Nii Venemaa meedias kui z-kanalites oli peale kohtumist rõõmu palju – väidetavalt oodati Trumpi poolt oluliselt jõulisemat enesekehtestamist, aga tegelikkus osutus risti vastupidiseks – Putin domineeris ja Trump oli pettunud, sest 30-päevase vaherahu võimaliku kehtestamise osas esitas Putin Trumpile Venemaa meedia info kohaselt tingimused, millega ei oleks nõustunud omakorda Ukraina ja see oleks seadnud Trumpi ka äärmiselt halba valgusesse paljude vabariiklaste silmis, kelle jaoks Venemaa on agressor ja Putin on diktaator.
Venemaa politoloogi Abbas Galljamovi sõnul oli seega Ukraina jaoks hea tulemus, et Trump ei nõustunud Putini esitatud 30-päevase vaherahu tingimustega (Ukraina peab lõpetama mobilisatsiooni, USA lõpetab luureinfo edastamine, Ukrainasse lõpetatakse läänest relvastuse saatmine). Putinil ei ole hetkel seda vaherahu vaja, Trumpil on hädasti vaja oma valimislubaduse täitmiseks ning Galljamovi sõnul kasutab Putin olukorda päris osavalt enda kasuks ära.
Putini jaoks oli kõige olulisem kõne toimumine kui fakt, sellega saab nii Venemaa meedias kui ka mujal näidata, et ta on nüüd tagasi kõrgeimas mängus, kus mäng käib isegi üle Euroopa ja Ukraina enda, aga antud kontekstis on viimasel ajal taas korduvalt meelde tuletatud vana tarkust läbirääkimiste osas – kui sind ei ole läbirääkimiste laua taga, oled sa menüüs.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Päris riskivaba mäng Putini jaoks ei olnud, aga riskide maandamiseks võttis ta üle läbirääkimiste tehnika, mida kasutas omal ajal väga tihti NSVL – läbirääkimised tuleb nö uputada pisidetailide üle arutlemisele, võimalusel tuleb üldse sisse tuua kõrvalliinid (antud kõne kontekstis Iraani teema ja isegi võimaliku hokimatši korraldamine) ning näpuotsaga tuleb ka midagi pakkuda välja, antud juhul 175 vangi vahetamine, siis suure tõenäosusega oleks nagunii toimunud. Jutt 30-päevasest õhurünnakute lõpetamisest energeetika infrastruktuuriobjektidele on nagu ta on kontekstis, kus Venemaa peale kõnet ründas Ukraina infrastruktuuriobjekte ja Ukraina omakorda vastas löökidega Venemaa infrastruktuuriobjektide pihta.
USA Venemaa eriesindaja sõnul hakkavad Venemaa ja USA delegatsioonid 23. märtsil arutama uuesti võimalikku 30-päevast õhurünnakute lõpetamist ja vähemalt sinnamaani jätkub kõik nagu varemgi ning lahinguväljal jätkub kõik nagu ennegi.
Trump üritab halva mängu juures head nägu teha, kuigi tal on Venemaa mõjutamiseks hoovad olemas, eeskätt sanktsioonide tugevdamise näol energeetikasektoris. Peale telefonikõnet jättis Trump ära varem planeeritud esinemise ning Ukraina meedia info kohaselt ei teavitanud Trump Zelenskõid telefonikõne tulemustest.
Väga palju sõltub sellest, mida Trump otsustab nüüd ette võtta. Ukrainat survestati luureinfo lõpetamise ja relvastuse ajutise edastamise lõpetamisega, mis reaalses elus tähendas Ukraina varem Kurski oblastist alanud taandumisprotsessi häirimist, mille tulemusena Ukraina kandis täiendavaid kaotusi.
Selle surve all Ukraina nõustus USA tingimustega vaherahu osas, samas sai selline survestamine valulikku tagasisidet ka vabariiklastelt, rääkimata siis demokraatidelt. Ukraina on oma osa 30-päevase vaherahu õnnestumisse andnud ning kui nüüd uuesti lõpetataks luureandmete edastamine, oleks see sisuliselt Ukraina reetmine USA poolt.
„Siidikinnastes“ Trump üritab Putiniga veel heaga, aga nii jätkates ei saavuta ta midagi, on ainult pidevalt juurde tekkivad tingimused Venemaa poolt, mis Putinile sobivad suurepäraselt, sest ta saab jätkata sõjapidamist olukorras, kus näiliselt läbirääkimistesse kaasatud Trump ei taha suhete rikkumist, sest mingi nö liikumine ehk putinlikult väljendudes „dvižuhha“ ju toimib ning Trump sealjuures ikka loodab, et see viib lõpuks miinimumeesmärgina vaherahu sõlmimiseni.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Vaatame nüüd sõja lõpetamise perspektiivi Putini poolt. Kas on lootust, et rahvusvahelisel tasandil tulevikus tunnustatakse Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriume Venemaa osana? Väga vähe tõenäoline, aga see tähendab nii sanktsioonide jätkumist kui Venemaa kui agressorriigi kuvandi kinnistumist. Putini jaoks oleks ainuke võimalik lahendus võtta kiirelt võimalikult palju Ukraina territooriumi enda kontrolli alla, et saada endale täiendav mõjutushoob USA ja Euroopa hirmutamise osas, mida tal hetkel ei ole. Hetkel, kus Ukraina armee on veel Kurski oblastis, Sudža õhk on Ukraina droone täis ning muutust olukorras lähiala ei paista. Ukraina armee on jätkuvalt Venemaa territooriumil, see on fakt ja ülimalt ebameeldiv Putini jaoks sealjuures. Vaherahu tähendaks ka Venemaa armee võitlusmoraali langust, sest paljudel sõjaväelastel on lepingute kestuse tähtajad ammu üle, rääkimata mobiliseeritutest. Venemaa z-kanalites kirjutavad blogijad, et suur enamus Venemaa sõjaväelastest soovib võimalikult kiirelt armeest ära minna, eriti, mis puudutab just armee mõtlemisvõimelisemat osa.
Kui Euroopas meedia hirmutab elanikke juttudega Venemaa peatsest võimalikust rünnakust, siis Venemaa enda sõjaväelased loevad neid tekste siira hämmastusega, sest kui nad ei saa jagu Ukrainast, siis kuidas nad saaksid jagu NATO-st? Ja miks nad üldse peaksid NATO riike ründama, mida see Venemaale annaks pikemas vaates? Venemaa suurim turg oli enne sõda Euroopas ja potentsiaalselt on seda ka tulevikus.
Putin on sisuliselt väljapääsmatus olukorras, kus sõjategevusega jätkamisele tal alternatiivi ei ole. Strateegilises plaanis kaotas ta sõja juba pärast „Kiiev kolme päevaga“ välksõjaplaani läbikukkumist, sest Ukraina kiire vallutamise ja seejärel Venemaale sobiva nukuvalitsuse võimule panemise läbi oleks olukord olnud teine, aga see plaan Putinil ebaõnnestus.
Tänases reaalsuses Ukrainas valimiste korraldamisel oleks Putinile sõbralike jõudude võimule saamine ülimalt vähetõenäoline, seega ei tasu Putinil vaherahuga riskimine ennast ära, mille jooksul korraldataks Ukrainas valimised. Ukrainas toimuv sõda on andnud Putinile võimaluse kehtestada riigis sisuliselt diktatuuri, sadade tuhandete venemaalaste surmasaatmine on tema jaoks jätkuvalt palju parem variant kui sõja lõpetamine kujul, kus Ukraina on sõjaliselt tugevam kui kunagi varem, rahvusvaheliselt ei tunnustataks Venemaa poolt okupeeritud territooriume ning Venemaa elanikele oleks äärmiselt keeruline seletada, et miks sellisel kujul üldse oli vaja naabritele kallale minna.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Trumpi probleem on ka selles, et tema valijad ootavad, et mida siis konkreetselt Trump välja pakub võimalike rahuläbirääkimiste tulemusena. Kui Ukraina räägib õiglasest rahust, siis ootavad seda ka enamus Trumpi valijatest ning nende nägemuses ei saa see olla okupeeritud territooriumi tunnustamine USA poolt Venemaa osana. Lääne meedias on viimasel ajal omajagu räägitud USA plaanist hakata vahendama Venemaa energiakandjaid (maagaas, nafta) Euroopa turule, aga see oleks mõeldav ainult juhul, kui Venemaa lahkuks okupeeritud territooriumilt, sõlmiks rahu, mille raames maksaks tekitatud kahju eest reparatsioonid. See on aga tänases reaalsuses veel ulme. Sõda Ukrainas jätkub ja mina veel sellele lõppu ei näe.
Olukord rinnetel.
Kurski oblastis toimuvaga seoses rääkis Trump mitu korda mingist müstiliselt 2500 ümberpiiratud ukrainlasest. Loomulikult midagi sellist reaalses elus ei ole, aga siis ongi küsimus, et kuskohast Trump informatsiooni saab. Huvitava detailina lisaksin, et Venemaa riiklikus telekanalis näidati Kurski oblastist videot, kus Venemaa sõjaväelased avasid kastid sinise kleeplindiga, mis on Ukraina sõjaväelaste tunnuseks lahingutegevuses ja kommentaar oli, et seda kasutatakse sõjalistel eesmärkidel ehk siis näidates ennast nii Ukraina armee sõjaväelastena ning kui siis vägivallatsetaks kohalike elanike kallal, olekski olemas nö tõendus nö Ukraina sõjaväelaste sõjakuritegudest. Kui panna selliste siniste lintidega kokku grupp Venemaa sõjaväelasi, teha video ja edastada see ameeriklastele, siis need vist isegi usuvad, sest Putinilt saadud info on ju alati olnud kõrge usaldusväärtusega (sarkasm kuubis).
Reaalses elus üritab Venemaa armee liikuda Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul Sverdlikovest põhja poole mööda kõrgemat ala läbi Novinke ja Basivka pataljoni suuruse üksusega Junakivkani, mis tähendaks ka Sumõ – Sudža vahelise trassi läbilõikamist, aga tänase päeva teadmiste kohaselt neil see pealetung antud suunal ei ole edenenud ning Ukraina armee jaoks on olukord endine.
Viimaste päevade jooksul on Venemaa armee suurendanud rünnakuid Zaporižžja suunal ning väike edenemine oli neil Pjatihatki juures. Veliko Novosilka juures Venemaa armee liikumine on Vassil Pekhno andmetel põhja suunas peatatud, väike edenemine oli neil sealt lääne suunas.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Luhanski rindel on Venemaa armee suurendanud sõjalist aktiivsust Jampolivka juures, natuke liikusid nad edasi ka Makiivkast lõuna pool. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Jamoplivka piirkonnas õhus palju mõlema poole droone, mistõttu olevat tekkinud omamoodi surmatsoon, kus on mõlema poole sõjaväelastel keeruline droonirünnakutes ellu jääda. Palju salapära on olnud Ukraina kasvanud võimekuse ümber mõjutada Venemaa liugpommide lendu. Forbes avas teemat. Nimelt on Ukraina ettevõte Night Watch suutnud luua lahenduse nimega Lima, mis kasutab ära Venemaa tehnoloogilist nõrkust GLONASSi satelliitside osas. Forbesi andmetel kasutab lahendus korraga kolme komponenti – signaali mahasurumist (jamming), valesid koordinaatide (spoofing) ja digitaalset segamist, mis olevat oma olemuselt nagu küberrünnaku läbiviimine, mis olevat efektiivne ka seetõttu, et GLONASS-i satelliite on Venemaal vähe ja nendelt tulev signaal nõrgem.
Night Watch alustas Ukraina suuremate linnade kaitsmisega, sealt edasi on kompleksid hakanud jõudma ka rinnetele (näiteks Pokrovski suund), aga ettevõte oleks riikliku tellimise korral võimeline kuus ehitama kuni 300 kompleksi, mida saaks kasutada. Neile lisaks on ka teisi ettevõtteid, kes ehitavad sarnaseid lahendusi, seega on Ukraina armeel olemas eeldused vähendada Venemaa armee poolt kasutatavate liugpommide täpsust ka muudes rindelõikudes.
USA on hädas Mehhiko kartellidega, kes järjest rohkem kasutavad droone üle riigipiiri narkootikumide USA-sse toimetamiseks. Olukorra muutmiseks saab USA kasutada teadmisi, mida Ukraina on omandanud Venemaa vastu sõdides ning siit joonistub riikidel vajadus välja arendada droonide allavõtmise võimekus ka rahuajal, et takistada salakaubandust.
Eestis on palju ärevust ning paljuski on see kantud meedia poolt päris tihti edastavatest sõnumitest stiilis, et edaspidi USA meid häda korral ei aita. Trumpi sõnum on siiski olnud, et Euroopa peab ise panustama rohkem enda kaitsmisesse ja kui ta seda teeb, on USA Euroopa kindel partner NATO-s. Eesti suurendab järjest kaitse-eelarvet, see ei ole lihtne, sest raha niigi napib, aga keerukal ajal on see meie jaoks õige lähenemine. Venemaa tunnistab ainult jõudu ja sellega tuleb arvestada.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Järgmine ülevaade reedel.Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
