Laupäeva varahommikul kell 6 nn Krimmi sillal toimunud võimas plahvatus plahvatas uudisena üle kogu maailma - pihta sai Putini jaoks ülimalt oluline objekt, sild, mida ta vist isegi armastab rohkem kui oma lapsi. Sild valmis aastal 2018 ja ehitas selle Putini lapsepõlvesõbra Arkadi Rotenbergi firma. Mees, kellest sai miljardär tänu Putinile. Teoorias pidi olema tegemist maailma vaat et kõige kaitstuma sillaga ning seoses sõjategevusega Ukrainas suurendati väidetavalt kaitset veelgi. Silla kaitset teostati nii maalt, veest, õhust kui isegi kosmosest. Teoorias oleks pidanud nö läbi valgustatama kõik veosed, enne kui nad sillale saavad minna.
Ometi plahvatus toimus ja üle maailma lõid eksperdid väga erinevaid teooriaid selle kohta, kuidas see sai juhtuda ja kes seda võis teha. Kõike poolt- ja vastuargumente kaaludes on järjest rohkem eksperte selle verisooni taga, et sillal plahvatas veoauto. Mis tuli Venemaa poolt ja mis eriti märkimisväärne, mida ei suunatud koorma läbivalgustamisele. Roman Svitani sõnul on sõjaajal muutunud tavapäraseks, et Venemaa on hakanud laskemoona vedama tavaliste veoautodega ja pole välistatud, et nii oli ka antud juhul, sest veoauto sai kontrollist läbi kahtlaselt libedalt. Roman Svitani sõnul oli Ukraina jaoks ainuke võimalus see, et nad oli veoauto külge paigutanud salaja täiendava lõhkekeha, mis siis lõhati distantsilt, sest niivõrd valvatud objektile kuskilt altpoolt silla külge suure koguse lõhkeaine paigutamine oleks tõeline „mission impossible“. Kas nüüd selle veoauto panid plahvatama kas Venemaa FSB, SVR või Ukraina vastavad üksused, me ei tea ja arvatavasti ei saa ka niipea teada.
Omajagu segadust tekitas analüütikutes silla niivõrd suured vigastused ning paljud on võrrelnud olukorda Antonovi sillaga, millele väidetavalt rohkem kui 100 HIMARSitelt ligistikku lastud raketti pole suutnud silda lõplikult purustada, samas kui nn Krimmi sillal varisesid ühe plahvatusega alla mitu sillapaneeli. Selgus, et see sild on nõrk. 17 kilomeetri pikkune sild tuli ehitada võimalikult kiirelt, aga et selline veoautole pandud laeng suudab paigast liigutada kandetala, mistõttu vajus alla ka sillapaneel sündmuskohast omajagu maad eemal, oli ekspertidele üllatuseks. Paari vaguni põleng oli rohkem efektne vaatepilt, tõenäoliselt see raudteesilla konstruktsioonidele läbivaid vigastusi ei põhjustanud.
Plahvatuse eesmärk. Ka siin on versioone seinast seina. Kindel võib minu arvates olla selles, et kes iganes asja ette võttis, siis oli ta plaan olukorda eskaleerida. FSB eesmärk võis olla võimuvõitlus armeega (nüüd nad saavad kuuldavasti silla oma kontrolli alla), Ukraina eriteenistuste jaoks oleks rünnak oluline eeskätt psühholoogiliselt aspektist, sest see näitas, et nende eest pole mitte miski kaitstud. Ukraina jaoks sobib oivaliselt ka Krimmis leviv paanika, lisaks oli see plahvatus Ukrainas vaat et üldrahvalikuks pidupäevaks.
Mis saab edasi? Ega Putinil enam ei ole selliseid trumpe taskus, mida pole varem nähtud (peale taktikalise tuumarelva, aga selle kasutamise tõenäosus on minu arvates jätkuvalt väike). Täna hommikul algasid massiivsed raketirünnakud Kiievi, Dnipro, Harkivi, Lvivi ja mitmete teiste linnade pihta, Venemaa üritab kahjustada ka Ukraina infrastruktuuriobjekte. See kõik on Ukraina jaoks valus, aga Venemaa on varem tulistanud Ukraina pihta rohkem kui 3000 raketti. Olukorda rinnetel ei muuda need raketirünnakud (Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul 80 raketti) kuigivõrd Venemaa jaoks, pigem näitavad Putini jõuetut raevu. Kusjuures Kiievit rünnati väidetavalt Valgevene territooriumilt. Riigist, mida Putin üritab palavikuliselt sõtta tõmmata, aga seni veel edutult.
Rinnetel on hetkel kõige kuumem Bahmuti ja Avdiijvka suunal. Ukraina andmetel tõrjusid nad eile Bahmuti suunalt tagasi tervelt 30 rünnakut. Venemaa on just Bahmuti suunale kontsentreerinud palju üksusi ning suurtükke ning eelmise nädala jooksul suutsin nad seal ka natuke edeneda, olles nüüd linna piiril. Peamine rünnakute raskus on seal wagnerlastel, aga Oleg Ždanovi sõnul on märgata muutusi wagnerlaste taktikas. Nimelt on probleem selles, et neil on kahuriliha otsa saamas ning enam ei jätku kinnipeetuid, keda eesliinile surema saata (nn rahvavabariikide mobikud on ka otsas). Nii oli ühes kolooniast rindele saadetud 350-st kinnipeetust kahe nädala pärast elus veel ainult 60 inimest ning see info on levinud ning teine värbamislaine kinnipidamisasutustes kukkus kuuldavasti läbi. Nüüd muudeti Oleg Ždanovi sõnul taktikat ehk siis igal eesliinil võitleval kogenud wagnerlasel on kaks kinnipeetust abimeest, kes tassivad tema relvi ja ka laskemoona. Samas toob see kaasa ka kogenud võitlejate surmade ja haavatasaamise kasvu, aga järelikult pole Prigožinil enam muid variante järgi jäänud. Kuuldavasti otsib Prigožin võitlejaid ka Euroopast, pakkudes tasuks 10000 dollarit kuus, aga soovijaid napib. Ei ole välistatud, et väga suurte kaotuste hinnaga suudab Venemaa Bahmuti lõpuks ka ära võtta, aga mis saab peale seda edasi, kui kogenud wagnerlasi on vähe järgi jäänud?
Värskelmobiliseeritute ehk nö tšmobikute tasemest annab hea ülevaate ühe vangilangenud sõduri jutt, et enne rindele saatmist oli neil kaks päeva nö noore sõduri kursust, peale mida saadeti kohe lahingusse. Lihtsalt, automaat käes. Ukrainlaste vastu, kellel on Luganski oblasti rindel raadiosaatjad, öövaatlusseadmed, hea väljaõpe, hea õhuluure, head käsirelvad. Tšmobikute jaoks lootusetu üritus ja neid olevat surnud massiliselt. Luganski suunal (Kremennaja, Svatove) pidavat Venemaa üksused massiliselt mineerima kõikvõimalikke teid, et muuta ukrainlaste edasiliikumise võimalikult aeglaseks. Sellest hoolimata on Ukraina suutnud seal edasi liikuda Svatovest nii põhjast kui lõunast, aga midagi ei tule kergelt, vaid läbi raskete lahingute. Venemaa on Svatove kaitsele paigutanud arvestavad jõud ja kuuldavasti just seal piirkonnas olid tekkinud ka probleemid Elon Muski Starlinki sidega, mis ida pool enam töötada ei tahtnud. Ametlik selgitus oli, et Starlinki sidega on seal probleemid seetõttu, et Venemaa ei saaks seda kasutada ja nad ei suutvat nii kiirelt satelliitside territooriumi laiendada, aga eks ole omajagu ka neid, kes näevad selles Muski varjatud soovi, et Ukraina seal piirkonnas enam edasi ei liiguks. Ehk on tänaseks olukord juba muutunud, aga mõned päevad tagasi olevat probleem täiesti aktuaalne olnud.
Hersoni rindel Ukrainal olid viimaste päevade jooksul väikesed edenemised, aga paistab, et Venemaa on Krivoi Rigi suunal oma kaitseliinid suutnud üles ehitada ning sellest läbimurdmine ei saa Ukraina üksuste jaoks kerge olema. Palju kõlapinda leidis juhtum, kui Dnepri läänekaldalt lahkus omavoliliselt 13 täisrelvastuses kinnipeetut, kes liikusid kuuldavasti Krimmi suunas. Kolooniatest on sõtta tulnud palju kuritegelike grupeeringute liikmeid, kes kandsid seal tapmiste eest pikaajalisi karistusi ning nüüd on nö vanad sõbrad jälle koos. Sõjas. Mingit võimalust neil sõjast ära minna ei ole, nii rääkis Prigožin lahingutes kas jala või käe kaotanud kinnipeetutele, et neil on võimalus koju saada ainult tsinkkirstus ehk siis nad saavad proteesid ja tagasi lahingusse. Kuni surmani, sest õiguslikult ei olegi teist võimalust, ainult presidendi armuandmine päästaks, aga vaevalt Putin vigastatutele armu hakkaks andma, selle jaoks on kogu see teema liiga tundlik.
Lõppu ka mõned arvud. Septembri jooksul hävitasid ukrainlased 97 Venemaa armee laskemoona ladu. Oleg Ždanovi sõnul suutvat Ukraina alla tulistada 60% Iraani droonidest. Ukraina sai Hersoni piirkonda lisaks 18 Venemaa päritolu 152 mm trofeehaubitsat.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: raketirünnakud Ukraina tsiviilobjektidele olukorda rinnetel ei muuda (1)
Eestlased Ukrainas | 10 Oct 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Ukrainas
TRENDING
