Jätkuvalt põhjustab palju kõneainet raketiristleja "Moskva" ning eriti selle meeskonna võimalik saatus, millest on versioone seinast seina. Selle laeva uppumise mõju laiaulatuslik, ulatudes kaugele sõjalisest mõõtmest.
Poliitiline mõõde. Venemaa telekanalite propagandistid on hakanud looma pinnast kaotuse tunnistamiseks, andes mõista, et "Moskva" uppumine oli eeskätt NATO operatsioon, aga NATO, teadagi, see pole Ukraina armee. Venemaa sõjaseriaali vaatamisest lummatud publik ei suudaks kunagi leppida sellega, et seriaali lõpus võidaksid neid mingid mõttetud hohollid, aga kui koletuslik NATO, siis saaks seda võtta kui esimese hooaja lõppu, millele järgneks teine, kus see koletis oma lõpu leiaks.

Majanduslik mõõde. See sõda on näidanud, et analooge mitteomav Venemaa sõjatehnika ei ole lahingutes midagi erilist korda saatnud, kui ehk ballistilised raketid Iskander välja arvata. Varasemast ajast oli sõjatehnika eksport oluline nii majanduslikult kui poliitiliselt, aga nüüd viimasena tuli teade Egiptusest, kes loobus lennukite SU-35 ostmisest, eelistades USA omasid. Nagu oli varem teinud ka Indoneesia. Ka Indial on tõsine soov moderniseerida oma armee tehnika eeskätt USA omaga. Õhutõrjekonplekside müük on samuti ülimalt keeruline, sest "Moskval" oli peal jutu järgi läbitungimatu kolmekihiline õhutõrje. Kui isegi droon väidetavalt oleks rikkunud S-300F radari, oleksid pidanud teised süsteemid rakettide lähenedes tööle hakkama, aga seda ei juhtunud. Ei taheta lennukeid, ei taheta õhutõrjevahendeid, Venemaa tanke Armata ei suudetud toota enne sõda ja sanktsioonide valguses on nende tegemise täiesti välistatud. Hinna meedias levivad lisaks kahtlused, et Venemaa pole võimeline sanktsioonide tingimustes täitma ka kehtivaid relvamüügilepinguid, sest kuigi väidetavalt on Venemaa relvatööstuses importkomponentide osakaal 10%, on need relvade toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Putin rääkis rõõmsalt, et Venemaa viljaeksport ületas relvade ekspordi mahu, ma lisaksin, et varsti on see vahe mitmekordselt vilja kasuks ja põllumajandus edeneb peamiselt tänu läänest toodud põllumajandustehnikale.

Pean tegema ühe täpsustuse eile postituse osas, kus kirjutasin, et Grad 1 on pärit kuuekümnendatest (edastasin Ukraina armee nõuniku Arestovitši poolt saadud infot). Nimelt on Venemaa otsinud ladudest välja tõesti kuuekümnendatest pärit mitmikraketiheitjad Gradid, aga need on Uralide peale. Grad 1 oli selle modifikatsioon ehk siis laskeseade tehti väiksemaks, et see mahuks Zil-131 peale ning toimus see aastal 1978. Efekt on selles, et kui selleaegne bensiinimootoriga Ural 375 võttis kütust liiter kilomeetri peale, siis Zil 131 sai poole vähemaga hakkama. Sellega seoses meenus enda teenistus okupatsiooniarmees, kus meil oli üks elektri tootmiseks kohandatud bensiinimootoriga Ural 375 ja see käis pidevalt mingitel pisiõppustel. Põhjus - roodukomandör oli mingi ime läbi ostnud endale Žiguli ja sealt võite juba ise tuletada. Selline auto oli ohvitseride kullatera-silmatera. ?

USA-st saadava relvastuse osa on palju kihinaid-kahinaid ja arvatavasti edastab Ukraina pool mingis osas ka soove reaalsuse pähe, aga mine sa tea, asjad arenevad nii kiirelt, et see, mis oli paar nädalat tagasi raskelt teostatav, juba toimub. Eeskätt on kahtlused USA droonide MQ-9 Reaper osas, ka on see merega seotud droonide osa natuke hägune. Küll aga peaksid juba täna Ukraina piirile jõudma USA poolt lubatud haubitsad ja suurtükiradarid, sest neid on vaja rindele nii kiiresti kui võimalik. Siinkohal võiks meenutada, et Eesti oli sisuliselt esimene, kes Ukrainale haubitsaid soovis anda ja kuidas siis see protsess pidurdus Saksamaa tõttu.

Minuni jõudnud info kohaselt on Ukraina suurtükivägi viimastel päevadel oluliselt tõstnud oma aktiivsust ning nad teevad päevas rohkem laske kui Venemaa armee. Veel mõned nädalad tagasi oli Ukrainal laskemoonaga kitsas käes, paljuski seetõttu said Kiievi alt taganevad väed teha seda küllaltki väikeste kaotustega. Slovakkide liikursuurtükk Zuzana 2 pidi juba lahingutes osalema, tšehhid saatsid omaltpoolt ka liikuvsuurtükke Dana, mis kasutavad 152 mm laskemoona, mis ei ole NATO standard. Raskerelvastus tuleb, aga võiks seda teha veel kiiremini. Aga parem hilja, kui mitte kunagi. Juba tänasel päeval on uutest relvadest niipalju kasu, et Arestovitši sõnul võimaldab see vastase pealetungi vastu pidada, aga kontrarünnakuteks on raskerelvastuses osas lisajõudu vaja, aga küll see ka kohale jõuab lõpuks.

Mingi aeg tagasi põhjustas omajagu kõneainet Ukraina poolt avaldatud kõne Venemaa sõduri ja tema abikaasa vahel, kus naine ergutas oma meest Ukrainas naisi vägistama.

– Так, ты давай там, украинских баб насилуй, да? И мне ничего не говори. Понятно? (смеется).
– Насиловать и тебе ничего не говорить?
– Да, чтобы я ничего не знала. А что? (смеется).
– Можно, да?
– Да, разрешаю. Только предохраняйся!
– Хорошо.

Radio Svoboda ajakirjanikud tegid kindlaks, et omavahel rääkisid Roman Bõkovski ja Olga Bõkovskaja. Roman oli Hersoni oblastis ja Olga Sevastoopolis. Nüüd on nende nimed kogu maailmale teadmiseks, aga näitab see kõne, et osad venemaalased peavad ukrainlasi sisuliselt väärtusetuteks olenditeks, kellega võib kõike teha.

Venemaa hirmutas Soomet NATO-sse astumise puhul ning meedias näidati videoklippi, kus Iskander sõidab justkui Soome suunas. Soomlased omakorda tegid vastuaktsiooni, kus viis traktorit sõitsid justkui Peterburgi poole. Kes on Ukraina sõja temaatikaga kursis, see saab aru, millest jutt.

Ukrainas on hoo sisse saanud Venemaaga seotud tänavanimede asendamine päevakajalisematega, nii nimetati Dnipris tänav nimega "Belomorsk" ümber "Tsernobajevkaks". Loodame ainult, et see tänav sõja ajal oma nime vääriliseks ei saa.

Au Ukrainale!

Teet Kalmuse Facebooki postituse põhjal.

Eestlased Ukrainas

TRENDING