Täna alustan Prigožinist. Tuleb tunnistada, et viimast arengute valguses ei mahtunud minu jaoks Prigožini enne surma edastatud positiivsed sõnumid Wagner Group’i peatsetest uutest vägitegudest koos uute võitlejate värbamisega loogilisse mustrisse. Põhjus – olemasoleva info kohaselt Venemaa kaitseministeeriumi alluvuses olev paramilitaarne organisatsioon Redut võtab üle kõik wagnerlaste senised tegutsemispiirkonnad Aafrikas ja Aasias ning see protsess juba käib ja mõnes riigis (Süürias) on sisuliselt lõpule viidud. Peale mässukatset ei olnud miski enam endine ning Progožini likvideerimisest ei räägitud enam „kas“, vaid „millal“. Ometi tekitas paljudes küsimärke info, et miks pidi nii kaval rebane minema riskile, kus korraga on lennukil kolm Wagner Group’i kõige olulisemat isikut, kus Prigožin oli finantsaju ja Utkin juhtis militaarset poolt?
Wagnerlaste endi seast on tulnud selles kontekstis infot, et Prigožin oli tõesti uskunud, et kokkulepe Putiniga peab, lisaks olevat tal olnud Putini kohta palju valgustkartvat materjali ning järelikult pidas ta vähetõenäoliseks, et Venemaal ei hakata otseselt terrorismiga tegelema, aga nagu näha, alahindas ta oma vastast. Eks lähipäevil paistab, et kas mingit kompromiteerivat materjali reaalselt ka on, aga kuidas sa kompromiteerid meest, kes on niigi juba rahvusvaheliselt tagaotsitav, kelle tegevuse tõttu on sooritatud väga suurel arvul sõjakuritegusid ja kes omab kontrolli nii sõjaväe kui jõustruktuuride üle? Kui isegi midagi ilmub meediasse välismaal, siis Venemaa suurematesse infokanalitesse sellel asja pole ja alati saab ju öelda, et tegu on alatu lääne salasepitsuste ja väljamõeldistega.
Lennuki allakukkumise põhjuste osas oli esialgne peamine versioon õhutõrjerakettidega allalaskmine, aga nüüd on USA poolt tulnud infot, et nad ei ole registreerinud seal piirkonnas õhutõrjerakettide väljalaskmisi. Videos on näha, et kukkumisel on lennukil üks tiib ära murdunud, aga ekspertide sõnul võib see juhtuda ka lennukis oleva lõhkekeha puhul, kui see on paigutatud tiiva lähedusse. Suures plaanis vahet pole, lennuk kukkus alla ja kõik lennukis olnud inimesed said surma. Wagnerlased on eeskätt palgasõdurid ning arvatavasti suurem osa neist kas läheb Redut’i või lõpetab üldse vastava töö tegemise. Käed võivad ju krampi tõmbuda ja köögis viinaklaasi taga ka öeldakse karmimaid sõnu, aga sinna see arvatavasti jääbki. See lennuõnnetus aga näitab, et Venemaa ongi tõeline maffiariik, kus ei valitse seadused, vaid nn ponjatied ning nende vastu eksimine lõpeb kurvalt ehk kui lähed oma bossi vastu, tuleb töö nö lõpule viia, muidu on sinu endaga varsti lõpp. Nii ka läks.
Palju huvitavat on viimastel päevadel toimunud Krimmis. Kõigepealt sai tabamuse S-400 õhutõrjekompleksi laskeseade (seda veel pole teada, kui palju said kannatada läbi plahvatuste komplekti teised osad) ning hävitati ka radar Podlet-K1. S-400 laskeseadme õhulaskmisest edastas videopilti Ukraina droon ning seetõttu oli meedias omajagu imestamist, et kuidas selline, väidetavalt 1,2 miljardit dollarit maksev kompleks ei suuda droone näha. Tausta avas sõjaline ekspert Aleksandr Kovalenko, kelle sõnul on see kompleks loodud suuremate objektide tabamiseks, mistõttu väikeseid droone kompleksi radar avastada ei suuda. Kovalenko sõnul peaks S-400 ümber olema õhukaitsekompleksid, mis saavad hakkama ka madalamal lendavate väiksemate objektidega (Pantsir ja Tor), aga sõja alguses olnud kompleksidest olevat hävitatud kolmandik, kolmandik olevat otseses sõjatsoonis ja järelejäänud kolmandikust peab jätkuma kogu hiiglasliku territooriumiga Venemaa katmiseks, reaalsuses on aga suurem osa neis Moskvas ja Peterburis ning tähtsamate sõjaväeobjektide juures. Järelikult oldi kindlad, et Krimmis seda komplekti ei rünnata.
Järgmine küsimus on, et millega rünnati. Selles kontekstis on väga oluline välja tuua juba eespool mainitud radari Podlet-K1 hävitamine. Sellest radarist kirjutasin viimati eelmisel suvel Hersoni rinde kontekstis ning selle radari töö põhjustas Ukraina poole jaoks palju peavalu – see radar on spetsiaalselt loodud maapinna lähedal lendavate objektide avastamiseks, ta on õhutõrjesüsteemi silmadeks maapinna ligi ning seetõttu nägi süsteem ka Ukraina lennukeid, mis lendasid madalal maapinna kohal. Nüüd võeti radar maha ning seetõttu oli Venemaa armeel oluliselt keerulisem näha lähenevat raketti. Ei ole siiani selge, kas see oli Storm Shadow /SCALP-EG või ukrainlaste modifitseeritud Neptun tiibrakett, aga täpselt kohale ta lendas ja kena ilutulestiku ka korraldas. Ukraina armee suur õnnestumine.
Aga sellele rünnakule järgnes järgmise päeva hommikul kell viis jätk, kus Ukraina armee eriväelased korraldasid dessandi Krimmi lääneosas, rünnates Tarkanhkuti poolsaarel asuvat Venemaa armee sõjaväeosa. Venemaa armee jaoks tuli rünnak täiesti ootamatult, nad ei olnud selleks valmis ning Ukraina sõjaväelased panid püsti Ukraina lipu ning lahkusid. Venemaa kaitseministeerium muidugi teatas, et kõik dessandis osalenud sõdurid koos nelja kaatriga hävitati, aga Ukraina poole andmetel kõik nende sõdurid tulid missioonilt tervetena tagasi. Venemaa levitas videot, milles väidetavalt Su-30 ründab ja hävitab Ukraina kaatreid, aga hiljem avaldab Ukraina pool videod, millest selgub, et Su-30 kasutas ainult 30 mm pardakahurit, mille maksimaalne tabamistäpsus olevat Aleksandr Kovalenko sõnul 1800 meetrit, aga just seetõttu pidi lennuk tulema kaatritele nii lähedale, et sealt sai lennuki pihta lasta mobiilsest õhutõrjevahendist ning videost on näha ka lennuki tabamist, peale mida lennuk siiski suutis läbi häda Krimmis maanduda.
Ukraina edukas rünnak oli Venemaa armee jaoks häbiväärne mitmes mõttes. Ukraina lipp Krimmis on Ukraina jaoks suure sümbolilise väärtusega sündmus. Aga lisaks selgus, et Venemaal ei ole Krimmis enam ei korralikke üksusi ega ka ešeloniseeritud õhukaitset ning mitte kuskilt pole võimalik neid juurde tuua, ilma et mujal olukord ei halveneks õhukaitse osas. Viimases hädas teatas Venemaa täna hommikul, et Ukraina olevat öösel rünnanud Krimmi lausa 42 drooniga, millest Venemaa kõik kas lasi õhutõrjekompleksidega kangelaslikult alla või kasutati edukalt elektroonilise sõjapidamise vahendeid.
Siseriiklikuks tarbimiseks on Krimmist vaja toota kuvandit kui maailma kõige paremini kaitstud piirkonnast, aga nagu näha, on reaalsus teine. Krimmist kostus öösel plahvatusi üle kogu riigi, järelikult elektroonilise sõjapidamise vahendid juhtisid droone sõjaväeliste objektide pihta, et säästa kohalikke elanikke ja turiste (sarkasm).
Olukorrast rinnetel ka. Luganski oblastis on Venemaa pealetung takerdunud ning ukrainlaste sõnul on vaenlase rünnakuinnu jahutamisel väga oluline roll kassettmürskudel, mis on eriti efektiivsed just kaitses olles.
Donbassis on Venemaa natuke tagasi võtnud maad Bahmutist põhja pool, Berhivkast lõunas. Venemaal on Bahmuti ümbruses järjest enam hakanud kasutama lennuväge, samas suurtükkidest tehtavate laskude arv olevat Ukraina sõdurite hinnangul langustrendis. Seal piirkonnas on Ukraina ülesandeks hoida neile sobivatel positsioonidel olles kinni võimalikult palju Venemaa üksusi, et nad ei saaks osaleda rünnakutegevuses mujal.
Lõunarindel on Ukraina praegu kõige aktiivsem Tokmaki suunal ning nad on liikumas edasi Robotinest lõunas Novoprokopivka suunas ning kagus Verbove suunas. Venemaa korraldab pidevalt vasturünnakuid ning sellele rindelõigule on nad koondanud omajagu korraliku lahingukogemusega üksusi, aga Ukraina 47. brigaad ja 82. brigaad on ka nendes oludes suutnud edeneda. Huvitav on märkida, et seal rindelõigul kasutab Ukraina nüüd palju lennukitelt visatavaid planeerivaid lennukipomme JDAM ning sellega seoses näitas Ukraina armee pidupäevaga seoses videot, kus demonstreeritakse, kuidas on see pomm lennukile Su-27 paigaldatud. Kui AMG-88 HARM õnnestus LAU-118/A kasutades kohe nõukogude ajast pärit lennukitele paigaldada ning tiibrakettide Storm Shadow jaoks saadi kinnitused lennukitelt Tornado, siis JDAM-i jaoks tuli ehitada spetsiaalne adapter, aga selle ehitamine ning katsetamine võttis aega, millega on väidetavalt ka seotud nende pommide vähene kasutamine varasemal ajal. Praegu kasutavat Ukraina 250 naelaseid ja 500 naelaseid planeerivaid lennukipomme, aga arvatavasti jõuab varsti järg 1000 naelaste lennukipommideni, mille jaoks on vaja suuremaid adaptereid.
Majandusest ka, see on hetkel kuum teema. Putin esines BRICSi üritusel videoga, kus tema hääl oli dubleeritud (või moonutatud) ning ta rääkis oma lemmikjuttu, justkui toimuvat maailmas pöördumatult dedollariseerumine ehk siis dollari kasutamise vähenemine. Sellega seoses avaldas Bloomberg andmed selle aasta juuli kohta ja selgus, et kui 10 aastat tagasi kasutati juulis dollareid 33% tehingutes, siis nüüd on see kasvanud lausa 46% peale. Dedollariseerumine missugune! Samal ajal on euro kasutamine vähenenud, aastal 2012 oli see 46%, nüüd 24%. Kahe peale kokku 70% tehingutest. Võrdlusena tehingud jüaanides moodustasid juulis 3% ning rubladest ei ole üldse mõtet rääkida. Venemaa propagandist Mardan aga kurtis oma raadiosaates, et alates aastast 1999 on rubla nõrgenenud dollari vastu lausa viisteist korda.
The Moscow Times ja Reuters kirjutasid põhjalikult probleemidest, mis on seotud nö ebasõbralikest riikidest pärit omanikega ettevõtetel Venemaa turult lahkumisega. Teoorias on see võimalik ning protsess näeb välja nii, et Venemaa valitsuse juurde moodustatud komisjon vaatab taotlused üle ning siis teeb otsuse. Eksperdid määravad kindlaks ettevõtte turuväärtuse, siis tuleb teha allahindlus 50% ning heakskiidu korral tuleb veel maksta tehingu pealt suurusjärgus 5-15% Venemaa riigituludesse. Nii et kui saad turult lahkumisega 40% raha oma ettevõtte väärtusest, on veel hästi läinud.
Aga kõik ei ole nii lihtne. Lisaks on Venemaale omaselt palju nö nüansse. Komisjoni võim on absoluutne ning eriti suuremate tehingute puhul (üle 200 miljoni dollari) nõuavad nad tihtipeale täiendavat väärtuse allahindamist 20-30% ulatuses. Nad võivad keelduda, kui ostja ei ole nende arvates sobiv (Venemaa kontekstis üldjuhul tähendab see nö võimuringkondadega mitteseotust). Müüja jaoks teeb olukorra keerulisemaks asjaolu, et enamus Venemaa pankasid on lääne sanktsioonide all, seega klassikalisel viisil nad ostutehingute läbiviimiseks laenu anda ei saa ning mitmel korral on juhtunud ka nii, et ostuprotsessi käigus on pank läinud sanktsioonide alla ning ostja raha enam ei sobi müüja kaoks.
Kujunenud olukord võimaldab väga soodsalt toimivaid ettevõtteid omandada isikutel, kelle on palju sularaha ning ka sidemed valitsusringkondades, mistõttu ettevõtted mängitakse kätte küllaltki kitsale ringile inimestele, kes võtavad seda kui head investeeringut, mida on paremate aegade saabumisel nende arvates võimalik kasumlikult realiseerida. Putin omakorda üritab luua nii uut eliiti, kes oleks temale lojaalne tingimusteta.
Ehk siis Venemaal tegutsev nn mittesõbralikust riigist pärit ettevõtte omanik on valiku ees – kas teenida konkurentide lahkumise järel turult hästi kasumit ja toita oma tegevusega Venemaa sõjamasinat või lahkuda turult, arvestades sealjuures, et müüd ettevõtte väga odavalt, kusjuures veel omaette probleemid on müügist saadud raha Venemaalt väljaviimisega, mille osas võib minna nii, et oled sunnitud seda raha ootama kuni kaks aastat (kui sa just rublasid ei taha, aga millegipärast mitte keegi pole seda võimalust kasutanud). Ja siis polegi imestada, et mitmete välisfirmade lahkumine kipub venima ja venima, samas kui majandusnäitajad on Venemaal neil korralikud.
Venemaa kinodes kukkus kolinal läbi esimene „patriootlik“ film Venemaa sõjategevusest Ukrainas. Hoolimata sellest, et kinodes ei olnud filmil konkurente, kogus film „Tunnistaja“ esimese nelja päeva jooksul kogu riigis ainult 20100 vaatamist koos kassatuluga 7 miljonit rubla, kuigi filmi tootmisele kulus 200 miljonit rubla. Totaalne läbikukkumine ehk siis Venemaa ametnikud võivad sedastada, et elanikkonna patriootlik-kasvatuslikus töös esineb veel puudujääke (iroonia). Eks siis hakatakse koolilapsi kohustuslikus korras kinno vedama.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
