Olemasolevate videote põhjal arvatakse, et pihta said kas õhukaitsekomplekside laskeseadmed või laskemoonaladu või ka mõlemad, sest kostusid nii järjestikused plahvatused kui ka väga ereda valgusega plahvatused. Satelliidifotodelt on näha, et sõjaväe lennuvälja territooriumil on kuus suuremat põlengu kollet, aga osad neist võisid tekkida ka laialilennanud lõhkekehadest. Kohalikud elanikud ei räägi õhukaitsekomplekside rakettide väljalaskmisest enne plahvatusi, nii et Venemaa õhukaitse ei saanud rünnaku tõrjumisega hakkama.
Millega tulistati? Viimastel päevadel on Ukraina korraldanud mitmeid edukaid rünnakuid tiibrakettidega Storm Shadow / SCALP, aga Venemaa z-kanal Fighterbomber pakkus välja, et Ukraina kasutas rünnaku läbiviimiseks nii ballistilisi rakette ATACMS kui tiibrakette Storm Shadow / SCALP. Kõige tähtsam on siiski tulemus ning see on selge, et tegemist oli väga eduka rünnakuga ning loodetavasti lisandub päeva peale täiendavaid infokilde, mis annavad rünnaku tagajärgedest parema ülevaate. Kusjuures ühes Venemaa z-kanalis kirjutati, et olevat hävinud ladu, kus olid Zirkon raketid ning lisaks sellele olevad hävinud veel mõned lennukid. Kinnitust infole ei ole, aga kui z-kanalites on nutt ja hala, siis on see hea märk. Nii jätkata.
Olukord rinnetel. Venemaa jätkab aktiivset ründetegevust Donbassis ning selles osas olid Ukraina jaoks kõige negatiivsemad arengud Avdiijivkast loodes, kus Venemaa edenes Otšeretine suunas ning jõudis asulani välja. Lõuna pool on Ukrainal loodusliku tõkke taga välja joonistunud kaitseliin Berditšist lõuna poole Semenivka ja Umanske joonel, aga nüüd on Venemaal võimalik rünnata põhja poolt Berditši suunal ning kõige negatiivsema arengu korral saaksid Venemaa üksused liikuda nii Ukraina kaitsepositsioonide nö selja taha, mis sunniks Ukraina armeed seal taanduma.
Ukraina armee on ohust teadlik ja kindlasti võtab kasutusele vastumeetmed olukorra stabiliseerimiseks, aga sõja praeguses faasis Venemaa oma kaotustest elavjõus ja tehnikas ei hooli ning nende jaoks on ka aktsepteeritav rünnaku tulemus, kui 100-st sõdurist 90% saab surma või haavata, aga kui 10 suudavad maasse kaevuda, siis on loodud omamoodi sillapea, mida saab järgmiste sarnaste rünnakutega nö kasvatada, kuni neid seal kohas piisavalt, et edasi minna.
Donetskist lääne pool on Krasnohorivka, mida Venemaa armee on nädalate kaupa üritanud rünnata. Just seal rindelõigus võttis Venemaa esimest korda edukalt kasutusele nn kilpkonn-tanki, kus tankile oli peale ehitatud katus ning droonide vastu olid masinal elektroonilise sõjapidamise vahendid. Selline masin suutis viia Venemaa sõdurid uuele positsioonidele ja probleemideta lahkuda (tank-kilpkonn hävitati hiljem angaaris), seega kontseptsioon toimis.
Nüüd kasutas Venemaa samas lõigus kilpkonn-tanki uut versiooni, kus tanki peale ehitatud katus oli kõrgem ning katusele oli paigutatud kuuest erinevast komponendist koosnev elektroonilise sõjapidamise vahend (EW), mis osutus taas efektiivseks ehk siis Ukraina droonid seda masinat tabada ei suutnud. Nüüd oleks vaja autonoomse lendamisvõimekusega rallidroone, aga seal lõigus neid Ukraina armeel ei tundu veel olema, aga loodetavasti leitakse sellise aeglase kilpkonna vastu lähiajal rohtu.
Venemaa kaotab praeguses sõja faasis väga palju soomustehnikat ja ka muud tehnikat (Andrei Perpetua andmetel eelmisel nädala tehnika kaotus Venemaa vs Ukraina oli 470 vs 117) ning probleem olevat neil sama, mis sõduritel I maailmasõjas ehk siis kaevikutes on turvalisem olla kui lagedal maal nende vahel. Aeglase soomustehnika hävitavad suure tõenäosusega kas droonid või suurtükid, aga jala liiguvad sõdurid liiga aeglaselt ning on seetõttu heaks sihtmärgiks. Nii on selles olukorras Venemaa kasutusele võtnud mootorrattad, sest väga sooja kevade tõttu kiirelt kuivanud maa võimaldab nendega suurel kiirusel üle lageda maa sõita ja peale seda hüpata juba Ukraina positsioonidel olevatesse kaevikutesse. Nii mitmetegi videote järgi otsustades on neil see õnnestunud, sest rallidroonidega neid sellisel kujul tabada on keeruline. Sõda sunnib mõlemat poolt uusi lahendusi otsima ning ei ole ju saladus, et ka Ukraina pool kasutab palju bagisid samadel põhjustel.
Vugledari juures otsustasid Venemaa sõjaväelased seal rindelõigus nö kuulsusrikast traditsiooni jätkata, minnes soomuskolonniga rünnakule. Ja lõppes see sama kuulsusetult kui varasematel kordadel ehk siis enamus kolonnist hävitati.
Tšasiv Jari juures Venemaal eile edenemist ei olnud, küll aga tekkis selle rindelõiguga seoses Ukraina meediaaps, kus algselt näidati videot justkui Venemaa laskemoonalao hävitamisest, aga kui sai selgeks lao asukoht, siis oli vaat et paanika lahti, sest see asus Ukraina armee peamisest kaitseliinist lääne pool ning kui see oleks olnud Venemaa kontrolli all, siis järelikult oleks Venemaa armee pidanud juba olema väga kaugele edenenud. Lõpuks selgus, et tegemist oli Ukraina laskemoonalaoga, mis hävis Venemaa rünnaku tulemusena.
Luganski oblastis on Ukraina kuuldavasti suutnud natuke oma positsioone parandada Kreminnast lääne pool Ternõ suunal. Ukraina sõjaväelaste andmetel oli Venemaa sealt lõigust viinud osa üksusi Tšasiv Jari juurde, mistõttu olevat neil nüüd natuke rohkem nö hingamisruumi, samas on vastasel piisavalt nii tehnikat kui elavjõudu, et rünnakutega jätkata.
Hersoni rindel on olukord muutusteta ning ühe Venemaa z-kanali andmetel olevat Ukraina suutnud isegi seal lõigus enda kontrolli all olevat territooriumi suurendada. Ometi on sealt lõigust pärit väga huvitav info droonide tööst. Nimelt demonstreeris drooniüksuse komandör hüüdnimega Madjar videot, kus nad ründasid droonidega nelja Venemaa 152 mm haubitsat Giatsint. Rünnaku tegi märkimisväärseks fakt, et need haubitsad asusid 28 kilomeetri kaugusel rindejoonest, kus nad olid Madjari andmetel paigutatud nii, nagu poleks ohtu oodata. Need suurtükid pidavat Venemaa sõjaväelaste sõnul olema suhteliselt kõige täpsemad, millega oli neil võimalik nii kaugelt Ukraina armee positsioone tulistada, aga kui Ukraina droonid ulatuvad sinnamaani, siis on see Venemaa armee jaoks halvaks märgiks, sest rindejoonest haubitsaid veelgi kaugemale nihutades ei lendaks mürsud enam välja.
Mis tüüpi droonidega haubitsaid tabati, see pole teada, aga ei saa välistada, et Ukraina võis kasutada oma uut drooni RAM-X, mida nimetatakse ka Lanceti koopiaks, aga selline nimetus ärritab väga Ukraina sõjaväelasi, kelle sõnul olevat Lancet ise Israeli drooni koopia, aga nemad olevat selle arendanud ise otsast lõpuni.
RAM-X kohta on Ukraina poolelt infot niipalju, et droon suutvat lennata kiirusega kuni 180 kilomeetrit tunnis, mistõttu pidavat sellega saama edukalt rünnata ka Venemaa luure – ja ründedroone (Orlan, Zala, Supercam, Forpost, Lancet). Ukraina sõjaliste ekspertide andmetel on siiani sellise drooniga hävitatud vähemalt üks Venemaa õhukaitsekompleks ja üks elektroonilise sõjapidamise vahend ning loodetavasti saab sellest droonist Ukraina armee jaoks suuremat sorti edulugu.
Lõunarindel kurtsid Venemaa sõjaväelased ukrainlaste droonide üle, mis kasutavat autonoomset juhtimist, kusjuures suutvat droon sihtmärke tähtsuse järjekorras reastada ning võimalusel ründab alati esmalt kõige väärtuslikumat sihtmärki. Sellega seoses tegid Venemaa sõjaväelased sarkastilises võtmes ettepaneku, et edaspidi tuleks minna rünnakule hobuste seljas, sest siis minevat drooni nö aju lolliks, sest hobust neil sihtmärgina kindlasti masinõppe treenitud mudelis ei ole.
Mobilisatsioon Ukraina armees. Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul saavat enamus rindel olevatest sõduritest aru, et lähiajal ei ole osade sõjaväelaste demobiliseerimine võimalik, sest kui siis läheksid kogenud sõjamehed koju, tekiks õige pea olukord, kus sõda võib neile koju järele jõuda. Küll aga oleks vaja rindele rohkem sõdureid, et oleks võimalik eesliinil olevate sõdurite rotatsiooni kiirendada. Sazonovi sõnul on probleemid elavjõuga tekitanud olukorra, kus nii mitmeski rindelõigus on eesliinil olevate sõdurite vahetused veninud neljapäevaseks.
Nii pikk vahetus tekitavat Sazonovi sõnul mitmeid probleeme. Üks neist väga eluline ja millest olen otsapidi varem ka kirjutanud. Sazonovi sõnul olevat õhus nii palju vastase droone, et tema komandöri sõnul olevat eesliinil oleva sõduri ülesanne number üks teha oma häda number kaks nii, et temast ei saaks kakssada (eufemism surmasaamise kohta sõjas). Sazonovi sõnul ei ole probleemi kaks päeva ilma tõsisemal hädal käimata vastu pidada, süües näiteks palju energiat andvaid energiabatoone või šokolaadi, aga sealt edasi on see juba keeruline.
Kõige halvem olevat aga see, et kahe päeva jooksul inimene väsib eesliinil nii vaimselt ja füüsiliselt, mistõttu ta efektiivsus langeb tuntavalt, lisaks muutuvat väsinud inimene ettevaatamatuks ning sõjas võib see kurvalt lõppeda. Sazonovi sõnul tähendaks mobilisatsioon kasvõi seda, et rotatsioonid saaks esialgu viia nelja päeva peale kahe peale ning ideaalis võiks osad sõdurid lisaks veel lühiajalisele puhkusele minna.
Venemaa z-kanalid kommenteerisid aktiivselt seda punkti, mille kohaselt hakkavad eesliinil olevad Ukraina sõdurid saama korraliku lisaraha ning nende arvates motiveerivat selline raha paljusid ukrainlasi. Ukraina poolel sõdivate sõjaväelaste arvates see lisamotivatsiooni kellelegi ei anna, sest ilma selletagi saavat Ukraina armees olevad sõdurid korralikku palka. Tegelikult on sellega seoses tekkinud ootamatu probleem, sest ühest küljest teenivad sõdurid hästi, aga teiselt polevat seda raha kuskile kulutada ning nii olevat vaat et epideemilised mõõtmed võtnud internetis hasartmängude mängimine, nii et räägitakse isegi variandist keelustada sellisel kujul hasartmängude mängimine. Üks Ukraina ekspert kommenteeris, et vaesetest piirkondadest pärit Ukraina armee sõdurite jaoks olevat sõjas saadav palk nii suur, et varem polevat nad nii suurte rahadega kokku puutunud ning seetõttu ei oskavat ka tihtipeale rahaga mõistlikult käituda.
Ukraina poolelt avaldati meedias video, kuidas nad kahjustatud Venemaa tankidelt võtavad maha dünaamilise kaitse elemente (ERA), et selles sisalduvat lõhkeainet kasutada rallidroonidel. Eks seegi ole droonide tootmise hüppelise kasvuga kaasnev probleem, et kuskilt tuleb sellele droonide armaadale ka laskemoona leida. Ja sõja käigus on selgeks saanud, et laskemoona tootmisel on suurimaks pudelikaelaks kujunenud hoopis püssirohu tootmine, mille tootmiseks vajalike komponentide osas on ka Euroopa ettevõtted suures sõltuvuses nii Hiinast kui kolmandatest riikidest saadavast toorainest.
Ei saa me ilma Hiinata teha ei laskemoona ega akusid, ka sõltub arenenud maailm Hiinas toodetud haruldastest muldmetallidest ning Ukraina armee edukus sõltub droonidest, mille paljud komponendid on Hiina päritolu. Ja samas toimib Venemaa sõjamasin paljuski tänu oluliselt suurenenud kaubavahetusele Hiinaga, selline see maailm hetkel meie ümber on.
USA ja Suurbritannia otsustasid sanktsioonide alla panna Venemaalt eksporditavad värvilised metallid ning kuigi Venemaa majandusekspert Vladimir Milovi sõnul ei olevat need riigid suurimad Venemaa värviliste metallide ostjad, olevat see äärmiselt oluline otsus, sest värviliste metallide eksport oli siiani sanktsioneerimata ning Venemaa eksportis aastas neid metalle kümnete miljardite dollarite väärtuses ning kui Euroopa Liit peaks nende sanktsioonidega ühinema, oleks see Venemaa majanduse jaoks väga valusaks löögiks. Värviliste metallide maailmaturuhinnad võimalike arengute valguses on läinud juba liikvele.
Kurbnaljakas lugu juhtus Venemaa naiste võrkpalli meistrivõistluste poolfinaalis, kus Moskva Dinamo naiskond kaotas otsustavas mängus Kaliningradi Lokomotiivile. Vastaseisu favoriit elas kaotust väga raskelt üle, sest neid võitsid mingid maakad! Uued ajad, uued kombed, nimelt hakkasid kaotajad seeria võitjanaiskonda süüdistama ei rohkemas ega vähemas kui LGBT-propaganda tegemises, sest nende sõnul olid vastasvõistkonna rõõmujoovastuses sportlased demonstreerinud kohutavaid žeste, mis olevat imiteerinud suguakti, naised olevat suudelnud üksteist huultele ja teinud muid sarnaseid jälkusi.
Eks ta ole, minul kui nõuka-aega hästi mäletaval inimesel tuli silme ette NLKP Keskkomitee peasekretär Leonid Iljitš Brežnev, kes armastas kõikvõimalikel juhtudel mehi kirglikult suudelda ning mulle lapsepõlves seletati, et selline meeste omavaheline musitamine olevat Venemaal kombeks, aga huvitav, et nüüd neile siis enam sarnane käitumine ei sobi, kuigi oma sõnades nad ju ihkavat Nõukogude Liitu tagasi ning kõiksugu traditsioonilised väärtused olevat suure au sees.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
