Venemaa infokanali BRIEF andmetel lähevad USA presidendivalimised Venemaa elanikele rohkem korda kui sõda Ukrainas, mida võetakse politoloog Abbas Galjamovi sõnul kui rasket kroonilist haigust, millega koos ollakse harjunud elama. Ometi on see huvi otsest seotud Ukraina sõjaga, nimelt loodavad paljud Venemaa elanikud, et Trump lõpetaks kiirelt selle sõja ära, Trump on nende suur lootus selles osas, nagu oli ka aasta tagasi juunis Prigožin. Venemaa ühiskond on vägivalda täis ja inimesed ei usus diplomaatiasse, inimesed arvavad, et ainult Trumpil on jõudu Putin paika panna, jõu positsioonilt tegutsedes.

Selles kontekstis on huvitav lugeda arutelusid z-kanalites, kus küsitakse otse, et mida saaks Trump teha sõjas sellist, mis muudaks Venemaa jaoks olukorda niivõrd, et Putin oleks sunnitud suuri järeleandmisi tegema. Arvestades, et NATO Venemaad ei ründa, laskemoona on vähe järgi ka NATO ladudes ning kiirelt seda olukorda muuta pole võimalik, siis sõjaliselt oleks ainuke hoob lubada Ukrainal kasutada ATACMS rakette sügavamalt Venemaa tagalas, mis küll oluliselt vähendaks Venemaa võimet senisel kujul liugpomme visata, aga see ainult vähendaks Venemaa pealetungi intensiivsust, aga ei sunniks alla andma.

Ehk siis kui Putin ei oleks Trumpi nö rahuplaaniga nõus, mida Trump saaks Putinile teha sõjalises plaanis Ukraina sõjas? Z-blogijate arvates mitte midagi märkimisväärset. Omaette teema on majanduslikud hoovad, siin piisaks Venemaa varilaevastiku töö lõpetamisest sellisel kujul, aga see eeldaks kokkulepet saudidega, et need suurendaksid tootmist, mis kompenseeriks Venemaa nafta äralangemisest tingitud tühiku maailmaturul. Trumpil on saudidega head suhted, aga kas nad oleksid nõus Venemaa vastu minema, see on omaette jutt.

Kui juba naftale jutt läks, siis selles kontekstis on huvitav Ukraina otsus keelata läbi Družba lõunaharu pumbata Lukolili naftat. Miks just Lukoil? Sellepärast, et Ungari saab 70% oma vajaminevast naftast läbi selle torujuhtme ning pool sellest mahust on Lukoili oma, samas kui Slovakkias ja Tšehhis on Lukoili osa kordades väiksem. Ungarit lööb see otsas väga valusalt ning praeguse olukorra jätkudes võib seal tekkida naftatoodete turul tõsine kriis. Ungaril on plaan paari aasta pärast loobuda täielikult selle torujuhtme kasutamisest, aga hetkel on tõsine kriis silmapiiril ning selle lahendamiseks mõeldakse läbi Ukraina rohkem naftat tuua Rosnefti egiidi all, mis ei ole hetkel veel keelatud või siis võtta kasutusele strateegilised reservid, millest jätkuks kolmeks kuuks või suurendada nafta pumpamist läbi Horvaatia tuleva torujuhtme Adria. Omal initsiatiivil rahulinnu mängimisel võivad tiivad ootamatult naftaga kokku saada.

Elektrivarustusprobleemid Venemaal. Venemaa lõunaregioonis on kuum, aga juulikuus on see seal pigem norm kui erand. Ometi on viimastel päevadel elektrikatkestusi olnud viies oblastis ning ka Ukraina okupeeritud territooriumitel ning Putin rääkis põhjusena liigset nö krüptokaevandamist, aga selgus, et sellele kulub probleemsetes piirkondades 1,5% toodetud elektrist, mida pole ka vähe, aga see ei tohiks põhjustada probleeme. Novõje Izvestija avas teemat.

1. Elektrivõrkude amortisatsioon. Venemaal on amortiseerunud 50% põhivõrkudest ja 70% jaotusvõrkudest, aga ka siin on selge vahe – mida kaugemale perifeeriasse minna, seda suurem on amortisatsioon ning Venemaa lõunaregioon on perifeeria.

2. Peale 2014. aasta Krimmi okupeerimist ning sündmusi Ida-Ukrainas lõigati need piirkonnad ära Ukraina elektrisüsteemi tootmisvõimsustest ning puudujäävad võimsused pidi garanteerima Kubanimaa. Peale 2022. aasta veebruari sündmusi surve tugevnes veelgi ning vabu tootmisreserve sisuliselt enam ei ole, mida saaks vajadusel käivitada. Lisaks toimub teatud regioonides elektri ebaseaduslik tarbimine, mis on Oleg Švetsovi andmetel Dagestanis 42-48% sinna regiooni suunatavast elektrienergiast.

3. Kujunenud olukorras on väga suur roll küllaltki uuel Rostovi tuumaelektrijaamal, mis annab Rostovi oblastis 70% elektrist ning mistahes tõrge selles töös omab kogu regiooni elektrivarustusele suurt mõju. Kokku on seal Švetsovi sõnul neli tuumareaktorit koguvõimsusega 4 gigavatti ning kui probleemide tõttu generaatorite töös vähenes tuumaelektrijaama tootmine 1,5 gigavatti, olid kohe suured probleemid, sest kohapeal reservtootmisvõimusi napib ja teistest regioonidest elektri juurde toomine on ka raskendatud (sellest allpool).

4. Ukraina armee on hakanud Venemaa energeetikaspetsialistide sõnul andma äärmiselt hästi sihitud lööke Venemaa energiataristu nende sõlmede pihta, mille kahjustamisel oleks kahju Venemaa jaoks maksimaalne ning see olevat ka peamine põhjus, miks ei olnud võimalik vajaminevat elektrit suuremas koguses teistest regioonidest juurde tuua.

5. Sõja tõttu on sektorist lahkunud palju spetsialiste ja töölisi, mistõttu on tekkivate rikete likvideerimine järjest keerulisem, lisaks jõudvat amortiseerunud taristu puhul ühel hetkel kätte hetk, kus enam pole võimalik vana asja parandada, vaid on vaja need välja vahetada, aga selleks napib raha.

Investeeringuteks vajaminev raha läheb sõtta, aga samas on puudus ka tehnoloogiast, mis siiani toodi suures osas sisse lääneriikidest, kasutades peamiselt Siemensi, GE ja Boshi seadmeid. Mitmete Venemaa energeetikaekspertide sõnul saavad lähima paari aasta jooksul probleemid Venemaa lõunaosa elektriga varustamisel sõja jätkudes ainult süveneda ning eriti talvekülmade ajal võib see põhjustada suuri probleeme, sest erinevalt Ukrainast ei ole Venemaal piisavalt väikeseid generaatoreid, mida vajadusel häda korral kasutada.

Olukord rinnetel. Rumeenia analüütik Radu Hossu tõi välja, et selle aasta esimese kuue kuu jooksul suurenes Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territoorium 0,09% ehk siis 17,49% pealt 17,58% peale, mis on 563 ruutkilomeetrit. Kindlasti lootis Venemaa oma tänavuse pealetungiga enamat, aga Ukraina jaoks on iga ruutkilomeetri kaotust raske taluda.

Venemaa jätkas ka nädalavahetusel suurte jõududega ründamist. Donbassis olid neil peamised rünnakusuunad endised – Pokrovsk, Tšasiv Jar ja Torets. Tšasiv Jari juures on Venemaa üksused jõudnud põhja-lõuna suunas kulgeva kanalini, aga sealt üle liikuda üritanud grupid on siiani hävitatud. Natuke liikus Venemaa edasi Kalinivkast põhja pool Grigorivka suunal.

Pokrovski suunal oli Venemaa armeel edenemine Progressi asulani ning Ukraina armee jaoks on ülimalt oluline peatada edasiliikumine sellest suunast lääne poole. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa edenemise peamised põhjuselt endiselt liugpommid ning suur arvuline ülekaal elavjõus, kusjuures Venemaa armee ei hoolivat kaotustest elavjõus, aga lisaks kasutab Venemaa ka palju suurtükke ning rallidroone. Ukraina jaoks oli valus Otšeretine kui olulise kõrgendiku kaotus ning Venemaal on olnud sealt hea pealetungi arendada eri suunades.

Toretski suunal kasutab Venemaa palju liugpomme ja koos aktiivse suurtükitulega pühitakse järjest maa pealt nii Toretskit kui seda ümbritsevaid asulaid. Nju-Jorkist liikusid Venemaa üksused ida poole ning et kirdes liikusid Venemaa üksused neile vastu Pivdenne juurest, siis pikemad perspektiivis võib seal lõigus tekkida olukord, kus ukrainlased peavad ümberpiiramise ohu tõttu lahkuma päris suurelt alalt.

Ka seal lõigus kannavad Venemaa üksused väga suuri kaotusi, aga ometi nad jätkavad ohvriterohkete rünnakute läbiviimist. Pokrovski juures lahingutes osalev sõjaväelane, kes peab blogi Vault 8 nime all, rääkis rünnakurühmade elust lähemalt. Viimastes rünnakutes olevat olnud olukord järgmine – neljandik jalaväelastest saab rünnakus surma, neljandik raskelt haavata, neljandik kergelt haavata. Et kergelt haavatud saadetakse võimalikult kiirelt tagasi lahingutesse, siis võivat arvestada kaotusega 50% rünnaku kohta.

Kui varasemalt sai rääkida, et jalaväelaste rünnakus ellujäänutel kasvab edaspidi oluliselt võimalus lahingutes ellu jääda, siis rallidroonide ajastu olevat seda muutnud – nende puhul ei loe, kui kogenud sa oled, need tapavad ja vigastavad kõiki. Samas suurtükiväelaste, tankistide ja miinipildujarühmade puhul tõstavad lahingutes omandatud kogemused oluliselt ellujäämisvõimalust. Blogija sõnul olevat Donbassis vähemalt metsaviirud, mis pakuvad mingitki kaitset, samas kui lõuna pool on lage stepp ning seal on mõlema poole jalaväelastel veelgi raskem.

Luhanski rindel üritavad Venemaa väed kolmel suunal lääne poole liikuda ning kuigi Ukraina poolt on seal vastas väga kogenud 3. brigaad, on siiski elavjõuga nappus ning Venemaa üritab seda ära kasutada. Natuke õnnestus neil edasi liikuda Svatonest loode suunas Pišanje juures ning min kõige alarmeerivam, nad jõudsid otsapidi kõrgendikule, mööda mida olid ukrainlaste kaitseliinid. Lähipäevad näitavad, kas nad suudavad sealt edasi liikuda või mitte. Lõuna pool oli neil ka edenemine Andriijivka küla suunal.

Kuigi Venemaa armee suudab veel edasi liikuda, siis ma ei mäleta varasemast ajast sellist massiivset hädaldamist Venemaa armee sõjaväelaste poolt ning peamine põhjus on droonid, eeskätt rallidroonid. Z-blogija Dmitri Stešini sõnul on nüüd ülimalt keeruline jõuda eesliinini, sest õhk on paksult Ukraina droone täis ning nende võrreldes pidi suurtükitule all liikumine olema lapsemäng. Hädaldamine, et ukrainlased hävitavad suurema osa logistikast, mistõttu nende edenemine pidavat olema nii vaevaline.

Z-kanalis VDV za tšestnost i spravedlivost kirjutati, et iga päevaga Ukraina rallidroonide probleem süvenevat ja mitte keegi ei teadvat, mida nendega ette võtta, sest järjest suurem osa neist olevat autonoomse lendamise võimega ehk siis senised elektroonilise sõjapidamise vahendid neile mõju enam ei avaldavat. Kui Stešini sõnul olevat ukrainlaste ülekaal rallidroonide osas 10:1, siis z-kanal läks hädaldamises veelgi kaugemale – tehisaru kasutavad droonid olevat uus massihävitusrelv, mis tuleks ÜRO poolt keelata, sest Venemaa, nagu ka teised ülejäänud rahuarmastavad riigid (te ei loe valesti, nii nad mõtlevadki – autor) ei suuda NATO ja lääneriikidega tehnoloogiate osas võistelda ning tänu lääne tehnoloogiatele ei suutvat nad enam Ukrainas edukalt sõdida. Tuleb tunnistada, et selline vingumine on nagu palsam minu hingele, järelikult Ukraina poolelt asjad arenevad õiges suunas.

Lisaks veel Venemaa armee sõdurite hädaldamist. Varem kirjutasin, et Venemaa armee suutis üllatada ukrainalasi ebameeldivalt madalatel sagedustel (450-550 MHz) sidet pidavate rallidroonidega, mis on nö ebastandardsed sagedused ning senised MEW vahendid nende peal ei toiminud. Nüüd on olukord muutunud ning Venemaa sõjaväelased hädas Ukraina droonidega, mis töötavad madalatel sagedustel, mille vastu ka neil toimivaid MEW vahendeid sisuliselt ei ole.

Ukraina sõjaline ekspert Aleksandr Kovalenko andmetel on Venemaa juulis kasvatanud kasutatavate rallidroonide arvu – kui juulis kasutasid nad 7000 rallidrooni, siis juulis esimese kolme nädalaga 7500 ehk siis kokkuvõttes tuleb arv 10000 juurde. Ja selles kontekstis tasuks mõelda, mida tähendaks Venemaa sõjaväelaste hädaldamine, et Ukrainal on rallidroonide osas isegi kuni kümnekordne ülekaal. Kovalenko sõnul viib rallidroonide kasutamise kiire kasv koos tehisaru kasutamiste lahendamisega varsti olukorrani, millest on rääkinud ka teised eksperdid ja Ukraina droonipolgu juht Robert „Madjar“ Brovdi – juba lähimas tulevikus on jalaväelastel rindejoonel vähe lootust ellu jääda, rindel moodustub kuni 10 kilomeetri pikkune tsoon, kus droonid hävitavad kogu tehnika ja elavjõu.

Venemaa sõjaväelased kurdavad, et ukrainlased mineerivad teid, pannes suurtelt kvadrokopteritelt teele tankitõrjemiine PTM-3, milles on 1,8 kilogrammi lõhkeainet ning nende sõnul on tegemist miinidega, mida sapööridel näppida ei tasu.

Ukraina armee varustab järjest rohkem logistikavahendeid rindejoonest kaugel tehnikaga, mis võimaldavad Venemaa luuredroone Orlan sidepidamise korral avastada 30 kilomeetri ja luuredroone Zala avastada 20 kilomeetri kauguselt. Ukraina keeles on nende seadmete kohta lühend RER – радіоелектронна розвідка (raadioelektrooniline luure) ning loodetavasti saavad rindejoonest kuni 100 kilomeetri ulatuses kõik olulised kohad nendega kaetud, et edaspidi vältida Venemaa ballistiliste rakettide Iskander-M rünnakuid, mille sihtmärkide koordinaadid tulevad Venemaa luuredroonidelt.

Ukraina on rünnanud droonidega viimasel ajal nii Millerovo kui Morozovski lennuvälja ning viimaste rünnakute kontekstis on üheks sihtmärgiks olnud ka seal asuvad kütuselaod. Hoolimata Venemaa õhukaitsekomplekside pingutustest lendavad droonid kohale ja teevad oma töö ära. Nii jätkata. Ja on olemas ka video, kuidas Ukraina droon ründab edukalt Tuapses asuvat naftatöötlemise ettevõtet (link kommentaaride osas)

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: