Vladimir Putin ja Kim Jong-un Pyongyangis. Foto: Kristina Kormilitsyna/AP
Vovtšanskis toimuvate lahingutega seoses on sotsiaalmeedias laialdaselt kajastust leidnud kohapeal võitleva Ukraina sõjaväelase ülevaade, kes kirjutab varjunime Kriegsforsher. Tema tähelepanekud:
1. Venemaa armee kasutab palju liugpomme, üleeile õhul kell 22.00-23.00 vahel viskasid nad Vovtšanskisse 13 liugpommi ja järgmise tunni jooksul kuus liugpommi ning blogija sõnul oli see karm kogemus.
2. Venemaa jalaväel puudub sisuliselt soomustehnika toetus, mistõttu nad kannavad väga suuri kaotusi.
3. Venemaa armee kasutab võimalikult palju luuredroone, pidevalt olevat õhus 8-12 luuredrooni Orlan-10, Zala ja SuperCam.
4. Need vähesed tankid, mis Venemaa armeel seal lõigus on, on osutunud ebaefektiivseteks, sest tankimeeskonnad lihtsalt ei oskavat lasta varjatud positsioonidelt ning see pidi olema suureks erinevuseks Donbassiga võrreldes, kus Venemaa tankistid sellega hästi hakkama saavad.
5. Venemaa armee on toonud linnalahingutesse üksusi teistelt rinnetelt, täpsemalt 155 merejalaväe brigaadi (said kurikuulsaks Vugledari juures)ja 810. merejalaväe brigaadi üksuseid (lõunarinne), arvatavasti lootuses, et nad on linnalahingutes efektiivsemad kui vähese väljaõppega lepingulised, kes siiani seal rindelõigus on nö tooni andnud.
6. Venemaa armee kasutab palju suurtükke.
Vovtšanski toimuvat kirjeldavad Venemaa z-blogijad kui omalaadset malemängu, kus linna põhjaosas peetavates lahingutes ei olevat harvad olukorrad, kus ühes ja samas majas on korraga mõlema poole sõjaväelased, arvestatav osa linnast on nö hallis alas, kus kumbki pool ei saavat ennast turvaliselt tunda. Selles kontekstis ei saa ka rääkida Agregatnõi tööstuskompleksis olevate Venemaa sõjaväelaste täielikust ümberpiiramisest, küll aga saab öelda, et kompleksi ja Venemaa armee positsioonide vaheline ala on hallis tsoonis, mis on Ukraina kuulipildujate ja ka suurtükkide tule all.
Huvitaval kombel on Harkivi rindelt hakanud ärevaid reportaaže edastama Venemaa sõjablogijad, kellest osad räägivad isegi võimalikust Ukraina suuremast vasturünnakust, sest Ukraina olevat sinna rindelõiku koondanud palju üksuseid, kes olevat väga hästi relvastatud. Kuna Harkivi rinne on Venemaa jaoks eeskätt poliitiline ettevõtmine, siis Putin lihtsalt ei saa lubada olukorda, kus nad saba jalgevahel sealt taanduksid. Küll aga aitavad need sõnumid luua Venemaa meedias fooni, mis õigustab Harkivi operatsiooni sisulist ebaõnnestumist nende poolt vaadatuna. Lisaks koondavat Venemaa piiri taha uusi üksuseid, kes võivad veel korra üritada suuremat pealetungi läbi viia.
Luganski oblastiga seoses on viimase paari päeva jooksul esile kerkinud võimaliku Venemaa uue suurema rünnakukatse temaatika. Jutt siis pealetungist asula Borova suunal, mis asub Svatove lähedal olevast rindejoonest 23 kilomeetrit lääne pool, ülespaisutatud Oskili jõe lähedal. Venemaa armee olevat seal Raigorodka ja Novovodjane vahelisele lõigule koondanud suurusjärgus 10000 sõjaväelast koos soomustehnikaga ning pealetungi algus võivat olla päevade küsimus.
Selles rindelõigus on äärmiselt oluline vaadata piirkonna reljeefi, nimelt on Venemaa armee positsioonid peamiselt orgudes, aga lääne pool olevad Ukraina üksused on kõrgendikel ning kõrguste vahe on seal suurusjärgus 100 meetrit. Kui Ukraina peaks need positsioonid kaotama, siis edasi Borove suunal on reljeef langev, mistõttu on kaitsetegevust palju raskem organiseerida. Ukrainlased on Venemaa võimalikuks pealetungiks valmis ning neil peaks seal vägagi võitlusvõimelised üksused positsioonidel olema.
Donbassis tabas Ukraina armeed ebameeldiv üllatus Toretski juures, mis asub Bahmutist lõuna pool. Väidetavalt viisid Ukraina üksused läbi mitte kõige õnnestunuma rotatsiooni, mis andis Venemaa üksustele võimaluse rünnata ning nad kasutasid selle ära, liikudes natuke lääne poole. Väike edenemine oli Venemaa armeel ka Avdiijivkast põhja pool, mujal rindejoones arvestatavaid muudatusi ei toimunud. Huvitaval kombel kirjutasid mitmed Venemaa sõjablogijad ka lõunarinde kontekstis, et Ukraina valmistuvat seal pealetungiks.
Ressursside nappuse tingimustes tuleb olla leidlik. Ukraina armee jaoks on suureks peavaluks Venemaa luuredroonid ja nende mahavõtmine kalliste õhutõrjerakettidega ei ole jätkusuutlik. Seega on hakatud arendama selleks otstarbeks edasi rallidroone ning kuna laskemoona ei pea sellised droonid kandma, siis saab nad teha oluliselt kiiremaks. Miinuspoolel on rallidrooni lühike lennuaeg, aga plusspoolel on teadmine, et selline rallidroon maksab võrreldes luuredrooniga kümneid ja kümneid kordi vähem. Ukrainlased on suutnud selliste nö hävitaja-droonide kiirust oluliselt tõsta ning selles osas tuleb hädaldamist ka Venemaa poolelt, sest nende jaoks on need luuredroonid nö silmad vaenlase territooriumi kohal ning ilma nendeta nad efektiivselt sõdida ei suutvat.
Ukraina drooniüksus Signum aga laadis sotsiaalmeediasse video, mis näitab Lancet tapjadrooni tabamist Ukraina rallidrooniga ja ka sellisel juhul oli sihtmärk kümneid kordi kallim kui selle allavõtmiseks kasutatud rallidroon. Kindlasti saab nö droonide õhulahingutes Ukraina kasutada nö masinõpetatud droone, mis siis ise suudavad sihtmärgi üles leida ja seda tabada.
Putini visiit Põhja-Koreasse teeb Venemaa diktaatori hinge soojaks, sest tema jaoks on tegu unistuste riigiga, mille suunas üritab ta nüüd ka Venemaa viia (sarkasm). Putin rääkis jälle pahast läänest ja nö uuest maailmakorrast, kus siis oleks Venemaa nö tegija. Samas on Põhja-Koread ja Lõuna-Koread selles kontekstis väga hea võrrelda, sest peale Korea sõda olid mõlemad riigid sisuliselt samal stardipositsioonil ehk siis väga vaesed. Lõuna-Korea valis selle nö halva lääne tee, samas kui Põhja-Korea hakkas ehitama sotsialismi.
Lõuna-Korea on elatustaseme poolest maailma tipus, riigis on kõrgtehnoloogiline tööstus, sealhulgas kiirelt arenev sõjatööstus. Arenenud riigile omaselt on tasemel ka kultuur, millest annavad tunnistust kasvõi heal tasemel filmi- ja muusikatööstus.
Sisemajanduse kogutoodang oli eelmisel aastal seal ühe elaniku kohta 36194 dollarit.
Põhja-Koreas valitseb aga diktatuur ning sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on hinnanguliselt vähem kui 1000 dollarit. Rahvas elab vaesuses, samas kui eliidil pole millestki puudus ning eriti hindavad nad just sellesama paha lääne toodangut. Riigil on rahvusvaheliselt palju sanktsioone, raha hangib Põhja-Korea muuseas ka küberkuritegevuse ja narkoäriga.
Diktatuurile omaselt on vaja vaesuses elavatele inimestele leida mingit nö vaimutoitu ning selleks tuleb pidevalt üritada mobiliseerida rahvast kujuteldava välisvaenlase vastu, kelleks on eeskätt USA ja ka Lõuna-Korea. Diktaatorile omaselt on Põhja-Korea juhile kõige tähtsamad asjad relvad ja sõjavägi.
Nüüd on Venemaa allakäigutrepil jõudnud Põhja-Korea lähedale ning riikide vahel olevat sõlmimisel strateegiline partnerlus. Sellist asjade käiku ei osanud venemaalased isegi oma kõige julgemates fantaasiates veel viis aastat tagasi ette kujutada, aga nüüd on see reaalsus, nagu ka see, et inimene võidakse Venemaal vangi panna ainult selle eest, et hoidis käes Ukraina lipuvärvides õhupalle.
Nafta müük on siiani aidanud Venemaal sõda pidada ning aitab ka edaspidi, sest Venemaa on loonud sadadest, enamuses vanadest ja väga vanadest tankeritest nö varilaevastiku ning kaubale ostjaid jagub, lisaks Hiinale ja Indiale oli maikuus taas Venemaa nafta suurostjaks kerkinud ka näiteks Türgi. Kirjutasin mingi aeg tagasi, et Läänemere kontekstis on väga vanad tankerid suure riskiga võimaliku keskkonnakatastroofi kontekstis ning Taani saaks selles osas ka tegutsema hakata.
Nüüd kirjutas Reuters, et mingid mõtted selles osas Taani valitsuses liiguvad ning läbi Läänemere liigub suurusjärgus kolmandik Venemaa naftat ja naftatooteid. Teoorias võiks kõne alla tulla eeskätt kõige vanemate tankerite kontrollimine, et kas laevad vastavad nõuetele, aga et Venemaa kogu sõjapidamise võimekus on seotud väga suures osas energiakandjate müügiga, siis ilmselgelt järgneks Taani poolse tegutsemise korral ülimalt valuline reaktsioon Venemaa poolt.
Putin elab omas maailmas ja armastab rääkida, et ostujõu pariteedi järgi olevat Venemaa lausa neljas riik maailmas. Nüüd on import Hiinast vähenenud, nõudlus jüaani järgi vähenenud, mistõttu rubla tugevneb jüaani vastu ning vähemalt teoorias peaks elu seetõttu Putini arvates järjest paremaks minema. The Moscow Times andmetel rääkis Putin Jakuutias, et Venemaal olevat keskmine sissetulek inimese kohta kuus 200000 rubla. Reaalsus seda muidugi ei kinnita ja nii oli selle aasta märtsis Venemaa keskmine palk 87840 rubla (suurusjärgus on 1 dollar võrdne 90 rublaga) ning keskmine pension oli 20941 rubla, kusjuures eelmisel aastal jäi pensioni kasv alla inflatsioonile.
Lisaks on väga suur palgaerinevus regioonide vahel, nii toodi Karatšai-Tšerkessi vabariigi kontekstis välja, et seal on keskmine palk 23500 rubla ning selles kontekstis on seal pakutav 1,3 miljonit rubla ühekordse maksena sõjaväega lepingu sõlmimisel väga suur summa, lisaks saab sõjas iga kuu palka, mis ületab paljukordselt Venemaa vaesemate regioonide palgataset.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
