Ukraina armee edenemine mõned päevad tagasi Sudžast kagu suunas oli Venemaa armee juhtkonna jaoks nii valusaks löögiks, et sündmusi kajastanud z-blogijate sõnul on nendega võetud ühendust ja antud „tungivaid“ soovitusi enam mitte kirjutada Ukraina edenemisest Kurski oblastis. Eks omamoodi valas täiendavalt õli tulle veel Ukraina presidendi Zelenski avaldus, et Ukraina soovib nende kontrolli all olevaid alasid vahetada piirkondade vastu, mis on Venemaa armee poolt Ukrainas okupeeritud. See on Ukraina Kurski operatsiooni algusest alates teada olnud, et Kurski piirkonda tahetakse kasutada vahetuskaubana ning nüüd on mõistatamist palju, et miks tehti selline avaldus Zelenski poolt just nüüd.

Peale Ukraina ootamatut rünnakut läksid Venemaa üksused Kurski oblastis mitmes lõigus vasturünnakule ning kõige märkimisväärsemat edu saavutasid nad Sverdlikovo suunal, liikudes edasi rohkem kui kolm kilomeetrit ning nüüd on nad sealt suunast seitsme kilomeetri kaugusel Sudžat Sumõga ühendavast maanteest. Külmad ilmad on külmutanud pinnase, mis võimaldab tehnikaga ka väljapool teid sõita ning see annab paremaid võimalusi rünnakute läbiviimiseks. Venemaa armee üritab enda kontrolli alla tagasi saada ka alasid, mille nad kaotasid Ukraina eduka vasturünnaku käigus.

Ukraina poolelt avaldati video, mis heidab valgus Sudžas asuva koolihoone pommitamisele Venemaa liugpommiga. Ukraina informeeris Venemaa sõjaväelasi juba novembris, et hoones on ainult tsiviilisikud ning Ukraina tahtis korraldada nende viimise Venemaale, aga see ei saanud teoks, sest Venemaa polnud huvitatud. Huvi puudus, sest videod nö rohelisest koridorist Kurski oblastis oleks Putini jaoks olnud alanduse tipp, kus Ukraina sõjaväelased aitavad Venemaa tsiviilelanikke ohutsoonist välja. Samas oli ukrainlastel nende inimeste äraviimiseks kasvõi Ukrainasse vaja kokkulepet Venemaa armeega, sest droonide ajastul oleks transpordivahendid olnud Venemaa droonide jaoks sihtmärgiks.

Pokrovske suunal läksid ukrainlased vasturünnakule mitmes lõigus ning 425 polk Skala (alles hiljuti veel pataljon) võttis enda kontrolli alla Pišanje asula ja Ukraina üksused edenesid ka Datšenske juures, samas on Ukraina sõjaväelaste sõnul tegemist eeskätt tegevusega, et segada vastasel jõudude koondamist Pokrovske suunal ja niimoodi linna kaitsmise seisukohalt nö aega juurde võita. See on ka õnnestunud, aga kindlasti üritab Venemaa veel Pokrovske suunal suuremate jõududega rünnakule minna ning elavjõudu neil „jagub“.

Selle kinnituseks lisan allapoole video, mis näitab kahe Venemaa vigastatud sõduri liikumist Ukraina positsioonide poole Pokrovske piirkonnas ning selle video kontekstis kommenteeritakse, et Venemaa armees on sõna „kvadrober“ omandanud uue tähenduse ehk kui jalad enam ei kanna, pead rünnakule minema neljakäpukil.

Muudes rindelõikudes tulid aga Ukraina armee jaoks ärevamad signaalid. Venemaa üksused on suutnud peale pikemat jõudude koondamist edasi liikuda Velika Novosilka piirkonnas ning nad on tuntavalt aktiviseerunud ka nn Kurahhivi tasku piirkonnas, kus surve on tugev nii Zelenivkale kui ka Datšnele. Andriijivka on Venemaa armee kontrolli all ja nad on suutnud sealt edasi liikuda ka lääne poole. Tegemist on ida-lääne suunaliselt kulgeva kõrgendikuga ning selle enda kontrolli alla saamine oleks Ukraina jaoks äärmiselt problemaatiline, sest paar kilomeetrit lõuna pool kulgev maantee asub orus.

Olukord muutud Ukraina armee jaoks järjest keerulisemaks ka Kupjanskist põhja pool, kus Venemaa üksused on suutnud mitmes kohas ületada Oskili jõe ja nad on laiendanud jõe läänekaldal enda kontrolli all olevat asuvat territooriumi. Ukraina sõjaväelaste sõnul ei ole Venemaa armee siiani suutnud rasketehnikat üle jõe tuua ning selle takistamine pidavat olema Ukraina armee esmane prioriteet seal lõigus.

Palju vastukaja on saanud Ukraina armee poolt vanuses 18-24 eluaastat noortele tehtud pakkumine sõlmida aastane leping armeega, kusjuures peale lepingu lõppemist oleks võimalik noortel probleemideta ka piiri taha liikuda. Paljuski on lepingu tingimused sarnased Venemaal sõlmitavate lepingute omadele ehk siis täiendavate soodustustena hilisem võimalus õppida kõrgkoolis ja saada soodustingimustel laenu. Lepingu sõlmimisel tekib inimesel õigus miljoni grivna (1 dollar = 41,55 grivnat) saamiseks, millest 200000 grivnat makstakse kohe välja ja ülejäänud hiljem osade kaupa. Igakuine palk on suurusjärgus 2000 dollarit kuus ning see on samas suurusjärgus tasuga, mida saavad ka teised Ukraina armee sõjaväelased.

Lisaks saavad miljon grivnat ühekordset toetust ka need Ukraina armees juba varasemast ajast sõdivad sõjaväelased, kes lepingu sõlmimisel olid nooremad kui 25 eluaastat. Sõjas osalevate sõjaväelaste sõnul on selline präänik tunduvalt parem variant kui varasem piits, mille tulemusena tulid armeesse inimesed, kes olid vähemotiveeritud ning see kajastus ka nende tegutsemisel. Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi prognoosib, et arvestatav osa sellisel kujul lepingu sõlminud noortest eelistaks droonidega tegelemist ning tema sõnul on see positiivne, sest noortel pidavat droonide juhtimine oluliselt paremini õnnestuma kui keskealistel.

Ukraina armee uus initsiatiiv on nn Droonide liin ehk siis plaan katta kogu rindejoon nii tihedalt droonide ja elektroonilise sõjapidamise vahenditega (EW), et tekiks 10-15 kilomeetrine ala, kus vastasel ei oleks erilist ellujäämislootust.

Legendaarne drooniüksus Madjari linnud leidsid juba omajagu aega tagasi efektiivse meetodi Venemaa suurtükkidega võitlemisel – väikeseid rallidroone kasutades nad sihivad ainult suurtükkide torusid. Nad selles osas teinud väljaõpet teistele Ukraina drooniüksustele ning nüüd on ka Ukraina armee drooniüksksus Phoenix sama taktikat edukalt kasutama hakanud. Eeldab see droonioperaatoritelt kõrget professionaalsust, sest suurtükitorude tabamine ei pidavat lihtne ülesanne olema.

Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov avaldas foto Ukraina armee poolt kasutatava auto kabiini katusel olevast EW kompleksist, mis olevat tema sõnul tänase päeva reaalsuses nö antiikne, sest katab ainult nn standardsed drooniga sidepidamiseks kasutatavad sagedused 720-1020 MHz, samas kui Venemaa armee käsutuses on palju ka sagedusi 400 MHz ja 480-530 MHz kasutavaid rallidroone, mille vastu see EW kaitset ei paku.

Venemaa korraldas täna rünnaku Kiievile ballistiliste rakettidega ning RBK Ukraina andmetel suutis Ukraina õhukaitse tabada kuute ballistilist raketti Iskander-M. Eile korraldas Venemaa armee 19 raketiga Poltaava oblastis asuva gaasitaristu pihta. Ukraina omakorda on droonidega rünnanud järjest erinevaid Venemaa naftatööstuse ettevõtteid, aga rünnakute tulemuse kohta on infot vähe. Ometi on teema Venemaa jaoks nii tõsine, et z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel ei jätkuvat Venemaal enam rünnakute käigus pihta saanud seadmete remontimiseks ja asendamiseks vahendeid, sest lääne sanktsioonid pidavat toimima ning et kui Ukraina droonirünnakud jätkuvad samasuguse hooga, siis võivat juba lähimas tulevikus tekkida naftatöötlemise osas väga tõsised probleemid.

Ukraina sõjaväelane Juri Kasjanov avaldas oma Telegram-kanalis olukorrakirjelduse Donbassis toimuvast ja allpool on tema teksti tõlge.

Mitte kaugel meie ööbimiskohast tabas liugpomm juba ammu tühjana seisnud hoonet ja muutis selle rusudeks. Õnneks ei olnud seal kedagi sees. Meil vedas.

Üldiselt on Donbass kontrastide piirkond. Siin on ruutkilomeetri kohta kõige rohkem kiirtoidukohti, kohvikuid, restorane, toidukauplusi ja sõjaväevarustuse poode. Ja samas langeb just siia ruutkilomeetrile kõige rohkem surmavat metallirahet. Täna õhtul ei leia rindelähedases kohvikus ühtegi vaba kohta, et end soojendada, kuid homme hommikul võib sellest paigast järel olla vaid rusud…

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Donbassis pole peaaegu ühtki metsa, kuhu saaks sõjatehnikat või endid varjata. Poolhüljatud külad ja hõredad põõsasalud – ainult see on meie üksuse käsutuses. Ühe viltuvajunud maja, mis pärineb vist 19. sajandi Krimmi sõja aegadest, uksele on markeriga kirjutatud: „Hõivatud! XX brigaad, 25. pataljon, telefon XXXXXXX...“. Seest leiab kaose, sissevajunud põranda ja longus lae. Kolmejalgsel, vildaka jalaga laual on umbes viiskümmend muna, ilmselt jäeti need siia veel enne talve. Koht ise on kehvake, punkris oleks parem, kuid lähedal asub pommitamise korral varju pakkuv kelder.

Külm tuul tungib läbi kontide ja paiskab näkku lähimast karjäärist pärit kollakasvalget tolmu. Me ei tea, mida sealt ammutatakse, kuid tohutud “kõndivad” ekskavaatorid ja hiiglaslikud veoautod töötavad pommitamise all ööpäevaringselt, vaid kümne kilomeetri kaugusel rindest. Tõenäoliselt kaevandatakse nii palju Ukraina maavarasid kui võimalik tulevaste põlvede jaoks, enne kui need Trumpile üle antakse.

Donbass on künklik piirkond. Iga kõrgendiku otsa on kaevatud kaevikud, ehitatud punkrid, õhutõrjeüksused on valves, püsti on antennid sidepidamiseks meie droonidega, samuti REB-i (raadioelektrooniline võitlus, EW) antennid. Igas madalamas orus (peaaegu igas) on välja ehitatud polügoonid, kus harjutatakse igasuguse relvastusega laskmist, droonide juhtimist, okastara taha kaevumist ning esmaabi andmist.

Õhus on terve pilv vaenulikke droone. Ma ei räägi ainult rallidroonidest, Mavicutest või “pommitajatest”, mis tegutsevad 10+ kilomeetrit rindejoonest, vaid ka tagalast, isegi kuni 70–80 kilomeetri kaugusel rindest asuvatest kohtadest, kus tegutsevad Venemaa “Zalad”, “Orlanid” ja “Supercamid”. Me oleme siin justkui lasketiirus. Piisab vaid hetkeks seisma jääda ning oledki suurepärane sihtmärk, eriti kui sa drooni üles lased või mõnda antenni paigaldad. Venkud ei hoia isegi ballistilisi rakette Iskander-M kokku nende sihtmärkide pihta laskmiseks.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Aga kui veab ja õhtul on aega sõita mõnda asulasse, et juua tass aromaatset kohvi soojas, ent kümnetest sõduritest umbseks muutunud kohvikus, mõistad, et elu on siiski ilus. Veel üks päev on elatud. Ja homme võib kõik tolmuks muutuda…

Venemaal Belgorodi oblastis leidsid ärimehed ka keerulises olukorras mooduse, kuidas raha teenida. Belgorodis on tänavatel betoonist kuubikud, millel kiri „Ukrõtije“ ehk siis varjend. ASTRA andmetel tegid ettevõtjad Ganza Brewery’st kuubikutel olevat kirja ära kasutades IPA-tüüpi õlu, mida saatis suur menu, sest kohalikud ostsid kiirelt kogu partii ära, nimetades seda suveniir-õluks. Järgmine partii pidavat saabuma alles märtsis, aga ega see kindel ole, sest selle õlle teemal on tehtud ka mitu kaebust.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING