Põhjust selleks andis meediapilt, mille järgi USA suurendas järjest survet Zelenskõile, lõpetades nii sõjatehnika andmise kui ka luureinfo edastamise, samal ajal andes järjest rohkem ka märku, et Ukraina presidendil oleks aeg vabatahtlikult ametist lahkumiseks juhul, kui ta ei ole rohkem valmis rahuläbirääkimiste alustamiseks ja järeleandmisteks nende käigus.
Ukraina politoloog, hetkel Kurski oblastis sõdiv Kirill Sazonov tõi selles kontekstis välja, et Zelenskõi seisukoht on teada ja vaevalt ta seda muudab:
1. Vaherahu sõlmimisel jookseks piir mööda praegusest rindejoont, Kurski oblasti territoorium, mis vaherahu hetkeks võib veel olla Ukraina kontrolli all, oleks võimalikuks vahetuskaubaks osade Venemaa poolt okupeeritud territooriumite tagasisaamisel.
2. Ukraina ei tunnusta okupeeritud territooriumi Venemaa osana.
3. Ukraina pole nõus Venemaale täiendavalt loovutama mitte ühtegi ruutmeetrit maad, rääkimata Krimmile lisaks nelja oblasti täismahus üleandmisest Venemaale.
Zelenskõi on üritanud USA-lt saada julgeolekugarantiid, kuna tema arvates lihtsalt konflikti külmutamine praegusel rindejoonel ei taga Ukrainale rahu pikemas perspektiivis, sest Venemaa jaoks on okupeeritud territooriumite staatus nagu kalaluu kurgus, mis laseb küll elada, aga on sealjuures väga ebameeldiv, sest sellise staatuse puhul jäävad Venemaa jaoks kehtima palju sanktsioonid ning okupeeritud territooriumil tegutsevad ettevõtted lähevad lääne sanktsioonide alla ja just sellel põhjusel ei ole ka tänasel päeval näiteks Krimmis Venemaa suuremaid pankasid, kaubandus- ja tanklakette, sest keegi neist ei taha Krimmi pärast omale suuri probleeme kaela tuua.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kui nüüd aga sellise ebamäärase staatusega territoorium suureneks oluliselt, siis suureneks veelgi peavalu Putini jaoks, sest seda kõike on suure võidu pähe siiski keeruline venemaalastele maha müüa, lisaks on Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud territooriumitel elavad ukrainlased suures osas vaenulikult meelestatud okupantide suhtes, mistõttu teatud ametikohtade täitmiseks on Venemaa sunnitud sinna inimesi tooma Venemaalt, aga huvilistest järjekorda ei pidanud olema ja sisuliselt sunniviisiliselt sinna saadetud inimesed lahkuvad tihtipeale esimesel võimalusel, need on näiteks arstid ja õpetajad.Seega tänasel päeval Venemaad Ukraina rahuplaan ei rahulda, miinimumeesmärk on okupeeritud territooriumi rahulepinguga kuulutamine Venemaa osaks, maksimumeesmärk aga Krimmi ja nelja Ukraina oblasti täismahus endale saamine. Putinil kiiret pole sõja lõpetamisega, tema jaoks on vinduv sõda parem kui vilets rahu.
Ja siis on USA president, kes on oma valimislubaduse vangistuses. Ja ta ei saa ignoreerida oma valijate seisukohti suhtumises Putinisse – The Wall Street Journal’i andmetel suhtub valdav osa vabariiklastest Putinisse väga negatiivselt ja selline suhtumine olevat levinud isegi MAGA liikmete hulgas. Traditsiooniliselt on suur osa Ida-Euroopast II maailmasõja tulemusena USA-st liikunud inimestest ja nende järeltulijatest toetanud vabariiklasi, just vabariiklaste kontekstis armastatakse rääkida nn pistrikest ehk poliitikutest, kes väga negatiivselt suhtuvad eeskätt Putinisse.
Lisaks olevat väidetavalt Putinil suur-suur vastumeelsus Zelenskõiga suhtlemise vastu ning tal ei olevat motivatsiooni ka enne tõsisemalt rahuläbirääkimistega tegelemiseks, kui Kurski oblasti territoorium on Ukraina armee sõjaväelastest tühi.
Tundub, et selles osas üritab Trump Putinile vastu tulla ja sellisel juhul sobivad mustrisse nii kriitika Zelenskõi suunal kui ka sõjalise abi peatamine ja luureandmete edastamise osaline lõpetamine.
Paraku on Zelenskõiga see probleem Trumpi jaoks, et „tänu“ Trumpi ja tema meeskonna tegevusele on praeguse Ukraina presidenti populaarsus arvamusküsitluste kohaselt hoopis kasvanud ja vähemalt minul on keeruline ette näha, et järgmistel presidendivalimistel keegi Zelenskõid suudaks võita, seega mida rohkem Trump kriitikat teeb, seda populaarsemaks omakorda Zelenskõi muutub Ukrainas. Zelenskõi ütles, et on valmis tagasi astuma, kui Ukraina saaks kinnituse riigi NATO-sse võtmise kohta.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Luureandmete edastamise lõpetamise osas on hiljem selgunud, et päris totaalne see ikkagi ei olnud, kaitsetegevuseks infot sai Ukraina ka Venemaa raketirünnaku ajal ja pidavat saama ka okupeeritud territooriumi osas, aga ei saa Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide osas. Eriti valusalt olevat see löönud Ukraina üksuseid, mis asuvad Kurski oblastis. Forbes kirjutas veel ühest piirangutega kaasnevast probleemist Ukraina vägede jaoks Kurski oblastis – USA olevat välja lülitanud F-16 asuvad radarid, mistõttu need lennukid ei saa Venemaa piiri lähedale lennata ja Ukraina üksuseid toetada.Paljuski Trumpi otsuste kaastulemusena taandus Ukraina nädalavahetusel Kurski oblastis 38 ruutkilomeetriselt alalt ning tema tegevust saab selles kontekstis üheselt vaadata kui Putini abistamist ja suure tõenäosusega võtab Trump piirangud maha lõplikult alles siis, kui Ukraina on Kurski oblastist lahkunud.
Minul on keeruline näha, et ka peale Putini poolt seatud eeltingimuste täitmist Venemaa oma positsioone muudaks ning z-kanalites suhtuti Trumpi ähvardustesse Venemaa poolse rahuläbirääkimiste takistamise korral kehtestada uued sanktsioonid kui lihtsalt USA presidendi suust tulevasse sooja õhku, millele ei järgneks reaalseid samme, sest tegelikkuses on Trumpil vähe mõjutushoobasid järgi jäänud, eriti kontekstis, kus Putin on talle suutnud maha müüa idee kahe riigi nö ühiselt suureks saamisest.
Antud kontekstis on kõnekas, kus peale Trumpi ähvardusi Iraani suunal viivad Iraan, Hiina ja Venemaa läbi ühised sõjalised õppused. Oot-oot, kas mitte Trump ei plaaninud hoopis Venemaa Hiina mõju alt välja tuua?
Selles kontekstis allpool lõik ühest varasemast Andrei Kalitini sotsiaalmeedia postitusest:
„Aastal 2024 läks 31% kogu Venemaa ekspordist (129,3 miljardit dollarit 417,2 miljardist dollarist) Hiinasse ja 39% impordist tuli Hiinast (115,5 miljardit 294,5 miljardist) ehk kokku ligi 35% Venemaa väliskaubanduse kogukäibest. Kui Kreml ka tahaks väga seda olukorda muuta, ei leia ta praegu maailmaturgudel sarnase mastaabiga partnereid. Ka USA ei saa Hiinat asendada - 2021. aastal moodustas USA osakaal Venemaa kaubavahetuses pisut üle 4%.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Venemaa peamine kaubanduspartner enne Venemaa sõjategevuse algust oli Euroopa, kellega rahu ei näi saabuvat veel niipea. Aastal 2021 moodustas EL 36% Venemaa kaubavahetusest (Eurostati andmetel 247,8 miljardit eurot). Suurem osa sellest kaubamahust suunati ümber Hiina suunas ning kaubavahetus Euroopaga kahanes 67,5 miljardi euroni. Venemaa „majanduslik suveräänsus“ sõltub niivõrd tugevalt Hiinast, et Moskval pole vähimatki võimalust mingist „pöördest läände“ isegi mõelda.“Ehk siis reaalsuses ei ole USA-l Venemaale võimalik eriti midagi pakkuda, ainuke nö töötav variant oleks Venemaa ja EL-i vaheline kaubavahetuse taastumine. Venemaa ja USA vaheline kaubavahetus on sõja jooksul vähenenud pea kümme korda ning on USA kaubavahetuse mahte arvestades marginaalse suurusega.
Võimalikud koostöös arendatavad naftaväljad Arktikas? Sellise nafta omahind oleks väga kõrge ja siis on küsimus sellise tegevuse majandusliku mõttekuse osas, eriti olukorras, kus lähiaastatel maailmaturul nafta puudust ette ei ole näha. Sisulises plaanis ei ole Trumpil Putinile mitte midagi pakkuda ning Putinile pakub teema huvi ainult kontekstis, et kas Trump sunnib Ukrainat alla kirjutama kapitulatsioonilepingule Venemaa tingimustel või mitte.
Trump on oma valimislubaduse täitmise nimel rikkunud suhteid nii oma liitlaste kui ka osade valijatega ning ka see on Venemaa jaoks juba rahuldav tulemus. Trumpi valijad ei mõistaks Ukrainale kapitulatsiooni pealesurumist, Putin pole nõus oma nõudmistest taganema – nii seisabki Trump lõhkise küna ees. Lubada on lihtne, lubadusi täita on oluliselt keerulisem.
Hetkel on Trumpil ja tema meeskonnal veel tugev peapööritus võimule saamisest ning tänasel päeval on keeruline prognoosida, kaua see veel kesta võib. Muski ülbitsemisel Poola välisministriga sotsiaalvõrgustiku X-s oli vähemalt see tulemus, et Musk andis lubaduse, et Starlinki USA Ukraina territooriumil välja ei lülita, aga suhtluse toon ja tekstis kasutatud sõnad näitasid, et omamoodi kummaline USA kaksik-võimutandem peab ennast vaat et omamoodi maailma valitsejaks.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Putini mõjutamiseks peaks Trump taas pöörama oma näo liitlaste poole, sest ainult ühises koostöös oleks võimalik midagi selles osas saavutada, aga kuni jätkuvad üleolevad jutud nii Kanada kui Taani osas, on keeruline ette näha, et olukord sõjas kardinaalselt muutuks.Omaette huvitav roll on praeguses olukorras Euroopal, sest kui Euroopas endas on palju neid, kes kardavad Venemaa võimalikku sissetungi, siis nii Venemaa majandusanalüütikud kui ka z-blogijad selles kontekstis Venemaale mitte mingisugust võimalust ei näe, Anatoli Nesmiani arvates oleks teoreetiliselt Venemaal selles osas võimaluse aken kuni tänavuse aasta mai lõpuni, peale seda aga enam mitte, sest siis saab relvatööstus Euroopas juba nii suure hoo sisse, et Venemaal poleks võimalust isegi ilma USA sekkumiseta.
Lisaks tõi Nesmian välja argumendi, millest olen varem kirjutanud mitmel korral – Ühendkuningriigi eestvedamisel saab NATO ka ilma USA abita sulgeda Taani väinad ja Türgi omakorda sulgeda väljapääsu Mustalt merelt, sealtkaudu aga liigub lõviosa Venemaa nafta- ja naftatoodete ekspordist, mis annab energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini andmetel 20% Venemaa otsestest tuludest, aga kui lisada kogu tootmine ja logistika ja muud naftatootmisega seotud majandusharud, siis oleks kogulöök Venemaa majandusele nii kiire ja hävitav, et Putin lihtsalt ei saaks seda avantüüri endale lubada.
Lisaks kõigele on veel tuumarelva temaatika ja ära ei saa unustada ka USA-d, kellel on jätkuvalt Euroopas üksused, sealhulgas ka Eestis endas. Võime ka siin Eestis selles osas natuke rahulikumalt võtta, aga edaspidi peame elama teadmises, et idas on agressiivne naaber, kes tunnistab ainult toorest jõudu ja seetõttu peame musklit kasvatama.
Selles kontekstis oli mul huvitav lugeda, et veel natuke aega tagasi oli uutel kaitsetööstuse suunal tegutsevatel ettevõtetel Saksmaal keeruline isegi pangaarvet avada, rääkimata siis laenu saamisest, sest pankurite arvates ei vastanud nende ettevõtete tegevus ESG nõuetele ehk siis nn vastutustundlikele rahastamispõhimõtetele (keskkond, sotsiaalsed aspektid, juhtimine). Ja seda olukorras, kus poliitikud kirglikult räägivad, et meil on Euroopas vaja kiirelt kaitsetööstust arendada.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Olukorrast rinnetel natuke. Suured muutused on Kurski oblastis, kus Ukraina armee on taandunud põhja poolt nädalavahetusel kokku 38 ruutkilomeetrilt. Ümberpiiramise ohtu hetkel pole, logistika toimib, tõsi küll, probleemidega, aga toimib. Ukrainal on seal suurusjärgus 10000 hea väljaõppega sõjaväelast ning Venemaad kiiremat edenemist takistab ka teede lagunemine. Venemaa omakorda üritab hävitada Ukraina kontrolli all oleval territooriumil sillad, et takistada Ukraina üksuste võimalikku lahkumist.
Nädalavahetusel sai palju tähelepanu Venemaa armee katse korrata Avdiijivkas edu toonud võtet ehk liikuda Ukraina positsioonide taha mööda Sudža suunas kulgevat gaasitoru. Kuni 100 Venemaa sõjaväelast läks missioonile, liikudes 15 kilomeetrit mööda toru, osad jõudsid ka sihile, aga ukrainlased oskasid seekord seda käiku oodata, droonide soojuskaamerad fikseerisid väljumiskoha ning järgnes maapeale jõudnud Venemaa sõjaväelaste jälitamine õhust ning enamus neid hiljem ka hävitati. Lähipäevad näitavad, mida Ukraina armee väejuhatus otsustab, et kas taanduda Kurski oblastist või jätkata seal võitlust.
Mujal rindejoones suuremaid muutusi ei toimunud, aga lahingutegevus jätkub mingil kujul suurel osal rindejoonest.
Venemaa üritas suuremate jõududega rünnata Tšasiv Jari suunal, Ukrainal oli väike edenemine Toretskes ja Sevtšenko juures (Pokrovske lähedal).
Ukraina sõjaväelased demonstreerisid droone, millel on sileraudsed torud, millest saab Venemaa armee droone haavlitega hävitada. Minult on mitu korda varem küsitud, et kuidas droon suudab laske tehes stabiilsust säilitada, nüüd saate videolt järgi vaadata.
Agil Rustamzade kirjutas õhutõrjekompleksist SAMP/T, mille kontekstis oli juttu, et sellel on võimekus alla lasta ka ballistilisi rakette. Paraku reaalses lahingutegevuses ei ole kompleks õigustanud talle pandud lootusi, efektiivsus on osutunud loodetust madalamaks, peamiselt tarkvaraga seotud probleemide tõttu, aga kiirelt said otsa ka raketid, mida tootja ei suuda asendada ehk siis hetkel Patriot’ile selles osas Ukraina armeel alternatiivi ei ole.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina jätkab droonirünnakutega Venemaal asuvate statsionaarsete sihtmärkide pihta ning taas sai tabamuse Samaara oblastis Novokuibõševskis asuv naftatöötlemise kompleks. Päev varem sai väidetavalt kuni kuus droonitabamust Leningradi oblastis asuv Venemaa üsk suuremaid naftatöötlemise ettevõtteid Kirišinefteorgsintez (KINEF). Venemaa jätkab igapäevaselt Ukraina ründamist Shahed-tüüpi droonidega.Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
