt kasutada selle kokkuleppe tulemusena ei saaks, siis Ukraina sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul ei annaks see Ukrainale suurt midagi, samas kui Venemaa tahab vastutasuks sanktsioonide leevendamist põllumajandustoodete ja väetiste väljaveol.
Ukraina tahab omakorda tagasi saada kõiki vangistuses olevaid sõjaväelasi ja okupeeritud territooriumitelt Venemaale viidud lapsi ning siseriiklikult oleksid mõlemad käigud Ukraina ühiskonna jaoks väga olulised, aga eriti just laste teema on Putini jaoks pehmelt öeldes tundlik. Hetkel on palju infomüra, aga vähe arusaamist selles osas, et mis kokkulepped kehtivad ja mis ei kehti. Meedias levivad nimekirjad infrastruktuuriobjektidest, mida vastastikku ei rünnata ning Ukraina poole andmetel alates 19. märtsist mõlemad pooled pidavat suures plaanis sellest ka kinni pidama. Loodetavasti lähiajal konkretiseeruvad kokkulepped millekski nö käegakatsutavamaks ehk siis dokumentideks, kus on ka mõlema poole esindajate allkirjad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Praegu on veel kõik jutu tasandil ja tänasel päeval on just Putin selleks pooleks, kes venitab ka 30. päevase vaherahu kehtestamisega, lootes suuremale edule lahinguväljal juba lähimal ajal.Olukord rinnetel.
Ukraina armee jaoks on oluline, et Venemaa üksused oleksid tegevuses Kurski suunal ja ei liiguks sealt Donbassi, mistõttu hoitakse enda käes 77 ruutkilomeetrit Kurski oblastis ning Ukraina sõjaväelased tegutsevad ka Belgorodi oblastis, kus nende kontrolli all on ajakirjanik Ivan Jakovina andmetel Demidivka ja Popivka küla.
Belgorodi oblastis on piiriäärses piirkonnas vähe teid, maastik on metsane ja künklik, seega sobiv Ukraina luuregruppide jaoks. Antud lõigus ei ole välja kujunenud selget rindejoont, mistõttu on kaartidel see ala halliks värvitud, aga Ukraina sõjaväelaste olukord pidavat muutuma seal järjest kindlamaks, kasutamiskõlbmatuks on muudetud palju sildasid, mis takistab Venemaa armeel lisajõude juurde tuua, samas optilise kaabli otsas olevate droonidega jahitakse siiski eeskätt vastase tehnikat, mitte üksikuid sõjaväelasi.
Sarnast taktikat kasutab Venemaa armee Ukraina armee Kurski oblasti positsioonidest lääne pool, kus nad samuti teevad ATV-dega reide Ukraina territooriumile Sumõ oblastis ja kus pikki piiri on kaartidel omajagu halli ala. Kui puud lähevad lehte, siis on mõlemal poolel veelgi keerukam piiriäärseid piirkondi kontrollida.
Kupjanskist põhja pool üritab Venemaa armee Oskili jõe läänekaldal enda kontrolli all olevat territooriumi suurendada, samas Ukraina sõjaväelaste sõnul on nende esmane prioriteet takistada rasketehnika üle jõe toomist ning siiani on see väidetavalt ka õnnestunud ehk siis Venemaa saab kasutada läänekaldal peamiselt väikeseid jalaväegruppe, aga nende abil on keeruline suuremat edu saavutada, eriti olukorras, kus Ukraina armeel on iga kuu järjest rohkem rallidroone kasutamiseks.
Küllaltki huvitavad arengud on ka Kupjanskist lõuna pool, kus Ukraina kolmanda armeekorpuse sõjaväelased võtsid peale 30 tundi kestnud lahingut enda kontrolli alla tagasi Nadine küla, mida kaitses 80 Venemaa sõjaväelast. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno andmetel saatis Venemaa armee appi 120 sõjaväelast, abi polnud. Ukraina jaoks oli tegemist väga olulise saavutusega, sest küla asub kõrgendikul, on ümbritsetud metsadest ja ida pool on org, kus põhja-lõunasuunaliselt kulgeb Žerebetsi jõgi. Ukraina armee saab nüüd hakata survet avaldama nendele Venemaa armee positsioonidele, mis on jõest lääne pool ning kiirelt kasvav Ukraina armee kasutada olevate droonide arv koos nende lennu-ulatuse kasvuga saab Venemaa armee logistikat järjest paremini segada. Võimalik edu sellel suunal aga vähendaks ka ohtu Kupjanskile.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Pokrovske suunal on viimaste päevade jooksul järjest suurenenud hädaldamine z-kanalites ja see on hea märk. Siin on link, mis näitab Venemaa sõjaväelaste katset kümne kilomeetri kaugusel rindejoonest lääne poole liikuda. Ukraina droonid ei võimalda seda teha ja see video näitab sõda kogu tema karmuses. Antud videot kommenteerinud Ukraina elektroonikaeksperdi Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul on seal lõigus Ukraina droone vähe võrreldes sellega, mis ootavad Venemaa sõjaväelasi juba paar kilomeetrit lääne pool ja päris rindejoone läheduses pidavat õhk olema droonidest piltlikult öeldes paks, sest seal tegutsevad korraga mõlema poole droonid.Venemaa sõjaväelased kurdavad, et Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid (EW) arenevad kiiremini, need on võimsamad ja ukrainlastel on neid rohkem, samas kui optilise kaabli otsas olevad droonid on eeskätt ette nähtud vastase tehnika hävitamiseks. Ja ka selles osas on hädaldamist, z-blogija Evitš kurtis, et ukrainlastel olevat juba rohkem optilise kaabli otsas olevaid droone ja mis veel hullem – neil on kordades rohkem heal tasemel droonioperaatorid, kes suudavad selliste droonidega efektiivselt tegutseda. Ukraina meedias aasta alguses ilmunud informatsiooni kohaselt pidavat just märtsis-aprillis armee käsutusse jõudma kümned tuhanded optilise kaabli poolid ning tähendab see Venemaa armee jaoks järjest väiksemat võimekust soomustehnikaga üldse rindejooneni välja jõuda.
Pokrovski suunal on z-kanalite info põhjal Ukraina armeel veel edusamme, nii olevat nad jõudnud Solone asulani ja kui nad jõuaksid veel edasi ida pool asuva Novotroitskeni, siis lõikaksid nad läbi lõuna poole kulgeva olulise trassi, peale mida muutuks Venemaa armee äärmiselt problemaatiliseks Dniprotsrovski oblasti piirini jõudmine kui ka tekib oht, et võidaks kaotada päris suur ala, mis asub Solone -Pištjane joonest loodes. Suure tõenäosusega üritab Venemaa armee saata sinna lisajõude, mis aga suures osas hävitatakse enne rindejooneni jõudmist.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina armee võttis tagasi ka territooriumi lõuna pool, Andriijivkas läänes ning see on oluline, sest nüüd on Ukraina armeel lihtsam hoida positsioone sealt lõuna pool.Venemaa armee aga olevat Vassil Pekhno sõnul viinud Kurahhove suunalt osa üksuseid Toretske piirkonda ja et Ukraina armee andmetel koondavat Venemaa armee jõude Bahmuti piirkonda, siis võivat see kõik viidata Pekhno sõnul võimalusele, et Venemaa üritab järgmise suurema pealetungi teha Slovjanski ja Kramatorski suunal, samas loobudes Pokrovski äravõtmisest.
Velike Novosilkast põhja pool on Ukraina juurde toonud üksuseid ning selles kontekstis toovad seal piirkonnas kaitses olevad Ukraina sõjaväelased välja kaks olulist märksõna – kontsentratsioon ja koordinatsioon ehk siis edu saavutamiseks on vaja piisavat vägede kontsentratsiooni, samas droonide ajastul on väga oluline koordinatsioon sõjaväelaste vahel, et mitte enda droone maha võtta.
Samas tuleb arvestada, et Venemaa armeel on jätkuvalt rohkem elavjõudu ning tehnoloogia alal on nad Ukraina armee 59. brigaadi Da Vinci Huntide drooniüksuse kapteni Oleksandr Jabtšenka sõnul ukrainlastest ainult pool sammu maas ning samas on nad kiired õppijad, mistõttu peab Ukraina armee pidevalt oma võimekusi arendama. Huvitaval kombel ei olegi Venemaa armeel droonide osas suurimaks probleemiks droonid ise, vaid inimesed, kes peaksid neid lennutama, sest väga paljudes Venemaa üksustes on suhtumine sõjaväelastesse pehmelt öeldes halb ning seetõttu polevat ka erilist motivatsiooni droonioperaatoriks saada.
Ja siis on veel see aspekt lisaks, et ohvitserid tahavad kõige asisemad sõjamehed oma üksustes alles hoida ja seetõttu saadetakse droonioperaatorite väljaõppele need, kellel nutikust niigi napib, samas kui Ukrainas tuli drooniüksuse K-2 juhi Kyrylo Veresi üleskutse peale 11500 avaldust ja seetõttu saab Ukraina armee sinna valida selleks tööks kõige paremini sobivaid inimesi, aga droonide kasutamise efektiivsuses osas pidid operaatori oskuste roll olema ülimalt oluline, tipptasemel droonioperaator on tänapäeva Ukraina armee üks kõige efektiivsemaid sõjaväelasi üldse.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina poolelt tuleb muidugi arvestada ka seda, et inimesed eelistavad minna droonioperaatoriks, sest droonide sõjas on kõige raskem eesliinil olevatel sõduritel ja Kyrylo Veresi sõnul ongi drooniüksuste esmane ülesanne moodustada eesliinil olevate sõjaväelaste jaos õhus kaitsekilbi, sest muidu on jalaväelastel äärmiselt keeruline seal ellu jääda ja järjest hullemaks läheb, sest mõlemal poolel kasvab kiirelt õhus olevate droonide arv.Puudutab see samamoodi mõlema poole sõjaväelasi, Ukraina sõjaväelaste sõnul käivat ka nende poolel Venemaa droonidega omamoodi kassi-hiire mäng ehk siis üritatakse leida hetke, kui vastase droone on õhus vähem ja siis liikuda. Venemaa poolelt aga kurtis üks sõjaväelane, et mistahes kaitsepositsioonilt ära liikumine on seotud surmaohuga ehk siis nende üksuses on kaotused elavjõus väga suures osas seotud mistahes logistika korraldamisega.
Venemaa „Военно-медицинский журнал“ avaldas andmed küsitluse osas, mis viidi läbi lahingutes haavata saanud sõjaväelaste osas. Erinevate droonide (rallidroonid, droonidelt vistavad lõhkekehad jne) läbi sai haavata 75,5%, suurtükkide ja miinipildujate läbi 20,5% ja tulirelvade läbi 4% sõjaväelastest. Kuigi lahinguvideotes on relvaga täristamine tähtis komponent, siis reaalses lahingutegevuses on nende roll vastase elavjõu hävitamisel väga väike.
Kui lisame, et droonid on peamine relv vastase tehnika hävitamiseks ning mõlemal pool suurendatakse droonide lennu-ulatust, siis praeguste arengute jätkudes jõutakse punkti, kus ei tehnikal ega sõjaväelasel pole lootust terveks jääda vähemalt kümnekilomeetrisel alal, eriti kui see on lage ning kutsutakse neid droonide surmatsoonideks.
Ainus variant üritamiseks oleks proovida kuskile koondada suured jõud ja proovida lüüa nö massiga, aga siis saab vaenlast lisaks droonidele hävitada ka kassettmoonaga, droonidega saab operatiivselt mineerida suuri alasid. Kõigele lisaks on tänapäeval äärmiselt keeruline vastasele märkamatult tehnika koondada ning valguskaabli otsas lendavad droonid isegi 30 kilomeetri kaugusele.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Puudutab see perspektiiv mõlemat poolt ehk siis suure tõenäosusega muutub rinne aja edenedes järjest vähemliikuvamaks, liikudes lõpuks mööda kohti, kus on mõlemal poolel head kaitsepositsioonid ja nende vahel võib maastikust tulenevalt kujuneda nn surmatsoonid, mi on isegi kuni 20 ja rohkema kilomeetri laiused. Antud kontekstis rääkis Kyrylo Veres, et nii tema kui enamuse tema tuttavate Ukraina armee komandöride arvates tuleks Ukraina ühiskonnas jõuda konsensusele „võidu saavutamise“ kontekstis, sest tänase päeva reaalsust arvestades oleks tema sõnul Ukraina jaoks heaks saavutuseks isegi see, kui Venemaa edenemine suudetaks peatada, samas ei ole Ukrainal enam inimressurssi, et minna ohvriterohketele pealetungidele ning vabastada seeläbi suured territooriumid. Selles kontekstis on kõnekas Razumkov Tsentri poolt läbiviidud küsitlus, kus Ukraina võitu usub 75% küsitletutest, aga see protsent sõltub palju sellest, kui kaugel inimesed rindejoonest asuvad – lõunas oli see 56%, idas 67%, keskosas 79% ja lääneosas 81,5%. Küsitluse järgi on Zelenskõi toetus 60% ja sõja ajal (ehk siis vaherahu ajal) läbiviidud valimisi toetab ainult 22% küsitletutest.
Z-kanal Rakurs rääkis aga innovatsioonist Venemaa armees, kus sõjaväelastel tekkis mõte teenida raha. Selleks võeti punti ka naissõjaväelased ning asuti otsima ohvrit, kelleks oli reeglina madalama sotsiaalse staatusega mees, kelle ei olnud ka sugulasi või oli neid vähe. Mehed keelitati sõlmima Venemaa armeega lepingud, peale mida sõlmiti naissõjaväelasega fiktiivabielu ning siis tuli raha saamiseks need mehed nö ära nullida.
Kuritegeliku grupi eesotsas seisnud praporšik organiseeris need mehed nö hakkliharünnakutesse, aga kui nad seal piisavalt kiirelt surma ei saanud, siis z-kanali väitel lasi praporšik ise mõned mehed maha. Surmasaamised vormistati korrektselt ning kompensatsioonina saadud raha jagati ära ning seejärel asuti uut ohvrit otsima.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Putin esitas tuntud ütluse omapoole täiendusega ehk siis kui varasemalt Venemaal öeldi, et sõna on nagu varblane- kui see lendu läheb, siis seda enam kinni ei püüa - ,siis tänasel päeval Venemaal see ütlus enam ei kehtivat, sest kõigepealt hakatakse seda lendu läinud sõna taga ajama, siis püütakse kinni ja pannakse istuma (vangi). Kogu tänase päeva Venemaa olemus ühes lauses kokku võetud - inimesele on kasulikum, kui oma suu kinni hoiad. Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülaloleav artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
