Kõlab jaburalt, aga nii see Venemaa propagandamasin töötab, sest kuidagi tuleb ju selgitada, et miks on järsku toppama jäänud edasiliikumine nii Tšasiv Jari kui Otšeretine juures, kus Venemaa z-kanalites juba joonistati kaarte, kuidas nad kiirelt edasi liiguvad ning selle käigus võtavad ära nii Pokrovski kui võtavad kotti Toretski jne.
Samas tunnistavad ka Ukraina sõjaväelased, et vaenlane ründab suurte jõududega ning kaotustest ei hooli, mistõttu on neil kohati kaitses väga raske, aga siiski on juba hakanud mõju avaldama rindele järjest saabuv USA abi, nii näiteks võttis jalaväe lahingumasin Bradley maha Venemaa tanki T-80, kasutades TOW tankitõrjeraketti, milliseid neil veel mõned nädalad tagasi kasutada ei olnud võimalik, sest nad olid lihtsalt otsa saanud. Vaenlase soomuskolonnide ründamisel on lisandunud tabamused suurtükkidest, ka see on viimaste kuude kontekstis harjumatu vaatepilt. Järjest rohkem kasutab Ukraina tankimiine.
Venemaa propagandakanalites kurdetakse järjest rohkem Ukraina rallidroonide üle, mis ei laskvat Venemaa sõduritel piltlikult öeldes peadki tõsta ning hädaldatakse ka selle üle, et kui Venemaa toobki rindele uued mobiilsed elektroonilise sõjapidamise vahendid, siis on nad rindele saabumise hetkel sisuliselt juba aegunud.
Ukraina armee tehnikaekspert hüüdnimega Sergii Flash analüüsis ühte sellist Tšeljabinski traktoritehas tehtud seadet ja ohkas kergendunult, et jumal tänatud, et Venemaa sellist si**a toodab, see teeb ukrainlaste elu rindel kergemaks. Ekspert ei suutnud tükk aega leida antenni ja õiget antenni polnudki, seadmes kasutati küll Hiinast toodud komponenti, aga kogu seadme võimsus osutus nii väikeseks, et reaalselt lahinguväljal sellest reaalselt abi ei ole. Droonidest kirjutan allpool veel.
Väikesed edenemised on Venemaa armeel siiski viimastel päevadel olnud, natuke Avdiijivkast lääne poole ning lõuna poolt Siverski suunal, aga kindlasti ei ole Venemaa armee juhtkond arengutega rahul, sest ka need väikesed edenemised on tulnud väga suurte kaotuste hinnaga nii elavjõus kui tehnikas. Tõsi, omajagu jutte on selles osas, et Venemaa kogub mitmes rindelõigus reserve, et lähiajal üritada suuremate pealetungidega mitmel suunal, aga mida päev edasi, seda parem on Ukraina armee seis. Kuigi lääne meedias avaldatakse pessimistlikke materjale, siis reaalne seis rinnetel on täna juba oluliselt parem, kui oli veel paar nädalat tagasi.
Droonid. Just rallidroonid on aidanud Ukrainal kaitset hoida viimaste kuude jooksul, aga rallidroon üksi ei ole lahinguväljal eriline tegija. Sergii Flashi sõnul on reaalses elus rallidrooni tegutsemise ajaaken lühike, jäädes sinna 5-7 minuti vahele, lisaks on rallidroonil vilets kaamera, millel puudub zoomi-funktsioon. Seega reaalses lahinguolukorras ei suuda rallidroon üksi tegutseda, see on võimalik ainult koostöös luuredroonidega, mis leiab sihtmärgi ja aitab rallidrooni operaatorile selleni lennata.
Tihtipeale aga juhtub nii, et vahepeal on sihtmärk suutnud ennast ära peita ning kui isegi rallidroon jõuab sihtmärgi juurde, et suuda operaator rallidrooni viletsa optika tõttu sihtmärki leida ning taas on abi luuredroonist, millel on parem optika ning tihtipeale on nad jälginud, kuhu vastane ennast peidab ning lõpuks ikka rallidrooni eest pääsu pole. Lisaks on luuredroonid ühenduses suurtükiväelastega, et vajadusel ka nende tuld juhtida. Ja mõlemalt poolt on kõige eelistatumad luuredroonid Hiinas toodetud laiatarbe kvadrokopterid DJI Mavic 3 seeriast.
Sergii Flashi sõnul on rallidroonid mõlemalt poolt lahinguväljal kulumaterjal, mistõttu on nende puhul kõige määravam nende odav hind. Just seetõttu ei krüpteeri kumbi poolt rallidroonidega peetavat sidet, sest see oleks lihtsalt liiga kallis ning droonide massilise kasutamise ajastul puuduvat mõlemal poolel võimekus krüpteerimata sidet enda kasuks ära kasutada. Väidetavalt pidavat side krüpteerimise moodul maksma rohkem kui 200 eurot ning need peavad olema nii droonidel kui operaatoritel.
Ka on paljuräägitud rallidroonide autonoomse juhtimise temaatika paljuski optimiseerimise ülesanne ehk siis kuidas leida tasakaal võimalikult odava arvuti ja samas väiksema arvutusvõimuse juures võimalikult efektiivsete algoritmide vahel, mis suudaksid sihtmärke tuvastada, lisaks tuleb arvesse võtta ka eelpool väljatoodud aspekti, et rallidroonidel on odavad ilma zoomita kaamerad, mille puhul on madalakvaliteedilise pildisisendi tõttu veelgi keerukam sihtmärke iseseisvalt leida.
Ehk siis autonoomsel juhtimisrežiimil efektiivsemalt töötava rallidrooni hind kasvab väga kiirelt määrani, kus on tõsine mõtlemiskoht, et kas sellel on reaalses lahinguolukorras efekti. Reaalsem on vahepealne variant, kus droonil olev funktsioon võimaldab operaatoril drooni lukustada sihtmärgile ning selliseid drooni pidi ka lahinguvälja olema, aga neid on rallidroonide koguarvust väga väike osa.
Küll aga tõi Ilmar Raag oma blogipostituses välja, et hetkel rindel olevate rallidroonidel peab olema võimalik vahetada sidepidamiseks kasutatavaid sagedusi, ilma sellise võimekuseta rallidroone rindele ei taheta, sest nad on väheefektiivsed vastase elektroonilise sõjapidamise vahendite vastu võitlemisel.
Droone üritatakse säästa, seega ei lõpe kõik droonirünnakud drooni hävimisega, jalaväe vastu üritatakse droonidelt lõhkekehasid nii alla visata, et oleks võimalik droone korduvalt kasutada. Samas monitoorivad mõlemad pooled vastase poolt kasutatavate droonide sidepidamissagedusi ning neid üritatakse maha suruda.
Kaeviku kontekstis tähendab see seda, et droon peab lendama oluliselt kõrgemal, kus mobiilse EW mõju on väiksem, aga sealt on juba väga keeruline täpselt granaati kaevikusse visata, reaalses elu õnnestuvad väga vähesed sellised katsed, kuigi videotest võib jääda vastupidine mulje.
Ja ega siis pole vaja imestada, et Ukraina poolel üritatakse suurematele droonidele panna laskerelvi, mida oleks võimalik distantsilt nii juhtida, et nendega saaks vastase elavjõudu tulistada. Aga nagu ikka, on ka siin mitmed probleemid. Kõigepealt droon ise, mis peab olema suurem kvadrokopter ehk nn Baba-Jagaa. Relva puhul olevat suurem probleem laskmisel tekkiv tagasilöök, mistõttu olevat keeruline täpselt lasta. Ja muidugi relv ise, sest snaiperrelvi napib Ukraina armeel niigi ja nii on arendustegevus hetkel olnud AK automaatide baasil. Samas ukrainlaste sõnul on arendustegevus täies hoos ning järjest likvideeritakse puudusi, mis testimise käigus välja tulevad. Natuke veel ja õhus hakkavad lendama doonid, mis ka teistele droonidele tulirelvadega jahti peavad.
Lisan veel infokillu Venemaa poolelt, nimelt on rallidroonide vastases võitluses sõduritele antud sileraudsed jahipüssid, millest lastakse haavlitega. Eelmisel aastal kirjutasin, kuidas ukrainlased jahipüssidega kvadrokoptereid lasevad, nüüd on Venemaa armee sõduritel selleks otstarbeks sarnaseid relvi hakatud andma.
Kui Venemaa armee sõdurid kurdavad Ukraina rallidroonide üle, siis ukrainlased on omakorda hädas Venemaa luuredroonidega, mis lendavad sügavale Ukraina tagalasse ning juhivad sealt tuld ning Ukraina armee kaotused tehnikas on seetõttu märkimisväärsed. Kuna Venemaa armee jahib eeskätt kallimat tehnikat, on Ukraina liikuvsuurtükid sunnitud enamuse ajast varjuma põõsastikus ning nad saavad teha sellistes oludes oluliselt vähem laske kui veel aasta tagasi. Niimoodi üritab Venemaa armee tasalülitada Ukraina eelist kaugemalt laskvate suurtükkide osas, mis asuvad rindejoonest nii kaugel, et seal neil korralikku elektroonilise sõjapidamise vahendite kaitset ei ole. Iseenesest ei saa Venemaa luuredroonid eetrivaikuses infot edastada, järelikult peab Ukraina armee suutma nende vahenditega katta ka rindejoonest kaugemal asuvad piirkonnad.
Ja loomulikult on variant ka neid droone maha võtta ning selles kontekstis tegi Sergii Flash huvitava postituse, et eile oli Ukrainas maha võetud kümneid (sic!) Venemaa luuredroone. Kõlab vägagi intrigeerivalt, aga nende Venemaa luuredroonidega tuleb midagi ette võtta, sest Ukraina on tänu nende tegevusele kaotanud viimasel ajal palju tehnikat, mida niigi kipub nappima.
Ukraina vastas Venemaa raketirünnakule rünnakutega Venemaa naftatöötlemisettevõtete vastu. Meediasse jõudis video 1443 kilomeetri kauguselt Ukraina piirist, kus kaugjuhitav propellerlennuk (mida saab ka drooniks nimetada) ründas Baškiirias naftatöötlemise ettevõtet Salavatneftorgsintez. Teadaolevat plahvatus väga suuri purustusi ei põhjustanud, aga rünnak ise oli märgiline. Täna öösel aga ründasid droonid edukalt Kaluuga oblastis Džeržinski rajoonis asuvat naftatöötlemise ettevõtet Pervõi Zavod, mida eelmine kord rünnati 15. märtsil, aga seekord tundub asi tõsisem olema, sest tulemöll oli peale plahvatusi võimas. Huvitav on sealjuures fakt, et hoolimata juttudest ei ole vahepealsel ajal Venemaa naftatööstusettevõtete õhukaitsevõimekus paranenud ning nö passiivsetest meetmetest (metallvõrgud) pole ka suuremat abi olnud.
Minu enda seisukoht on, et Ukraina peab lähikuudel kordades intensiivistama rünnakuid Venemaal asuvate sõjapidamisega seotud infrastruktuuriobjektide vastu, et muuta Venemaa jaoks olukord väljakannatamatuks. See aga eeldaks selliste rünnakute mitmekordistamist praeguste rünnakutega võrreldes. Hetkel teeb Ukraina selles osas veel liiga vähe.
Sõjaline ekspert Aleksnder Kovalenko tõi välja huvitava teetähiseni jõudmise – nimelt on Ukraina nüüd sõja jooksul kas hävitanud, muutnud kasutuskõlbmatuks või võtnud trofeeks kokku 3000 Venemaa armee tanki, mille puhul on olemas kas foto- või videotõestus. Väga suur arv, mis näitab selle sõja mastaapi, mida eemalt on paljudel raske hoomata.
El Mundo avaldas materjali Ukraina sõjatööstuse arendamisest olukorras, kus kogu Ukraina territoorium on Venemaa rakettide laskeulatuses. Märksõnadeks on tootmise detsentraliseerimine, salastamine koos pettemanöövritega ehk siis isegi valgustatakse osasid hooneid nii, nagu need oleksid tootmishooned, et Venemaa kulutaks sinna oma kalleid rakette ning kõige levinum pidi olema tootmise viimine maa alla nii, et Venemaa raketid sinna ei ulatu. Hoolimata kõigist ohtudest relvatööstus Ukrainas areneb ning tootmismahud kasvad kiirelt ning sealjuures löövad kaasa ka investorid piiri tagant.
Ukraina, USA armee juhtkond ning SpaceX üritavad Bloombergi andmetel leida lahendust probleemile, kus Venemaa sõjaväelased kasutavad lahinguväljal Starlinki seadmeid, mis teadaolevalt on suuremas osas Euroopa Liidust ostetud, peale mida on viidud Venemaale, kus nad jõuavad lõpuks rindele, sest korralikult pidavat nad töötama ainult okupeeritud Ukraina territooriumil. Hea tahtmise korral ei tohiks olla probleemi selliste terminalide väljalülitamisega ning Venemaa poolelt juba kostub hädaldamist, et asjad enam ei toimivat nii, nagu varem. Rõõm kuulda.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Täiendatud 14.00 Olemasoleva info põhjal ründasid Venemaa üksused põhja poolt Belgorodi oblasti territooriumilt Ukrainat mitmest kohast ning Ukraina saatis sinna piirkonda täiendavaid jõude. Lähipäevad näitavad, kui tõsiselt Venemaa üritab sealt suunast pealetungi arendada.
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
