Purustatud elumajad Kramatorskis, Donetski oblastis, peale Venemaa raketirünnakut 14. juunil, 2023. Press service of the Donetsk Regional Military-Civil Administration
Seega oli ennustatav, et Venemaa toob sinna piirkonda lisajõude, et üritada peatada ukrainlaste edenemine ning kindlustada ennast uutel positsioonidel. Kuuldavasti toodi sinna Hersoni rindelt äratoodud üksusi ning viimastel andmetel on üksuste arvukus mõlemal pool rindejoont ühtlustunud, samas kui pealetung eeldab mingis lõigus ülekaalu tekitamist suhtena 3:1 ja isegi rohkem. Parandamaks Rivnopoli olukorda, läks Venemaa vasturünnakule Makarivka suunal, aga asulat tagasi võtta neil ei õnnestunud, samas ida pool õnnestus neil natuke maad tagasi võtta. Ilmselgelt on Ukrainal nüüd palju keerukam sealt suunast pealetungi arendada, aga olekski liigne loota, et nii kiiresti oleks võimalik hästikindlustatud kaitseliinidest väga sügavale läbi murda.
Mujal lõunarindel ei ole suutnud Ukraina märkimisväärselt edeneda. Ilma paranedes läksid Ukraina üksused liikvele Bahmuti ümbruses ning Roman Svitani sõnul on Ukraina suurendanud seal rünnakutes osalevate sõjaväelaste arvu. Eile suutsid nad edeneda Bahmutist põhjas Berhivka suunal, samas ülimalt olulised kõrgustikud Berhivkast lääne on veel Venemaa vägede kontrolli all. Edenemine oli ka Bahmutist lõunas Klišeejevka suunal, aga ka seal on oluline kõrgustik Venemaa armee kontrolli all, kuigi Ukraina üksused on jõudnud sellele lähedale. Kuni neid kõrgustikke pole veel enda kontrolli alla saadud, on seal rindelõigus keeruline suuremaid pealetungioperatsioone läbi viia, eriti olukorras, kus vastasel on elavjõudu vähemalt sama palju kui ukrainlastel. Liigub info, et Ukraina on sinna rindelõiku viimas lisavägesid.
Palju on viimastel päevadel ka juttu olnud Luganski rindest, just selles kontekstis, et Venemaa olevat sealt hakanud viima üksuseid lõunarindele ja sellega seoses pidavat Venemaa armee mineerima Masjutivka piirkonda, mis on selge märk kaitsesse minekust. Keegi ei tea veel, kuskohas Ukraina võib tõsisemalt rünnata, lisaks suudavad nad oma üksusi rinnete vahel liigutada kordades kiiremini kui Venemaa armee. Venemaa tegevust kommenteerivad eksperdid arvavad, et kriitilises olukorras on Putin pigem nõus ohverdama väheasustatud Luganski oblasti põhjaosa kui kaotama nö Krimmi koridori. Samas on ka lõunarindel kaitses olemine seotud Venemaa jaoks suurte probleemidega, sest logistika on seal haavatav ning avatud maastikul on ka keerulisem ennast kaitsta Ukraina täpse kaudtule eest. Samas Venemaa on kaitseks hästi valmistunud ning Ukrainal võib kuluda palju nädalaid, enne kui lõunarindel järgmine suurem edenemine tuleb.
Tankitõrjevahendite kasutamisel on Venemaa õppinud Ukrainalt endalt ning nii on neil loodud mobiilsed üksused, kes sõidavad ATV-dega, teevad tankitõrjevahendist Kornetist lasu ja lahkuvad kiirelt. Kornet lääne soomustehnikat hävitada ei suuda, küll aga suudab muuta selle liikumisvõimetuks ja kui roomikmasinal on lint katki, siis sinna see masin jääb. Praktiliselt kõik kaotatud Bradley’id oleksid peale tabamust parandatavad, nii et jalaväge nad kaitsesid hästi ja täitsid nii oma ülesande. Ja saab ka tulevikus olema keeruline põõsastikust lastavate tankitõrjevahendite vastu võidelda, nii et teatud koguse soomustehnika kaotamine on paratamatu.
Ukraina pealetungi kontekstis räägiti palju sellest, et kiiret edenemist saab takistama ülekaalu puudumine õhus, mis annab võimaluse Venemaal rohkem oma õhujõude kasutada. Üks teema on nn planeerivad lennukipommid, mida Venemaa kasutab laialdaselt ning tänasel päeval saavad nad neid lendu lasta küllaltki karistamatult.
Kolmas peavalu on Lancet tapjadroonid. Venemaa z-blogija kirjutas, et Venemaa sundivat planeerivaid lennukipomme kasutades tööle Ukraina õhukaitse, misjärel saatvat Venemaa Lancet droonid Ukraina õhukaitsesüsteeme jahtima. Ma ei ole lõpuni kindel, et see kõik ka nii on, aga tõsi on see, et need tapjadroonid on suur peavalu hetkel. Õhukaitset võiksid turvata Gepardid, mis droonid probleemideta maha võtaksid, aga neid rindele ei jagu eriti.
Mida siis veel Venemaa teeb. Nad on kasutusele võtnud nö traadiga side ja käskjalgade süsteemi, et oleks võimalik panna tööle väga tugevad segajad, mis kogu õhu kadu leviva side maha suruvad, ka nende endi oma. See mõjutab eeskätt Ukraina poolt kasutatavaid nö laiatarbedroone, samas on Ukraina omakorda suutnud neid segajaid päris hästi elimineerida.
Suures plaanis on aga Ukraina jaoks jätkuvalt kõige olulisem lõunarindel segada võimalikult palju Venemaa logistikat ning hävitada võimalikult palju Venemaa rasketehnikat.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!