Kusjuures hiljem on selgunud, et piirkonna puuduliku mineerimise tõttu õnnestus Venemaa soomuskolonnil liikuda edasi suurel kiirusel ning sellistes oludes on soomusmasinaid suurtükkidest ülimalt keeruline tabada. Kui kolonni peas on soomusmasin, millele on kuhjatud kokku erinevaid elektroonilise sõjapidamise vahendeid (EW), siis on rallidroonide töö oluliselt raskendatud, eriti, mis puudutab kolonni pead.
Mikrorajoon „Kanal“ asub kõrgendikul ning selle kaotamine oleks Ukraina jaoks probleemiks, aga mitte katastroofiks, sest mikrorajoonist lääne pool on org, mille põhjas veekanal ning kui mikrorajooni linna lääneosaga ühendavad sillad kasutuskõlbmatuks muuta, siis sealt suunast Venemaa enam tehnikaga edasi liikuda ei saaks, lisaks on Ukraina just seetõttu oma peamised kaitseliinid rajanud veekanalist lääne poole. Sellises olukorras on selge, et Venemaa jaoks on edu saavutamiseks vajalik liikuda edasi tiibadelt, et ümbritseda linna kolmest küljest ning ühtlasi võtta oma tule alla Ukraina armee käsutusse jäänud teed. Kaardilt on näha, et nii Ivanivske kui Bohdanivka külad on orus, mistõttu on Venemaa armee edenemine olnud vaevaline sealt suunast, aga viimaste päevade jooksul on toimunud seal muutused, mis on oluliselt halvendanud Ukraina armee olukorda seal piirkonnas.
Tšasiv Jarist kirdes suutis Venemaa armee oluliselt edeneda Bohdanivka külast lõuna poolt ning sai enda kontrolli alla ka osa kolm kilomeetrit pika küla lääneosast ehk siis Venemaa kontrolli all on küla idapoolne osa ja väike lõik lääne pool. Ukraina kontrolli all on ülimalt oluline kõrgendik, mis on külaga paralleelselt külast põhja pool ning Ukraina jaoks oleks oluline hoida seda kõrgendikku oma kontrolli all, et Venemaa armeel ei tekiks võimalust liikuda Kalinivka peale. Kui Venemaa armee sinna jõuaks, halveneks oluliselt Tšasiv Jari kaitsmise edukuse perspektiivi.
Venemaa armee suutis oluliselt edeneda ka Ivanivskest põhja poolt lääne suunas, mistõttu on ukrainlased Ivanivske lääneosas nüüd keerulises olukorras, sest Venemaa saab rünnata nii idast, põhjast kui lõunast. Kui Venemaa armeel õnnestuks sealt suunast mööda trassi edeneda edelasse Konstantinivka suunas, lõikaks see läbi peamise ühendustee ning Tšasiv Jar oleks rünnatav ka sellest küljest. Ehk siis eelnevat kokku võttes võib öelda, et Venemaa võimalik edenemine tiibadelt oleks isegi ohtlikum kui mikrorajooni „Kanal“ kaotus, millest hetkel ollakse väga kaugel.
Ukraina armee sõjaväelaste sõnul on Venemaal seal lõigus kolm eelist:
1. Liugpommid. Nende vastu tänasel päeval Ukraina armeel rohtu ei ole ning Venemaa armee viskab neid Tšasiv Jari suurtes kogustes. Ukrainalaste sõnul on sellisel kujul Venemaa üle võtmas NATO taktika - kõigepealt lennukitega vastase kaitserajatised sodiks ja peale seda jalaväega rünnakule. Hetkel on liugpommid Venemaa armee suurim trump sõjas ning pole teada, millal üldse Ukraina armeel tekib võimekus olukorda paremuse poole muuta. Praeguste trendide jätkudes võib pikemas perspektiivis oodata, et Venemaa pommitab linna maatasa. Kas ka linna enda kätte saab, selles ma nii kindel pole, aga hävitada ja lõhkuda Venemaa oskab, selles pole midagi uut. Mis need märksõnad selles kontekstis neil olidki, „vabastamine“ ja „russkii mir“. Samas on teada, et tänasel päeval toimub sõja käigus okupeeritud territooriumil Donbassis mingil kujul elamuehitus ainult Mariupolis, muul linnad on tondilossid ja jäävad sellisteks pikaks ajaks. Russkii mir.
2. Ülekaal elavjõus. Venemaa armee on Tšasiv Jari piirkonda saatnud oma dessantvägede üksused, kes oskavad hästi sõdida ja nad suudavad ka tulemuslikult kasutada nii droone kui suurtükke. Samas on ka teada, et kui need üksused kaotavad võitlusvõime, siis samaväärset asendust neile enam võtta ei ole, aga hetkel neil ressurssi selles osas veel jagub.
3. Suurtükid ja luuredroonid. Ukrainlaste sõnul on Venemaal seal lõigus palju luuredroone ning seal rindelõigus liigub info kiirelt luuredroonidest suurtükiväelasteni ning nad pidid oma tööd hästi tegema.
Omad eelised on ka Ukraina armeel ning hetkel on peamine rallidroonide kasutamine. Just rallidroonid on aidanud viimase poole aasta jooksul Ukrainal kaitses tegutseda ning hinnanguliselt on Ukraina armee poolt viimase kahe kuu jooksul hävitatud Venemaa tehnikast olnud kaks kolmandikku just rallidroonide töö tulemus. Teine eelis on kaitseliinid. Ukraina sõjaväelaste sõnul saaksid nad linna kaitsmisega hakkama, kui suudetaks minimaliseerida liugpommide mõju, aga hetkel olukorra paranemist ei paista.
Venemaa ründab ka Avdiijivkast lääne poole, aga selles osas olen varem kirjutanud, et pigem saabud rindejoone stabiliseerumine seal pigem siis, kui Ukraina on taandumislahingute käigus jõudnud kaitsepositsioonidele, mida toetavad reljeef ja veekogud. Seal suunas suutis Venemaa lõpuks enda kontrolli alla saada ka Pervomaiske asula.
Luganski rindel jätkavad Venemaa üksused Bilohorivkas aheraine mäe ründamist ning hall ala on seal suurenenud. Palju kõneainet on meedias põhjustanud Azovi sõdurite poolt Ternõ suunal trofeena ära toodud T-72B3 tank, sest see ei olnud lihtsalt tank, vaid nn „Tsar-REB“ ehk siis tankile olid kuhjatud kokku erinevad elektroonilise sõjapidamise vahendid koos akudega ning nüüd on Ukraina armee spetsialistidel uurimismaterjali omajagu, et kuidas teha oma rallidroonid veelgi efektiivsemaks.
Lõunarindelt Robotõne suunalt tuleb Venemaa enda z-kanalist sõjaväelaste poolt info, et 76. dessantvägede diviisi üksused olevat lahinguvõime kaotuse tõttu sealt välja roteeritud. Huvitav on ka kurtmine kütuselimiitide osas ehk siis rünnakule mineva tehnika jaoks kütust jagub, aga masinatele, mis peavad haavatuid eesliinilt ära tooma, seda ei jagu, nagu ei jagu ka sõjaväelaste poolt kasutatavatele sõidukitele. Seega Ukraina droonirünnakutel naftatötlemise ettevõtete vastu on mõju olemas.
Tehnikauudised. Väga palju vastukaja põhjustas Venemaa poolt rünnakus kasutatud tank, millele pandi palju erinevaid nimesid, aga ukrainlased hakkasid kutsuma seda kilpkonnaks.
Ehk siis Venemaa pool tegeleb Ukraina droonide ohuga tõsiselt ning otsib kõikvõimalikke lahendusi selle probleemi vastu, aga ukrainlased ka ei maga ning nii kurdab sõjaväelane, kes Telegramis kirjutab varjunime „Živov Z“, et ukrainlaste rallidroonid on osutunud tõeliseks peavaluks ning mingit olukorra paranemist pole olnud, pigem vastupidi. Z-blogija sõnul patrullivad Ukraina rallidroonid sisuliselt kogu Hersoni ja lõunarinde ulatuses ning piltlikult öeldes ründavad kõike, mis rindejoone lähedal liigub, alustades üksikutest sõduritest ja lõpetades tsiviilautodega, mistõttu olevat ülimalt keeruline eesliinil olevaid sõjaväelasi varustada.
Ukrainlased kasutavat droonidel väga erinevaid sagedusi operaatoriga sidepidamiseks, lisaks olevat järjest rohkem rallidroone varustatud nii masinnägemise kui ka selle edasiarendustega, kus droon otsib ise sihtmärke ja suudab neid tähtsuse järgi hinnata ehk siis mitme võimaliku sihtmärgi puhul ründab droon seda, mis on ukrainlaste arvates väärtuslikum, näiteks kõige tähtsam on õhutõrjekompleks ning hierarhia alumisel astmel on üksik jalaväelane. Ja kui selline droon nö välja õpetada, suudaks ta probleemideta maha võtta ka selle nn kilpkonna, sest see on tagant täiesti avatud ning metallkupli all toimuv plahvatus oleks väga mõjus.
Eelmisel nädalal suutis Ukraina armee hävitada vähemalt kuus Venemaa õhutõrjekompleksi või selle komponenti. Eriti huvitav on selles kontekstis Tunguska hävitamine, mis on sarnane Saksamaa „Gepardile“ ehk õhutõrjeks kasutatakse kiirkahureid. Nimelt asus Tunguska lõunarindel Vugledarist 55 kilomeetrit lõuna pool ning rünnati seda Ukraina tapjadrooniga, millel nimeks RAM-X ning mis pidavat olema Venemaa armee kasutuses oleva Lanceti koopia.
Rünnak korraldati täpselt samamoodi, nagu teeb Venemaa neid Lancet droonidega – Ukraina luuredroon leidis sihtmärgi ning juhatas RAM-X kohale. Suure tõenäosusega kasutab Ukraina sarnaselt Venemaale luuredroone, mis asuvad sihtmärgi ja luuredrooni vahepeal ning nad on signaali retranslaatorid.
Defence Express avaldas materjali, mis räägib omakorda Ukraina poole katsetest võidelda nii Venemaa Lancet ja selle edasiarenduse Scalpeliga. Väga häid variante ei olegi, sest iga suurtüki lähedusse mobiilset õhutõrjegruppi ei saa panna. Tehnika kaitsmiseks on ukrainlased hakanud kasutama mitmekordseid terasvõrke, Krasnopol laserjuhitavate mürskude vastu üritatakse fikseerida laserkiire suunamist tehnikale, peale mida on ainuke võimalus tehnika võimalikult kiiresti turvalisemasse kohta viia. Ehk siis Krasnopol-mürsu kasutamisel peab Venemaa luuredroon sihtmärgile suunama laserkiire ning seda olevat võimalik fikseerida.
Viimastel päevadel on võimalik mobilisatsioon tõusnud Venemaa z-kanalites üheks peamiseks teemaks ning omajagu on neid, kelle väitel pidavat järgmine suurem mobilisatsioonilaine algama mais, aga on ka omajagu neid, kes selles kahtlevad. Enda poolt tooksin ka sellega seoses välja mõned mõtted. Rindel sõdivad Venemaa sõjaväelased tunnistavad, et praegusel kujul jätkates mingist kiirest edust pole juttugi ning kui Ukraina saab lennukid ning lääne sõjatööstus hoo sisse saab, siis on edaspidi Venemaal järjest keerulisem edasi liikuda, seega suuremale mobilisatsioonilainele alternatiivi nagu ei olekski, eeldusel, et Venemaa ikka tahab strateegilise tasandi edu saavutada.
Aga samas on palju aspekte, mis seda sammu ei toeta.
1. 2022. aasta sügisel mobiliseeritud tahavad koju, aga praeguses sõja faasis ei ole see realistlik. Seega, kui tuleb uus mobilisatsioon ning nö veterane koju ei lasta, siis parimal juhul Venemaa armee jaoks järgneb väga tuntav motivatsiooni langus, aga halvemal juhul võivad sageneda keeldumised lahingusse minemiseks.
2. Mobilisatsioon tekitab Venemaa ühiskonnas valulise reaktsiooni, mistõttu paljud mehed kas üritaks taas üle piiri lahkuda või hakkavad ennast varjama. Olukorras, kus Venemaal on juba tänasel päeval terav tööjõupuudus, süvendaks see neid probleeme veelgi. Eelmise mobilisatsiooni käigus tõmmati tööjõuturult välja 300000 inimest, aga väidetavalt läks kaks korda rohkem piiri taha.
3. Uus mobilisatsioonilaine mobiliseeriks Ukraina liitlasi oma abi andmist suurendama, sest see mobilisatsioonilaine suurendaks ohtu ka NATO riikide suunal.
4. Venemaa ühiskond on sõjast väsimas ning Orski üleujutuse tingimustes on Venemaa meedias küsitud, et kas me ei kuluta sõjale liiga palju olukorras, kus me ei saa hakkama oma riigis tekkivate erakorraliste olukordade lahendamisega. Muidugi ilmestas ka Orskis venelaste mentaliteeti kõige paremini see, et kokku kogunenud rahulolematud inimesed süüdistasid kohalikke ametivõime ja siis hakkasid kooris südantlõhestavalt karjuma, et Putin, aita! Ahjaa, kohalikud ametnikud leidsid ka keskkonnakatastroofis süüdlase – need olevat olnud närilised, kes olevad tammide kaitsekonstruktsioonid läbi närinud!
Lõpulõik tuleb seekord The Moscow Timesist. Kui välismaalt tulnud inimesed tahavad Venemaal töötada, siis peavad nad väljaande info kohaselt tegema testi, milles näitavad oma teadmisi nii vene keele, ajaloo kui ka seadusandluse osas. Testi edukal läbimisel saad sertifikaadi, mille abil on lihtsam tööle saada. Aga loomulikult on sellega seotud ahvatlused ning nii selgus, et neid sertifikaate sai osta raha eest. Kokku arreteeriti pettusega seoses viis inimest ning edasisel uurimisel selgus, et enamus vene keele oskuse sertifikaadi saanutest seda keelt ei osanudki.
Kui meil siin Eestis kipuvad osad vene keelt emakeelena rääkivad inimesed kurtma, et nende õigusi ahistatakse, kui neile tahetakse peale suruda nõuet osata Eestis riigikeelt, siis Venemaal peetakse riigikeele oskuse nõuet elementaarseks ja selliseks peab muutuma olukord ka Eestis. Skandaali kommenteerides ütles Putin, et Venemaale peaksid tulema need, kes austavad vene keelt, Venemaa kultuuri, ajalugu ja traditsioone ning see peaks saama peamiseks printsiibiks. Täpselt sama kehtib ka Eestis eesti keele osas, selle täiendusega, et see puudutab ka neid, kes siin pikalt on elanud.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
