Nädalavahetusel olid kõige aktiivsem lahingutegevus Soledari lähedal (Karlo-Libknekhtivsk aastatel 1965-1991, Saksamaa sotsialisti Karl Paul August Friedrich Liebknecht’i järgi). Tegemist on väikese linnaga (enne sõda 10500 elanikku), mis asub 18 kilomeetrit Bahmutist põhja pool. Kuna Venemaa väejuhatus nägi, et Bahmutit ära võtta on keeruline, siis nad proovisid edasi liikuda linnast lõunas ja põhjas, et tekitada Bahmutis ohu ümberpiiramiseks ja siis oleksid ukrainlastel järgi ainult halvad ja väga halvad valikud. Lõuna poolt Bahmutit pole Venemaa suutnud edasi eriti liikuda, aga teisiti on lood põhja pool, kus nad suutsid ära võtta nii Jakovlevka kui Bahmutske ning liikusid Soledarini välja.

Linnas suutsid Venemaa üksused ära võtta ka raudteejaama ning Venemaa sotsiaalmeedia oli täis võidurõõmsaid hüüatusi, et linn on käes ja ukrainlased põgenevad. Reaalsus osutus siiski teistsuguseks, Ukraina liigutas Bahmuti alt osad üksused Soledari ning tagasi suudeti võtta nii raudteevaksal kui „Artjomsol’i“. Vaenlane suruti küll linna piirideni tagasi, aga et Soledar on orus ja Venemaa käes olevad linna ümbritsevad piirkonnad asuvad kõrgemal, siis annab see Venemaal teatud eelise. Ukraina pidi sinna reserve appi saatma, sest Venemaa suurema läbimurde korral oleks ohtu sattunud Bahmuti varustamine. Hetkel on Ukraina kõige suurema ohu seal suutnud likvideerida, aga olukord on jätkuvalt raske.

Varasema info kohaselt saadeti Soledari ründama Venemaa dessantväelased, Oleg Ždanovi sõnul läksid Soledari ründama ka wagnerlased ning Bahmutit ründavad praegu peamiselt tšmobikud. Kuigi olukord võib tunduda Ukraina jaoks keeruline, siis siinkohal oleks hea tsiteerida sõjakurjategija Igor Girkinit: „Isegi kui me kuu aja pärast võtame seal taktikalise võidu (okupeerivad Soledari ja Bahmuti - Teet Kalmuse märkus), siis strateegiliselt oleme juba praegu kaotanud, saates lahingusse oma parimad väeosad ja tehnika mitte kõige tähtsamate linnade vastu.“. Venemaa probleemidest kogenud üksuste nappuse osas annab märku info, et Venemaa olevat Soledari alt saatnud kaks dessantväelaste pataljoni appi Kreminna kaitset tugevdama, sest seoses külmade kohalejõudmisega kardetakse Ukraina pealetungi sealt suunast ja ukrainlaste võimaliku edu korral sattuks ohtu kogu Venemaa rinne Bahmuti juures. Nii et oma üksustega on sunnitud manööverdama seal piirkonnas mõlemad pooled.

Donbassis on Venemaa suutnud natuke edeneda Pervomaiski juures ning väidetavalt on nende kontrolli all ka Podgornõi, mis asub Soledari ja Bahmuti vahel. Luganski oblastis on Venemaa teinud Svatove juures paar vasturünnakuüritust, aga ilma eduta.
Ida–Ukrainasse on saabunud külmad ilmad (hommikul oli Svatoves näiteks -15 kraadi) ning et külmad jätkuvad, siis pääseb liikvele mõlema poole rasketehnika. Sellega seoses spekuleerivad mõlemad pooled vastase võimalike pealetungisuundade osas ja üritatakse vastastikku vastaseid eksitada. Agil Rustamzade arvates oleks Ukrainal juba praegu ressurssi suurema pealetungi läbiviimiseks, aga kui me teaksime, et millal ja kus see toimub, siis ju poleks väejuhte vajagi. Ukraina jaoks kõige loogilisemad suunad oleksid Zaporižžja rinne ja Luganski rinne, aga teavad seda ka vastased. Venemaa omakorda võiks üritada pealetungi Harkivi suunale ja proovida Donbassis Vugledari suunal, Valgevenest ei ole Agil Rustamzade arvates veel niipea uut sissetungi oodata.

Külmad ilmad sunnivad tšmobikuid minema ööbima suurematesse hoonetesse ning sellisel juhul on ka oht, et külla tuleb HIMARS. Nagu juhtus näiteks ühes Rubežje ühiselamus ja neid kohti on veel ja veel. Kui tšmobikud on pikalt hoonetes, siis on pidev oht rünnakuteks, seega väga pikalt selline olukord jätkuda ei saa, Venemaa peab midagi ette võtma, näiteks minema rünnakule suuremate jõududega. Ukrainale see distantsilt vastase elavjõu hävitamise variant sobib väga hästi.

Eelmisel nädalal oli üks suuremaid teemasid ukrainlaste rünnak vana aasta lõpus Makeejevkas. Selgunud on ka täiendavaid asjaolusid. Ühe ellujäänud sõduri sõnul ajas vanemohvitser kõik hoones viibinud sõjaväelased (ja lisaks neile veel sõjaväelasi mujalt) kokku aulasse, et aastavahetusel koos vaadata televiisorist Putini kõnet. Kuigi tšmobikud ei tahtnud koos ühes ruumis viibida just võimalike raketirünnakute hirmus, siis sõjaväes tuleb käsku täita ning nii tabas rünnak tihedalt koos olevat inimmassi.

Hukkunuid oli väga palju ja kuigi Venemaa teatas ametlikuks hukkunute arvuks 89, siis seda ei võetud ka Venemaal tõsiselt. Kohe peale Makeejevkat tegi Venemaa nö esimese kättemaksuoperatsiooni, kui ründas Druživkas asuvat jäähalli rakettidega S-300. Kuigi Konašenkov rääkis sadadest hävitatud sõjaväelastest ja suurest hulgast hävitatud sõjatehnikast, mille hulgas ka mitu HIMARSit, siis videod sündmuskohalt näitasid, et hoonet tabasid paar raketti, aga need ei suutnud midagi teha põrandal olnud veepudelitele ja muule humanitaarkaubale. Kuna Samaaras toimus väga arvukalt matuseid ja kohalikud elanikud hakkasid üles näitama närvilisust, siis mingil ainult Venemaa armee juhtkonnale arusaadava loogika kohaselt teatas Konašenkov, et Kramatorskis olla kahes majas kokku olnud 1300 sõdurit ja Venemaa poolt tehtud rakettide täppislöökidega hävitati operatsiooni „Kättemaks“ raames 600 Ukraina sõdurit. Venemaa õnnetuseks olid Kramatorskis kohal erinevate riikide ajakirjanikud ning Itaalia, Soome ja USA ajakirjanike poolt tehtud materjalidest nähtub, et paar raketti maandusid ühe hoone kõrval ja selle läbi küll keegi viga ei saanud saada. Ukrainlased kommenteerisid seda olukorda nii, et kui Konašenkov jätkab sellise info edastamist, siis võivad sajad Ukraina sõdurid surra hoopis naerukrampidesse. Aga samas on mitmed analüütikud ka toonud välja, et sellise meeleheitliku käiguga andis Venemaa kaudselt märku, et hukkunute arv oli Makeejevkas palju suurem kui ametlikult välja öeldud ning erinevate ekspertide hinnangul saab rääkida ohvrite arvust vahemikus 400 – 600.

Palju on juttu olnud ka lääne relvaabist Ukrainale. USA jalaväe lahingmasina Bradley osas on nüüd teada ka modifikatsioon, tegemist on M2A2 ODS-ga, mille tootmist alustati 1988. aastal ning hiljem on seda masinat pidevalt modifitseeritud (link kommentaaride osas). Hüüdmine „tankitapja“ sai Bradley tänu tankitõrjevahenditele TOW, mis osutusid lahingutes väga efektiivseteks (samad tankitõrjevahendid on ka osadel USA Humvee maasturitel, mis sõdivad Ukrainas). TOW asemele saab panna ka Javelinid, aga TOW komplekse on USA-l ladudes palju järgi. Kokku asub nende masinate kasutamist õppima 500 Ukraina sõjaväelast ja väljaõpe kestab ühe kuu.

Kreeka andis Ukrainale 40 Nõukogude päritolu jalaväe lahingmasinat BMP-1 ja pidi selle asemele saama Saksamaalt 20 Marderit. Nüüd aga teatas Kreeka, et ka need 20 Marderit võib anda kohe Ukrainale, sest nemad saavad praegu ka ilma hakkama. Tunnustus Kreekale!

Tankid. Ka selles osas on jää liikuma hakanud. Kui vaadata ajas tagasi, siis on pidevalt lääne jaoks probleemiks olnud relvastuse osas nn punaste joonte ületamine, kasvõi nendesamade jalaväe lahingmasinatega venitati ja venitati. Tankide osas võttis nö tule enda peale Poola, kes ütles avalikult välja, et nemad tahavad anda Ukrainale tanke Leopard 2 ja nüüd seisab nende saatmine Saksamaa otsuse taga. Leopard 2 oleks Agil Rustamzade hinnangul parem variant, sest see on toodetud Euroopas, neid saaks siin paremini remontida ja hooldada, neid saaksid anda paljud riigid ja neil on diiselmootorid, mis on palju ökonoomsemad võrreldes M1 Abramsitega, mis kulutavad kütust nagu lennukid. Kuigi jalaväe lahingmasinad on väga head, siis rünnakutel läbimurrete tegemiseks vajab Ukraina võimsaid tanke. Loodame, et õige pea on oodata selles osas häid uudiseid.

Valgevenest on viimasel ajal juttu olnud peamiselt seoses võimaliku Venemaa uue sissetungiga Ukrainasse, aga me ei saa ära unustada, et enne sõda oli Valgevene isegi repressiivsem riik kui Venemaa, seal oli üle tuhande poliitvangi ning peale presidendivalimisi aastal 2020 toimusid massilised piinamised. Nüüd on olemas andmed ka eelmise aasta kohta, kui poliitilistel motiividel karistati Nexta andmetel Valgevenes 1242 inimest ja pooltel juhtudel saadeti inimesed vanglatesse. Kõige levinum alus karistamiseks oli kohtute arvates nn presidendi solvamine sotsiaalmeedias. Ka võib nüüd Valgevenes inimeselt kogu tema vara konfiskeerida, kui kohtu arvates on see inimene tegelenud riigivastase tegevusega, aga sinna alla käib ka näiteks ajakirjanikutöö väljaspool Valgevenet. Valgevenes on kuuldavasti vanglates praegu 1400 poliitvangi, lisaks neile inimesed, kes on nn vabakäiguvangid ehk nad saavad vanglatest väljas käia tööl.

Agil Rustamzade sõnul ei ole Venemaa ühiskond valmis järeleandmisteks läbirääkimistel, sest ühiskonnas on valdav imperialism ja šovinism, mille vastu olevat ainuke ajaloost teada rohi deimperialiseerimine ehk siis impeeriumi lammutamine. Isegi kui Ukraina saaks kogu oma territooriumi tagasi, ei muutuks Agil Rustamzade arvates Venemaal midagi enne paremuse poole, kui see riik laguneks väiksemateks riikideks, aga ka sellega kaasneksid omad probleemid, aga need oleksid lahendatavad (eeskätt tuumarelvadega seotud probleemid).

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING