Prantsuse 155mm haubitsad CAESAR
Kuna lähiajal Ukraina poolt suuremamahulisi kontrarünnakuid Donbassis oodata ei ole, siis on presidendi sõnum küll julge, aga paratamatult kerkib mingi aja pärast küsimus, et kas ei too linna kaitsmine kaasa liiga suurt kadu inimeludes. Tänaste realiteetide valguses on vast kõige tõenäolisem stsenaarium ikkagi see, et ukrainlased taanduvad Lõssõtsjanskisse, mida on kergem kaitsta.
Samas ei ole Venemaa poolel inimesed kohe üldse rahul arengutega SD-s, sest Venemaa meedias jõuti juba linna enda omaks kuulutada, aga reaalsus on teine. Venemaa sõjahuviliste omavahelistes vestlustes on läbi huumori põhisüüdlaseks peetud viina, mida Venemaa armee sõdurid väidetavalt poodidest võtavad ja tarbivad. Edu olevat oodata alles siis, kui kõik joovastavad joogid on ära tarbitud.
Venemaa on teinud ka suuri pingutusi, et saada oma kontrolli alla Bahmut-Lõssõtsjanski maantee, aga seni pole need pingutused veel vilja kandnud. Olukord Donbassis on Ukraina jaoks väga raske, aga raske on ka Venemaa üksustel.
Täna hommikul läks liikvele info (Mihhail Pritula), justkui olevat Venemaa Zaporižžja lähedalt saatnud osa oma üksusi Hersoni rinde tugevdamiseks. Just Zaporižžja suunal ootasid ukrainlased Venemaa katset peale tungida, aga ju siis muutis ukrainlase sõjaline aktiivsus lõuna pool nende plaane. Kas võib see kaasa tuua ukrainlaste vasturünnakud Zaporižžja piirkonnas, see selgub lähimate päevade jooksul.
Haubitsad. Kogu rinde ulatuses on Ukraina poolel töös läänest saadud haubitsad ja liikuvsuurtükid ning mitmed täpsed rünnakud laskemoonaladude pihta on pandud juhitavate suurtükimürskude arvele. Prantslased tegid telereportaaži nende liikuvsuurtükkide Caesar tööst ning me võime ju aasida Macroni telefonilembuse teemadel, aga sõjaliselt on Prantsusmaa andnud 18 moodsat liikuvsuurtükki, mis iga päev lahingutes osalevad.
Sinna kõrvale võib panna Saksamaa, kellelt tuli info, et Ukraina sõjaväelased lõpetasid liikuvsuurtükkide PzH 2000 väljaõppe teoreetilise osa ja suunduvad nüüd praktilise osa juurde. Millal see ükskord lõpeb, ei oska keegi öelda, aga ehk millalgi juulis jõuab 12 sellist liikuvsuurtükki ka rinnetele.
Võrdluseks, Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul on 20 Norrast saadud M109 A3 juba kaks nädalat rinnetel lahingutes osalenud. Olukorras, kus ukrainlastel on raskerelvastust hädasti kohe vaja, on rinnetel tööd tegev vanem lääne rasketehnika igal juhul parem variant kui moodsam relvastus, mille tulek on ebamäärases kauguses.
Mariupolis on inimeste elamistingimused jätkuvalt kohutavad ning kuuldavasti on kõige halvemad kartused teoks saamas – linnas pidi levima koolera, kuuma ilmaga sunnitakse inimesi koristama majade rususid, mille all on jätkuvalt palju surnukehasid. Linnas pidi levima seetõttu hingemattev lehk.
Venemaa armee poolt tapetud tsiviilisikute arv on ukrainlaste hinnangul üle 20 000 inimese, aga Venemaa teeb omalt poolt kõik mis võimalik, et neid kohutavaid kuritegusid varjata. Nii ei või linna elanikud ilma loata linnast lahkuda ja ainuke toit on humanitaarabi, mida jagab Venemaa armee.
Viimastel päevadel on palju kõneainet tekitanud Donetski pommitamine, kus kohalikud ise peavad süüdlaseks omasid, sest väljalaskude-plahvatuse ajaline vahe pidavat olema nii väike, et see tulistamine saavat toimuda ainult nn rahvavabariikide endi territooriumilt. Teada on ka Ukraina poole puudus laskemoonast ja miks nad peaksid sellises olukorras lihtsalt tuimalt pommitama linna, mis antud hetkel sõjalises mõttes ei ole oluline?
Uudiseid Venemaalt
Juba omas žanris kultuslikuks saanud Venemaa armee pressiesindaja Igor Konašenkov sai ametikõrgendust – nüüd on ta kindralleitnant. Tegemist siis mehega, kes silmagi pilgutamata räägib sellest, et Venemaa armeel kaotusi ei ole, et nad tsiviilobjekte ei pommita, et ukrainlased olevat muutnud linnud biorelvadeks, kes suudavad nakatada ainult Venemaal elavaid slaavlasi jne jne jne.
Ka meie peavoolumeedia väljaanded on avaldanud mehe poolt edastatud uudisnuppe, mis on aga hiljem pea kõik valeinfoks osutunud (näiteks Slovakkist saadud S-300 hävitamine, lennuki hävitamine Odessa juures, lääne sõjatehnika hävitamine Kiievis). Nii et Venemaal karjääri tegemiseks on kõige olulisem täielik lojaalsus oma isandale ja eks see lojaalsuse teema on pea kõigi autoritaarsete juhtide lemmiksõna.
Tihvinski Vagonostritelnõi Zavodis seisab tootmine kuni juuni lõpuni (ja suure tõenäosusega ka kauem). Põhjus proosaline – ei ole kuullaagreid, mida olevat võimalik tuua ainult USA-st. Kuna lennundus on niigi praegu suure löögi all, on raudteetransport Venemaal väga olulises rollis, aga ka seal on probleemid kiirelt üle pea kasvamas, sest neid kuullaagreid ei olevat kuskilt võtta ning tänasel päeval probleemile lahendust ei paista. Järjest süvenevad probleemid pidid olema ka naftatootmises, kus keerulistes oludes tehnika kulub kiirelt, aga varuosasid enam võtta ei ole, ka olevat seal suur löök oma ala tippspetsialistide lahkumise näol, keda kohalikud asenda ei suutvat.
Samal ajal saab Venemaa jätkuvalt palju raha energiakandjate müügist ja raha neil idee järgi on, aga kujunenud olukorras pole sellest kasu, kui Venemaa surutakse järjest enam välja maailmamajandusest. Samal ajal aga ei kannata mingit puudust Venemaa propagandatööstus, nii suurenes selle aasta esimeses kvartalis Pervõi Kanali propaganda osakonna eelarve aastatagusega võrreldes lausa kolm korda, 17,4 miljardi rublani. Ajupesu pealt seal riigis kokku ei hoita.
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.