Venemaal Kaasanis lõppes BRICSi foorum ning Venemaa majandusanalüütiku Anatoli Nesmiani sõnul oli Venemaa jaoks sisuliselt ainsateks saavutusteks sellega seoses teadmine, et üritus üldse toimus sellisel kujul ja kohale tuli ka ÜRO peasekretär.
Nesmiani sõnul on Venemaa sanktsioonide tõttu suures hädas ning enamus Venemaa initsiatiive oligi seotud sooviga tulevikus neist paremini mööda hiilida. Nii soovivat Venemaa luua uue põllumajandustoodete nö digitaalse kauplemisväljaku (marketplace), lisaks jutt võimalikust digitaalsest maksete keskkonnast, et Venemaa ja ka Iraan saaksid paremini makseid teostada. Peamine probleem on Nesmiani sõnul aga selles, et kuna Venemaa on ennast ise rahvusvahelisel areenil nö nurka mänginud, siis kasutavad Venemaaga äri tegevad riigid seda jõupositsioonilt enda kasuks ära ja miks peaksid nad sellises olukorras olema huvitatud mingist kaubanduskeskkonnast, mille abil saaks Venemaa majanduslikku kasu, sest praegu saavad nad Venemaa kitsikust ära kasutades osta kaupasid palju soodsamalt, miks nad peaksid enda head äri tahtma ära rikkuda?
Nii Hiina, India kui Türgi ostavad suures koguses Venemaalt naftat ja naftatooteid mitte südameheadusest, vaid seetõttu, et häda sunnil müüb Venemaa seda neile suure allahindlusega, lisaks maksab India kauba eest ruupiates ning nende konverteerimine Venemaale sobivaks valuutaks käib läbi hämarate tehingute, kus on kopsakad vahendustasud. Nende riikide huvides ei ole kujunenud olukorda muuta Venemaa jaoks soodsamaks, seega majanduslikus plaanis oli BRICSi foorum Nesmiani arvates Venemaa jaoks täielik läbikukkumine, sealt ei tule tema arvates lähimal ajal ühtegi lahendust Venemaa probleemidele, millest vaat et kõige kriitilisemaks on muutumas rahade mitteliikumine Venemaa ja Hiina pankade vahel, mis juba tänasel päeval mõjutab negatiivselt Venemaa ettevõtete tööd.
Jätkuvalt on palju spekulatsioone Põhja-Korea sõjaväelaste võimaliku osalemise osas otseses sõjategevuses. Infomüra on palju, küll olevat nad ainult Kaug-Idas, teistel andmetel juba Kurski oblastis. Kui tekivad tõendid Põhja-Korea sõjaväelaste osalemisest sõjategevuses, siis on see Venemaa poolt suur sõjategevuse eskaleerimine ning eks see omamoodi kummaline ole, et paariariik tuleb enda arust maailma suurvõimule appi, et osaleda nime järgi nö sõjalises erioperatsioonis.
Omajagu arvamusavaldusi on sellega seoses Hiina võimalikust rollist nende sündmuste osas, sest siiani ei olevat Põhja-Korea varem teadlikult ilma Hiina heakskiiduta rahvusvahelisel areenil tegutsenud ning keeruline olevat uskuda, et nii miljonite suurtükimürskude andmine Venemaale kui ka Põhja-Korea sõjaväelaste viibimine Venemaal toimuks ilma Hiina vaikiva heakskiiduta.
Selles kontekstis on ka huvitav Venemaa z-kanali Kremljovskaja tabakerka poolt avaldatud uudiskild, mille järgi olevat Hiina liider Kaasanis Putiniga kohtudes küsinud, et millal ometi näitab Venemaa lahinguväljal jõudu ja millal suudetakse taastada kontroll Kurski oblasti üle. Enda poolt võin kommentaarina lisada, et Hiina liider mõistab, et Putin vaevalt on nõus mingist vaherahust rääkima enne, kui on taastanud kontrolli selle oblasti üle.
Olukord rinnetel. Putin rääkis, et Kurski oblastis olevat Ukraina kaotanud kuu ajaga tervelt 26000 sõjaväelast ning praegusel hetkel pidavat olema 2000 ukrainlast seal ümber piiratud ja käivat nende hävitamine. See jutt tekitas suurt hämmingut mõlema poole sõjaväelaste hulgas, sest esiteks on sellised inimkaotused ebareaalsed ja teiseks ei olevat hetkel mingit ümberpiiramist, vastupidi, Ukraina on aktiivsem pool ning olevat suutnud Olgivka suunal isegi natuke edeneda.
Kurski oblastis toimub manööversõda, kus mõlemalt poolt satuvad küll sõjaväelased aeg-ajalt varitsuste ohvriks, aga ei enamat. Kurski oblastis on seal piirkonnas hõre teedevõrk ning Ukraina armee jaoks oleks oluline selles kontekstis Novoivanivkast edelas asuva Zelenõi Šljahi tagasivõtmine, aga selle koha tähtsust mõistavad ka Venemaa sõjaväelased, mistõttu toimub seal aktiivne lahingutegevus.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno andmetel on kohapeal võitlevate Ukraina sõjaväelaste sõnul lähiajal oodata Venemaa suuremat rünnakute lainet ida poolt Sudža asulale, sest juba paari nädala pärast saabuvat seal piirkonnas sügisene „rasputitsa“, kui liikuda saab peamiselt mööda väheseid asfaltteid, mis muudaks võimaliku pealetungi Venemaa jaoks oluliselt problemaatilisemaks.
Kurski oblastis toimuva sõjategevusega seoses sai Venemaa sotsiaalmeedias omajagu tähelepanu üksuse Ahmat juhi Apti Alaudinovi intervjuus Komsomoskaja Pravdale“ väljaöeldud info, mille kohaselt olevat Venemaa sõjaväelased sõja algusest alates selles oblastis korda saatnud 187 kuritegu, nende hulgas tapmised, röövimised ja vägistamised, aga Ahmat sealjuures mitte ühtegi.
Mitte ükski Venemaa z-kanal seda väljaütlemist karmide sõnadega kritiseerida ei julgenud, ainsaks erandiks Kanadas elav z-blogiga varjunimega Alex Parker Returns, sest eks ole ju varasemast ajast teada mitmed juhtumid, kus Ahmati tegevust kritiseerinud z-blogijad on hiljem pidanud kadõrovlaste juuresolekul nö kahetsust avaldama väljaöeldu pärast.
Donbassis on viimastel päevade jooksul kõige aktiivsemad lahingud käinud Selidove pärast. Ukraina armee sõjaväelane Kiril Sazonov kirjeldas kohapeal toimuvat. Tema sõnul on Ukraina armeel puudus meestest, mistõttu linna idaosa kaitses olevat kuulipildujatega katmata alasid, mis on omakorda võimaldanud Venemaa armee sõjaväelastel asulani jõuda.
Sazonovi sõnul tulevad Venemaa sõjaväelased seal suunal 5-6 meheliste gruppidena, enamik linnani ei jõudvat, aga need vähesed, kes jõuavad, ronivad kohe majade keldritesse peitu, jäädes ootama abiväe saabumist. Uued grupid pidavat ründama iga 20 minuti järel ja kui siis keldritesse on kogunenud piisavalt Venemaa sõjaväelasi, jätkavad nad rünnakutegevust. Ukraina sõjaväelase sõnul on kord juba peitu pugenud sõjaväelasi keeruline keldritest kätte saada. Niimoodi, väga suuri kaotusi kandes Venemaa selles sõjas suudabki edeneda.
Hetkel on Selidove veel suures osas Ukraina armee kontrolli all, aga arengud on ikka sinna suunda, et varsti peavad ukrainlased sealt lahkuma. Samas tõi Ukraina sõjandusekspert Aleksander Kovalenko välja, et nii Selidove kui Kurahhove on viimastel kuudel rikkunud Venemaa plaanid Pokrovski peale liikumisel, sest nüüd nad pidid Pokrovski suunale mõeldud nö löögirusika viima lõuna poole, kus see on kandnud suuri kaotusi ning lahingud Selidove pärast ei ole sealjuures veel läbi.
Ukraina armee peamine ülesanne ongi hetkel võimalikult efektiivselt hävitada Venemaa üksuseid, aga Kiril Sazonovi sõnul on kaitses olemisel paratamatus ka see, et kui alguses on inimkaotuste suhe kaitsjate kasuks, siis ajapikku suurenevad ka kaitsjate kaotused ning siis saabub hetk, kus efektiivse kurnamissõja jätkamise nimel on mõistlikum taanduda uutele positsioonidele, säilitades üksuste kaitsevõime.
Luganski oblastis on Venemaa jõudnud Senkove suunal Oskili jõeni ning ja Ukraina sotsiaalmeedias on sellega seoses levinud vaat et paanilisi meeolusid stiilis, et Venemaa ületab nüüd seal jõe ja hakkab kiirelt Kupjanski poole liikuma. Olukorda kommenteeris Ukraina 92. brigaadi drooniüksuse Achilles komandör Fedorenko.
See üksus on ka seal rindelõigus praegu tegevuses ning Fedorenko sõnul oleks temal raske uskuda Venemaa rünnakutaktikat seal suunas, kui ta seda ei oleks oma silmaga näinud. Fedorenko sõnul tulevad Venemaa sõjaväelased kümneste gruppidega, isegi üle lageda põllu. Kümnesest grupist jõuab sihile üks-kaks, kes üritavad peitu pugeda ja jäävad ootama järgmistest gruppidest ellujäänuid. Niimoodi, väga suuri kaotusi kandes suudab Venemaa armee lõpuks jälle natuke edeneda. Fedorenko sõnul aga tähendab selline taktika, et ei ole võimalik rääkida mingist suurest läbimurde ohust, sest niimoodi jalaväelastega rünnates ei olevat see võimalik.
Puudutades ülespaisutatud Oskili võimalikku forsseerimist Venemaa armee poolt, rääkis Fedorenko, et nende brigaad osales sama jõe forsseerimisel 2022. aasta sügisel ning kandis arvestatavaid kaotusi ajal, kui oli veel alles nö rallidroonide eelne ajastu. Fedorenko arvates üritab Venemaa armee pigem ennast lähimas tulevikus kindlustada jõe idakaldal ning laienda oma kontrolli all olevat territooriumi pigem seal.
Venemaa sõjaväelane, kes peab z-kanalilt „Vault-8“, avaldas teksti, mis kirjeldas Ukraina armee tegutsemist Vovtšanskis. Venemaa taktikalise tasandi luuredroonide (peamiselt DJI Mavic seeria) mahavõtmiseks pidavat lendama selle kohale Ukraina droon, millel ripub allapoole kas pehmem traat või nöör, mis lõpuks jääb ümber drooni tiiviku, peale mida kukub Venemaa droon alla. Ka pidavat ukrainlased ülevalt viskama Venemaa droonidele võrke ning kokkuvõttes pidavat mõlemad meetodid küllaltki efektiivsed olema.
Kui varasemalt olen kirjutanud Venemaa armee poolt öösiti kasutatavatest vormidest, mis soojust väljaspoole läbi ei lase, mistõttu soojuskaameratest neid hästi näha pole, siis väidetavalt on ka Ukraina armeel samasugused vormid olemas, millest enamus siiski ümbritseva fooniga ei sulandu ning nii olevat soojuskaamerast näha tumedat ala, mille järgi saab Ukraina sõdureid üles leida. Küll aga olevat ukrainlastel ka sellest edasiarendused, mis võtavad arvesse ümbritsevat temperatuuri ning neid vorme polevat enam ka soojuskaamerast näha, aga Venemaa armee õnneks olevat selliseid vorme ukrainlastel veel vähe.
Eesliinil olevat Ukraina armee sõjaväelaste varustamine pidavat seal linnas toimuma pea eranditult suuri droone kasutades ning see pidavat toimima väga efektiivselt. Z-kanali andmetel pidavat olema ukrainlastel üles ehitatud efektiivne aktiivsete ja passiivsete (eeskätt elektroonilise sõjapidamise vahendid) meetmete kompleks, mistõttu on Venemaa jaoks seal rindelõigus droonide kasutamine vägagi problemaatiline.
Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov rääkis aga Ukraina armee probleemidest Venemaa droonidega seoses. Suurim probleem on siiani valguskaabli otsas olevad droonid, mille puhul väiksema valguskaabli rulli puhul suudab droon lennata kuni 5 kilomeetri kaugusele ja suurema rulli puhul kuni 10 kilomeetri kaugusele. Sellise drooni hind pidavat olema alla 1000 dollari ning lisaks Kurski oblastile olevat Venemaa armee hakanud neid kasutama ka Pokrovske suunal.
Peenike valguskaabel pidavat olema üllatavalt tugev pikisuunas tõmbamisele ning selle otsa pidavat saama riputada Beskrestovi sõnul mitukümmend kilo kaaluva raskuse, küll aga murduvat kergelt, kui seda painutada. Kasutavat Venemaa armee selliseid droone peamiselt väärtuslikemate sihtmärkide vastu, milleks on näiteks Ukraina armee soomustehnika, aga tihtipeale kasutatakse neid droone ka luuredroonidena, sest läbi optilise kaabli saab hea kvaliteediga pildi ning tänasel päeval ei pidanud Ukraina armeel veel olema efektiivset lahendust nende droonide vastu võitlemisel.
Ukraina kaitseministri asetäitja Ivan Gavriljuki sõnul on järjest paranenud Ukraina armee poolt tehtud suurtükilaskude suhe võrreldes Venemaa poolt tehtud laskude arvuga – kui suvel lõpus oli see suhe 1:3, siis nüüd on 1:2 ehk siis igale Ukraina armee suurtükilasule vastavat Venemaa armee kahega. Kindlasti on avaldanud mõju Venemaa suurte relvaarsenalise hävitamine, aga suurenenud on ka Ukraina armeele tarnitavate mürskude arv. Suurimaks probleemiks on Ukraina armee jaoks aga nüüd jäänud Venemaa liugpommid, sest pahvatuste läbi pidid paljud Ukraina sõjaväelased põrutada saama.
Ukrainas on taas päevakorrale kerkinud ukraina keele positsioon ühiskonnas ning sellel teemal ilmus intervjuu Ukrainska Pravdas keeleombudsmani Taras Kreminiga. Vene keele roll on Ukrainas oluliselt erinenud selle keele rollist Eestis, kus see oli okupatsioonivõimu keel koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Suvel oli meil kodus külas õppejõud Kiievist, kelle sõnul oli vene keele staatus Ukrainas teine – kui ukraina keelt rääkisid peamiselt maapiirkondades elavad vanemad inimesed, siis noorte jaoks oli vene keeles rääkimine trendikam ning eks omajagu oli selles roll ka peamiselt venekeelsel popkultuuril, mis tuli Venemaalt ning kuhu ihkasid jõuda ka paljud Ukraina artistid. Ehk siis ukraina keel oli Kiievi piirkonnas nö maakate keel, samas kui vene keel oli nö kultuursemate inimeste oma.
Kui sõja alguses kasvas Ukrainas hüppeliselt ukraina keeles rääkimine, siis sõja kolmandal aastal on Kremini sõnul vene keelt emakeelena rääkivad inimesed hakanud seda taas rohkem kasutama ning Ukraina ametivõimude jaoks on see probleem ning senise nö pehme ukrainiseerimise poliitika asemel minnakse Kremini sõnul üle nüüd aktiivsemale tegutsemisele. Hetkel pidavat Kremini sõnul igapäevaelus kasutama ukraina keelt 65% Ukraina elanikest.
Samas on osad senised initsiatiivid, näiteks Ivano-Frankivskis nn vabatahtlike keeleinspektorite liikumine, kes kontrollivad ukraina keele kasutamist avalikus ruumis, tekitanud ühiskonnas omajagu pingeid vene keelt emakeelena rääkivate inimeste hulgas ning palju on selliseid inimesi ka Ukraina armees sõdimas, kus ka pidavat venekeelsel suhtlusel olema suur roll.
Nüüd on plaan Ukraina koolides keelata vahetundides vene keeles rääkimine ning sellel teemal kirjutas väga terava sisuga postituse Facebookis Ukraina armee erusõjaväelane Arty Green, kelle jaoks on vene keel emakeel ning tema sõnul on hetkel sellise tegevusega pingete kasvatamine Ukraina ühiskonnas sõja ajal suurepäraseks arenguks Venemaa jaoks, kes ei pea ise midagi tegema, sest Ukraina teeb musta töö nende eest ise ära.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Putinit ei huvita vaherahu enne, kui on taastatud kontrolli Kurski oblasti üle (11)
Eestlased Ukrainas | 25 Oct 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Bildi analüütik J. Roepcke on üles lugenud lausa kaheksa linna ja küla, mis venelased VIIMASE KOLME PÄEVAGA vallutanud:
Bohoiavlenka (asub Vuhledari ja Kurahhove vahel], Katerynivka (Pokrovski rajoon),
Izmailivka (Hirnyki lähistel), Hirnyk (linn), Selydove (linn), Vyshneve (Selydove lähistel), Oleksandropil (Kurakihvka külje all) ja Shaktarske (Kurahhovest läänes)
Donetski lõunaosas rinne variseb, järeldab Roepcke. Nad liiguvad seal edasi 2 kuni 5 km päevas.
Bohoiavlenka (asub Vuhledari ja Kurahhove vahel], Katerynivka (Pokrovski rajoon),
Izmailivka (Hirnyki lähistel), Hirnyk (linn), Selydove (linn), Vyshneve (Selydove lähistel), Oleksandropil (Kurakihvka külje all) ja Shaktarske (Kurahhovest läänes)
Donetski lõunaosas rinne variseb, järeldab Roepcke. Nad liiguvad seal edasi 2 kuni 5 km päevas.
Üle päeva kaotavad ukrainlased mõne asula. Nii ongi. Hirnyk (linn, Kurahhovest kümmekond kilomeetrit kirdes) on langemas, linna keskuses lehvib Venemaa lipp; Oleksandropil Kurakihvka külje all (Kurakivhka jääb Kurahhove ja Hirnyki vahele) juba võetud venelaste poolt.
„Lahkusime jõe vastaskaldalt, Oleksandropil läks vaenlase kontrolli alla“, kirjutab võitleja «Мучної».
„Lahkusime jõe vastaskaldalt, Oleksandropil läks vaenlase kontrolli alla“, kirjutab võitleja «Мучної».
Eestlased Ukrainas
TRENDING
