Viimaste nädalate jooksul on Ukraina korraldanud mitmeid edukaid droonirünnakuid Groznõile ning z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel oli Ramsan Kadõrov olnud seetõttu väga ärritunud ning nõudis Groznõi kaitsmiseks droonirünnakute eest täiendavaid õhutõrjekomplekse Pantsir-S1, millised on just droonide vastu küllaltki efektiivsed ning z-kanali VTšK-OGPU andmetel kaks sellist kompleksi kaks nädalalt tagasi ka Kadõrovile anti, mis toodi Groznõisse Moskva oblastist.
25. detsembri hommikul toimus taas droonirünnak Groznõile, kus Venemaa z-kanalite info kohaselt osales vähemalt kolm Ukraina drooni. Sellises olukorras oleks tulnud sulgeda Groznõi lennuvälja tegevus, ometi seda ei tehtud ning ohust ei hoiatatud ka Azerbaijan Airlines (AZAL) reisilennukit, mis oli startinud Bakuust ning et droonirünnaku tõttu oli lennuvälja piirkonnas GPS signaal maha surutud, siis ei õnnestunud lennukil maanduda, aga kui lennuk üritas peale ebaõnnestunud maandumiskatset pööret teha, plahvatas lennuõnnetuses ellujäänud reisijate sõnul miskit väljaspool lennukit ning sellele järgnesid huvitavad arengud.
Nimelt suleti peale plahvatust kõik lennuväljad Tšetšeenias, Inguššias ja Dagestanis ehk siis viga saanud lennukil ei lubatud maanduda Venemaa territooriumil. Huvitav on see, et neid arenguid kirjeldati põhjalikult Venemaa kõige suuremate z-patriootide poolt ning põhjus on ka teada – paljude z-blogijate arvates on Kadõrovile Venemaal liiga palju lubatud ning temasse suhtumine on seetõttu pehmelt öeldes ebasõbralik.
Nii kirjutas Kanadas elav ja varjunime Alex Perker Returns taha peituv padupatrioot (tihtipeale ju kipuvadki suurimad patrioodid hoopis piiri taga elama) oma z-blogis, et Venemaa lennuväljade sulgemine oli teadlik tegevus, sundimaks lennukit lendama üle Kaspia mere lootuses, et see alla kukub ning siis ei jää mitte mingisuguseid tõendeid selle vigastamisest. Z-blogija sõnul oli kohe peale reisilennuki tulistamist Venemaa armees teada, millega tegu, ometi üritati seda tulistamist kinni mätsida ning selles kontekstis olid reisijate elud viimased, mis Venemaa sõjaväelasi huvitasid.
Ometi lendas lennuk kahjustustest hoolimata Kasahstani territooriumini, kus aga paraku kahjustused segasid just maandumist ning selle käigus hukkus 38 inimest, aga lennuki sabaosa jäi siiski nö pildistamiskõlbulikuks ning peale fotode nägemist kirjutas teine Venemaa z-blogija Juri Podoljaka, et fotodel olevad kahjustused on iseloomulikud õhutõrjeraketile ning katastroofi põhjustas just Grožnõis lastud õhutõrjerakett. Ehk siis tükk maad enne, kui rahvusvahelises meedias hakati sellel teemal antud võtmes kirjutama, oli see z-kanalites põhjalikult lahti kirjutatud.
Z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel oli Kadõrov varem saanud ülesande tegeleda Süürias Venemaa sõjaväebaaside teemaga ning see eeldas ka häid suhteid Türgiga ning loomulikult ka Aserbaidžaaniga, aga nüüd ta z-kanali sõnul muutusid niigi napid väljavaateid selles osas veelgi napimateks, sest lennuki vrakk ei asu Venemaa territooriumil ning seal viiakse läbi rahvusvaheline uurimine, aga juba praegu on asja nii selged, et Aserbaidžaani parlamendiliikme sõnul peaks Venemaa nende ees vabandama reisilennuki tulistamise pärast. Tsiviillennuki tulistamine õhutõrjekompleksist on äärmiselt tõsine asi ning veel kontekstis, kus Putin on näinud palju vaeva suhete parandamisel Aserbaidžaaniga.
Kui Venemaa tunnistab viga ja selgitab, et see oli nö tööõnnetus, siis ei saa nad samas garanteerida, et nende poolse agressiooni jätkumise tingimustes sellised õnnetused korduda ei võiks, sest Ukrainal on täielik õigus rünnata agressorriigi sihtmärke. Kui aga ei tunnista, tähendaks see lisaks veel suhete jahenemist nii Aserbaidžaani kui Türgiga mingiks ajaks. Kui nüüd need Pantsir-S1 kompleksid viiakse Groznõist ära, on Ukraina droonidel lihtsam sihtmärgini lennata.
Olukord rinnetel.
Venemaa ründab jätkuvalt suurimate jõududega Kurski oblastis ja Donbassis Pokrovske suunal. Ajakirjanik Vassil Pekhno sõnul on Kurski oblastis Venemaa armee ründamas Mala Loknja asulat nii lääne, põhja kui ida poolt, surve Ukraina üksustele on tugev, Venemaa üksused kannavad suuri kaotusi, aga seni veel kaitse peab.
Kurski oblasti kontekstis on jätkuvalt kõige suuremat tähelepanu saanud Põhja-Korea sõjaväelased, sest kuigi nad on rindel olnud omajagu aega, ei olevat nende käitumine muutunud ning seal rindelõigus olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat põhjakorealased nagu biorobotid, kes ei karda surma ning kui nad jõuavad lahingute käigus lähidistantsile, siis olevat nendega juba päris suured probleemid, sest individuaalne ettevalmistus pidavat neil olema küllaltki korralik.
Siiani ei olnud Ukraina armeel õnnestunud vangi võtta mitte ühtegi põhjakorealast, sest nad on vangilangemisele eelistanud surma, aga nüüd on väidetavalt üks sõdur siiski vangi võetud ning kui see peaks kinnitust leidma, siis kindlasti tehakse Ukraina poolelt antud teemal korralikud meediamaterjalid ka valmis.
Droone üritavad põhjakorealased jätkuvalt ignoreerida, ikka ollakse lagedal suurte gruppidena koos, kus nad on Ukraina droonide jaoks kerge saak ning kuuldavasti olevat just põhjakorealastega tegelemine alles rindele tulnud Ukraina droonioperaatorite esimeseks tööks Kurski oblastis.
Defence Express aga kirjutas juhtumist, kus lahingute käigus hukkunud Põhja-Korea ohvitseri juurest leiti märkmik, kuhu oli kirjutatud ka õpetus, kuidas rünnakule minnes rallidroonidega võidelda. Nimelt olevat taktika selline, kus näiteks läheb kolmeliikmeline grupp ja siis saadetakse üks sõdur ette nö peibutiseks, kes siis peab drooni enda peale meelitama, peale mida üritavad teised selle käsirelvadega alla lasta.
Õpetuse kohaselt olevat nö peibutisel soovitav seisma jääda, sest siis olevat suurem lootus selleks, et teda jahtiv rallidroon ka hoogu maha võtab ning siis olevat suurem lootus seda maha võtta. Ukraina sõjaväelased uurivad seda märkmikku põhjalikult, sest seal on omajagu infot, mis aitab paremini mõista põhjakorealaste tegutsemist lahinguväljal.
Donbassis Pokrovske suunal on Venemaa üksused jätkanud edenemist lääne poole mitmes punktis ning Vassil Pekhno kommentaar on, et tegemist on peamiselt lagedate aladega, kus Ukraina armeel ei ole korralikke kaitseliine ning sellisel juhul on Venemaa massiga ründamise taktika kõige tulemuslikum. Sinna rindelõiku olevat Venemaa poolel juurde toodud omajagu spetsiaalseid keepe, tänu millele soojuskaameratega varustatud Ukraina droonid Venemaa sõjaväelasi pimedal ajal ei näe ning see võimaldab neil seetõttu efektiivsemalt edasi liikuda. Sarnaseid keepe kasutas Venemaa ka aasta tagasi Avdiijivka juures, lihtsalt nüüd on neid palju rohkem, kui oli siis.
Tšasiv Jari juures korraldas Ukraina armee mitu edukat vasturünnakut ning kuuldavasti surusid nad Venemaa üksused täielikult välja kaitse seisukohast olulisest tööstuskompleksist, kus Venemaa armeel oli õnnestunud varasemalt natuke territooriumi enda kontrolli alla saada. Iga selline edukas rünnak on Ukraina armee jaoks tähtis, sest tõstab võitlusmoraali ning samas sunnib vastast oma jõude ümber paigutama, takistades neil nii mingile suunale suuremat nö löögirusikat moodustada.
Ukrainalased on tuntud oma sõjakavaluse poolest ning sellist juhtumist kirjutas z-kanal „Miša na Donbasse“. Nimelt sõltuvad Venemaa sõjaväelased Donbassis suures osas humanitaarabist, mida toovad sinna Venemaa vabatahtlikud ning et viimasel ajal on vabatahtlike abi vähenenud, on iga saadetis suureks abiks. Nüüd aga olevat ukrainlased teinud omad nö humanitaarabi toojad ehk siis väliselt näeb kõik välja igati viisakas, toimub suhtlus sotsiaalmeedias ning Venemaa sõjaväelased lähevad vabatahtlikelt kaupa vastu võtma, sõidavad kohale, ootavad, aga kohale lendavad hoopis HIMARS raketid. Ühes sellises rünnakus olevat kõik Venemaa sõjaväelased surma saanud, teises nad igaks juhuks jäid natuke kaugemale ootama ja pääsesid seetõttu kergemate vigastustega.
Aga teema on Venemaa sõjaväelaste jaoks seda tõsisem, et Venemaal tahetakse ära lõpetada vabatahtlike nö organiseerimatu tegevuse, sest see võimaldavat vabatahtlikel rikastuda selle töö käigus ning alles tahetakse jätta ainult üks tsentraalne heategevusorganisatsioon. Venemaa reaalsuses tähendab see veelgi suuremat nö kõrvalepanemist ning abi jõuab veelgi vähemate sõjaväelasteni ning suure tõenäosusega ei ole senised toetajad sellisest perspektiivist vaimustuses, toetussummad vähenevad veelgi ning Ukraina armee jaoks on need kõik ainult plussmärgiga arengud.
Z-blogija Anastassija Kaševarova kirjutas probleemist, mis on Venemaa kasvavate inimkaotuste tingimustes järjest süvenenud – võimetusest teha piisavas koguses DNA-teste, et nii kindlaks määrata hukkunute isikud. Kaševarova sõnul olevat hetkel Venemaa ainult üks sõjaväeline DNA-testide tegemise keskus ning see asub Rostovis. Üks teema olevat keskuse meeletu ülekoormus ja pikad tähtajad, aga olevat täiesti teine probleem. Nimelt keelduvat paljud sugulased DNA proovi andmisest võrdlusmaterjali jaoks ning põhjused on proosalised – tüüpiliselt on tegemist olukorraga, kus sõjaväelase surnukeha tuvastamise korral saaks suured toetused endale tema abikaasa, aga DNA proovid peavad andma lähisugulased, kes ei suuda leppida mõttega, et abikaasa saab palju raha, aga nemad ei saaks mitte midagi.
Siis lihtsalt ei antagi võrdlusmaterjali ning seetõttu olevat ka paljude hukkunud sõjaväelaste abikaasad toetusest ilma jäänud. Tühja sellest, et oma lähisugulane ei saaks väärikalt maha maetud, peamine on see, et lesk raha ei saaks. Traditsioonilised väärtused kogu ilus!
Mingi aeg tagasi kirjutasin probleemidest Venemaa droonide innovatsiooniga seoses ehk siis videosignaali hakati edastama madalamatel sagedustel, aga sellega kaasnes droonide plahvatamine stardihetkel, sest see sagedus mõjutas elektroonilist detonaatorit. Z-kanal Romanov Lait aga kurdab, et vahepealse aja jooksul polevat mitte midagi muutunud ning jätkuvalt plahvatavad droonioperaatorite juuresolekul droonid, mis on tsentraalselt toodetud ja kasutavad videosignaali edastamiseks sagedusi 1,2GHz ja 1,5 GHz. Nii jätkata!
Venemaa regioonidele on kõrgemalt poolt etteantud nö plaanid, kui palju tuleb lepinguid sõlmida. Huvilisi aga napib ning seetõttu on regioonid järjest tõstud ühekordselt väljamakstavaid summasid lepingu sõlmimisel. Nö uue rekordi püstitas selles osas Samaara oblast, kus jaanuaris makstakse oblasti poolt 3,6 miljonit rubla, millele lisandub riigi poolt 400000 rubla ehk siis kokku 4 miljonit rubla, mis on suurusjärgus 40000 dollarit, mis on Venemaa kontekstis väga suur raha. Suur raha on see ka oblastitele ning seetõttu oli raha maksmise juures klausel, et esialgu makstakse kuu aja jooksul, siis vaadatakse, et kas veebruaris jätkatakse sama summaga või mitte. Klassikaline turundusvõte – kiirustage, saate jaanuaris selle summa kindlasti kätte.
Vetšernõi Telegram tõi selles kontekstis välja ka palgad Venemaal, nii olevat õpetajate keskmine palk kuus 47000 rubla (470 dollarit) ja arstidel 88400 rubla (884 dollarit) ning siis polegi vaja imestada, et õpetajatest on Venemaal väga suur puudus, sest palgad on madalad. Selles kontekstis meenutatakse aega, kui Dmitri Medvedev oli veel Venemaal president, siis ta soovitas nigela palga üle kurtvatel õpetajatel ärisse minna ning tänaseks päevaks olevat siis nad järelikult sinna ka läinud. Tööjõu otsimisega tegeleva Venemaa ettevõtte SuperJob juhi Aleksander Zahharovi sõnul olevat Venemaal puudu juba rohkem kui 500000 õpetajat, küll aga olevat piisavalt toidukullereid, kes teenivad kuus keskmiselt 115000 rubla.
Sõjas pakutava rahaga ei suuda aga ka konkureerida Venemaa sisejulgeoleku ametikohtade palk ning nii olevat seal hetkel täitmata tervelt 20% töökohtadest ning tööjõupuudus järjest suureneb.
RBK Ukraina aga kirjutas Ukraina tööjõuturust, kus tänavu kolmandas kvartalis tõusis keskmine palk dollaritesse arvestatult 532 dollarini ehk siis see on kõrgem kui sõjaeelne 514 dollarit. Tööjõuturul on töötajatest suur puudus, see on peamine põhjus palkade küllaltki kiirel kasvul. Paljud lähevad sõtta, paljud tööealised mehed varjavad endid ning ka seetõttu on nad suures osas tööjõuturult väljas. Sõja jätkudes saavad need probleemid ainult süveneda.
Alles 12 päeva pärast tankerite uppumist kuulutati Venemaal õnnetuse piirkonnas välja riikliku tasandi eriolukord. Esimestel päevadel pärast õnnetust oli Venemaa keskvõim justkui paralüseeritud, Krasnodari krai liivarandadesse läksid vabatahtlikud masuuti kokku korjama, panid need kottidesse, aga selgus, et neid ei olnud mitte kusagile võimalik viia. Tuli uus torm ja suur osa kottidest masuudiga lagunes ning vabatahtlike tervistkahjustav töö osutus asjatuks. Nüüd on rannaliiv saastunud poole meetri sügavuselt ning see tuleks kõik minema vedada, samas meres on masuuti palju ning seda on pidevalt randadele juurde tulemas. Osa masuuti on läinud kivisele ranna alale, seal ei saa sellega midagi ette võtta.
Venemaa meediakanali Izvestija andmetel aga ei oleks tohtinud uppunud tanker Volganeft 239 üldse kaupa vedada, sest tal polnud dokumendid korras ning mõlemad tankerid oleks tulnud maha kanda juba 10-15 aastat tagasi. Ometi nad sõitsid, sest see on Venemaa, kus kõik on võimalik.
Hoopis omaette teema on Venemaa nn varialevastik, sest registreerides laevasid eksootiliste riikide lipu alla Venemaa justkui pääseb vastutusest, kasvõi sellesama Cooki saarte lipu all sõitva tankeri Eagle-S puhul, mis suure tõenäosusega lõhkus nii elektrikaabli kui ka mitu sidekaablit. Aga asjal on ka teine pool – eksootilise riigi lipu all sõitva laeva territoriaalvette sundtoomine on hoopis lihtsam kui näiteks oleks olnud Hiina lipu all sõitva laevaga käitumine sarnases olukorras. Kuuldavasti on USA-l veel enne Bideni ametiaja lõppu plaanis tugevdada varilaevastiku vastaseid sanktsioone ning loodetavasti tehakse seda tihedas koostöös Euroopa Liidu riikidega.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: reisilennuki allatulistamine jahendab Venemaa suhteid Aserbaidžaani ja Türgiga (3)
Eestlased Ukrainas | 27 Dec 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Me põgenesime Ukraina vanglast, rääkisid Khorolski ja Jgorolski Saksa uudistekanalile ntv. Korrumpeerunud süsteemi kaitsmises ega Ukrainasse tagasipöördumises ei näe nad mõtet. Nüüd aitavad nad neid, kes veel Ukrainasse jäänud, sealt vabadusse pääseda. Saksamaal on selliseid Kiievi režiimi käest põgenenud sõjavaeteenistuse eas mehi juba enam kui 250 000. Au režiimile!
https://www.n-tv.de/politik/Si...
https://www.n-tv.de/politik/Si...
Ainus Põhja-Korea sõdur, kelle ukrainlased on vangi võtta suutnud, oli juba fotol mineja ilmega. Nüüdseks ongi sõjamees haavadesse surnud.
Blogeril vupsab kallutatud teooria varrukast nagu mustkunstlikul jänest kübarast! Kui lennuki juhtimissüsteem (tüürid) on vigastatud ja hüdraulika tõrgub (nendele viitavad lennuandmed ja pilootide kõnesalvestused) on targem otsida maandumiseks lagedam koht pika raja ja segava pilvituseta selmet olla surutud mägede vahele kitsastesse maandumiskoridoridesse Kaukasuse lähedastel lennuväljadel, kus manööverruumi pole. Sünoptikute järgi valitseski kogu Põhja-Kaukaasias sel ajal tugev, kohati madal pilvitus.
Eestlased Ukrainas
TRENDING
