Alustan olukorrast rinnetel, kus jätkub viimaste nädalate jooksul väljakujunenud muster, kus Ukraina on aktiivsem lõunarindel ning venemaa omakorda Luganski oblastis Kupjanski suunal.

Lõunarindel oli eilse päeva kõige märkimisväärsemad sündmused Melitipoli suunal, kus Ukraina edenes nii Robotinest ida kui lääne pool ning Venemaa z-kanalite andmetel on Ukraina üksused sisenenud ka Robotine asulasse põhja poolt. Robotinest lääne pool Venemaal tugevad kaitseliinid vastas, seega peaks Ukrainal olema paremad võimalused edasi liikuda asulast ida poolt Novoprokopivka suunal. Venemaa omakorda teeb pidevalt vasturünnakuid ning Ukraina üksuste edasiliikumise käigus kasvab Ukraina jaoks idapoolse tiiva pikkus, mis võimaldab Venemaal ka sealt vasturünnakuid teha ehk siis mingil hetkel peab Ukraina ka ida poolt territooriumi tagasi võtma.

Luganski oblastis ei ole Venemaa edenenud, aga nad üritavad Kupjanski suunal tõsiselt, tulistades Ukraina positsioone nii termobaariliste relvade, suurtükkide kui planeerivate lennukipommidega. Sõjalise eksperdi Agil Rustamzade sõnul võib Venemaa olla sinna lõiku koondanus kuni 50000 sõdurit ja see on suur jõud. Ukraina on Kupjanski juurde viinud reserve juurde, seega osaliselt on Venemaa oma rünnakutega eesmärgi täitnud, samas on väidetavalt need reservid mitte eriti suured ning ei mõjutavat Ukraina lahinguvõimekust teistel rinnetel. Ukrainal on Kupjanski suunal kaitsepositsioonid rajatud looduslikult sobivatesse kohtadesse ning aktiivselt on ka mineeritud kaitse jaoks olulisis piirkondi, seega saab edenemine olema Venemaa jaoks problemaatiline, aga raske on ka Ukrainal.

Donbassis on Bahmuti juures olukord muutusteta. Paar päeva tagasi üritas Venemaa rünnata Klišeejevkast lõuna pool soomustehnikaga, aga see katse lõppeb kolme nende uusima tanki T-90 Prorõv liikumisvõimetuks tegemisega ja lisaks muud soomustehnikat. Venemaa meedias näidatakse aktiivselt selle rünnaku algfaasi, aga lõpptulemuse videomaterjal millegipärast neile enam ei sobi. Venemaa z-blogijate sõnul koondavat Venemaa täiendavalt üksusi Donetskisse, et siis üritada uuest Avdiijivkat ümber piirata. Raske uskuda, et neil see õnnestuks, aga eks Venemaa meediasse on ju vaja mingitki positiivsust süstida.

Hersoni oblastis Ukraina ei taha mingit infot omaltpoolt anda ja siis levivadki kõiksugu kuulujutud stiilis, et Ukraina olla üle Dnepri juba kaks pontoonsilda rajanud, millel mitte mingisugust pildilist materjali kinnituseks pole kellegil lisada. Küll on teada, et Venemaa üksustel seal piirkonnas tanke ei ole ja muud soomustehnika ka napib, nad kasutavad suurtükke, planeerivaid lennukipomme ning olevat kasutanud ka termobaarilist relva. Dnepri jõest lausa 73 kilomeetrit lõuna poole, Privilla lähedal hävitas Ukraina armee Venemaa armee kaks S-300 õhutõrjekompleksi laskeseadet ja kahjustas kahte radarit. Õhutõrjekompleksi kuuluvad masinad vahetasid pidevalt positsioone, aga ometi neid see ei aidanud kokkuvõttes. Lähipäevad näitavad, et kas Ukraina suudab seal oma kontrolli all olevat territooriumi laiendada või mitte.

Sõja praeguses faasis räägitakse järjest rohkem sellest, et päris suure tõenäosusega jätkub sõda ka tuleval aastal ning sellega seoses on küsimusi, et kui Venemaa saab talve jooksul veelgi rohkem kaitseliine rajada ja oma vägede arvukust tõsta, siis mis lootused Ukrainal üldse on. Agil Rustamzade sõnul muutuks siis sõda kurnamissõjaks ja Ukraina eesmärgiks peaks olema hävitavad vastase rasketehnikat rohkem kui Venemaa suudab asemele tuua.

Näiteks suurtükisüsteemise osas tõi sõjaline ekspert Aleksandr Kovalenko välja, et Venemaa ei suuda küll arvestataval määral uusi suurtükisüsteeme toota (napib tehnikat suurtükitorude tootmiseks), aga ladudes on veel omajagu konserveerituna vanemaid haubitsaid, mida saab rindele tuua. Kovalenko sõnul suudab Venemaa kuus rindele tuua täiendavalt 200-250 suurtükisüsteemi, aga Ukraina hävitas juunis-juulis rohkem kui 600 suurtükisüsteemi kuus. Agil Rustamzade sõnul on Ukrainal ülekaal luures, sides ja täppisrelvades, aga Ukraina peaks saavutama suure ülekaalu ka erinevate droonide kasutamisel, mille tähtsus sõjapidamises järjest kasvab.

USA-s tekkis arutelu mitmikraketisüsteemist HIMARS lastavate juhitamatute kassettmoonaga rakettide M-26 üle, mis pidavat minema plaanide järgi utiliseerimisele, aga samas oleksid nad Ukraina armeele sõjas suureks abiks. Lennukaugus pole nii suur kui juhitavatel rakettidel M-31 ja M-30, tabamistäpsusest rääkimata, ometi kasutavad sõjas mõlemad osapooled sarnaseid rakette aktiivselt siiani.

Venemaa armee polkovnik Pjotr Šuvalov kirjutab oma z-kanali postituses kassettmoona hävitavast mõjust Venemaa armee võitlusvõimele. Polkovniku sõnul maassekaevumine nende mürskude vastu eriti ei aita, aga saadud vigastused on nii tõsised, et rindejoonel olevate esmaabivahenditega tihtipeale haavatuid sõdureid piisavalt aidata ei saavat ja siis olevat kaevitud üks paras hakklihamasin, kus on raskelt haavatud surevad sõdurid koos surnute ja tervete sõduritega, aga lahinguolukorras olevat haavatud sõdurite evakuatsioon äärmiselt problemaatiline ning seetõttu olevat ka surevus nende hulgas väga kõrge. Venemaa kaitseminister viimati ähvardas, et Venemaa hakkavat nüüd kasutama suurtükkidega kassettmoona, aga z-kanalites kommenteeriti seda ähvardust nii, et tegelikkuses lihtsalt Venemaal ei ole kassettmürske piisavalt ning olemasolevad on ebaefektiivsed, sest keskmiselt ei pidanud plahvatama 30%-40% kassettmürskudes olevatest granaatidest.

Rallidroonid põhjustavad ka Venemaa jaoks suurt peavalu ning nii on nad Defence Expressi andmetel rindele toonud mobiilse elektroonilise sõjapidamise vahendi „Peroed“ (EW), mida võib kutsuda ka kaeviku-EW’ks, mis teoorias peaks kaitsma 10-50 meetri raadiuses droonide rünnakute eest. 3000 dollarit maksva kompleksi kasutegur on ukrainlaste sõnul küsitav ja nad on neid komplekse ka hävitanud, aga Venemaa üritab nende seadmetega katta sisuliselt kogu rindejoone, et vähendada eeskätt rallidroonide rünnakutest põhjustatud kahju, sest ilmselgelt üritavad mõlemad osapooled selliste droonide kasutamist lähiajal kordades suurendada.

Täna öösel ründas Venemaa Shahed droonidega kahes laines Doonau ääres asuvat Reni sadamat ning praeguse info kohaselt said tabamusi nii viljahoidlad kui muu sadama infrastruktuur. Vilja väljaveoga seoses kirjutab RBK-Ukraina, et USA on koos Türgi ja Ukrainaga asunud välja töötama alternatiivseid vilja väljaveokanaleid Mustal merel ning eeskätt on jutt variandist, kus Ukraina vili veetakse Rumeenia sadamatesse ning plaani järgi räägitakse lausa neljast miljonist tonnist kuus. Kui lisada vilja transiit läbi Euroopa Liidu liikmete territooriumi, võiks plaanide järgi Ukraina vilja eksport ulatuda 5,5 miljoni tonnini kuus. Paralleelselt selle protsessiga jätkab Türgi pingutusi Venemaaga viljaveolepingu sõlmimiseks.

Koroonaviirus ning sellel järgnenud Venemaa sissetung Ukrainasse on mõjutanud negatiivselt sündivust sisuliselt kõigis Venemaaga piirnevates riikides, aga ka Poolas. Venemaal avaldati esimese poolaasta sündimuse andmed ning tulemused on nukrad – võrreldes niigi väga madala sündimusega eelmisel aastal on langus jätkunud ning juunis sündis ainult 104400 last, mis on The Moscow Times’i andmetel madalaim näit perioodil, millal on neid andmeid kogutud. Sündimus langes 78-s regioonis 85-st, suurim langus oli rindeäärsetes oblastites, aga ka Sahhalinil ja Magadanis, sündimusega on paremad lood piirkondades, kus elavad peamiselt moslemid. Ja ega siis polegi imestada, et venelaste protsent rahvastikust väheneb, The Economist’i andmetel on venelaste protsent Venemaa rahvastikust perioodil 2010-2021 vähenenud 78% pealt 72% peale ning vähenemine jätkub, sest lisaks väiksemale sündmusele venelaste hulgas on riigist väljarändajad eeskätt noored venelased.

Loomulikult üritavad ka Venemaa poliitikud midagi ette võtta, aga nende ettepanekud on siiani põrkunud naistearstide vastuseisule, kelle sõnul ei ole võimalik administratiivsete meetoditega sündimust tõsta, need võivad anda soovitule risti vastupidise tulemuse. Nii tehti duumas ettepanek lõpetada nn SOS-pillide müük, aga arstide sõnul tähendaks see keeld nendesamade pillide ilmumist mustale turule ja siis juba ei saa riik kontrollida, et kas tegu on ikka õigete ravimitega või võivad nad naiste tervist ohustada. Täpselt sama teema on jutuga võimalikust abortide tegemise piiramisest, mis tooks arstide sõnul kaasa abortide tegemise liikumise kas nö põranda alla või piiri taha, aga sellise praktika läbi kaotaksid paljud naised võimaluse tulevikus lapsi saada, aga halvemal juhul võib ka elust ilma jääda.

Loomulikult on ka Venemaal poliitikuid, kes duumas kõnepuldist räägivad, et naised peaksid unustama oma karjääri ja ambitsioonid ning keskenduma sünnitamisele ja kodus olemisele, aga Venemaa noorema põlvkonna hulgas need jutud toetust ei leia ning demograafiaekspertide sõnul võib sündimus veelgi langeda, sest noori mehi saadetakse järjest sõtta surema ning niivõrd ebakindlas olukorras plaanivad paljud naised laste saamise kaugemale tulevikku lükata. Esimese sammuna võiks Venemaa lõpetada sõja, aga seda Putin ei suuda teha.

Venemaa rajab Tveri oblastisse 30 nn Aafrika küla, kuhu tuuakse plaanide järgi Aafrikast kuni 3000 inimest elama. Venemaa poolt on selge nõue, et uued külaelanikud peavad selgeks õppima vene keele ning Venemaal tehakse sellel teemal musta huumorit, et ju plaanitakse aafriklased keele omandamise järel saata kodumaale tagasi ja siis oleks Venemaal juba põhjust sinna minna neid kaitsma kui venekeelset elanikkonda. Nagu nad läbi ajaloo on armastanud teha.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING