Täna alustan sündmustest rinnetel, kus on toimumas väga olulised arengud eeskätt lõunarindel.
Kõigepealt aga olukorrast
Luganski oblastist, kus Ukraina suutis Venemaa edenemisele piiri panna ning kahe päeva jooksul on võetud arvestav osa hiljuti kaotatud territooriumist tagasi. Venemaa kontrolli alla jäid küll paar küla, aga need on nii väikesed, et kaitseliinide loomisel neist suuremat abi ei ole. Venemaa oli varem Luganski rindel pealetungi üritanud neljast kohast ja lõpuks suutis Ukrainat üllatada rindelõigust, kuskohast Ukraina ei osanud oodata ning seetõttu olid neil seal ka kõige väiksema reaalse lahingukogemusega üksused. Sellel rindel on Venemaal rohkem nii sõdureid kui rasketehnikat ja et Ukraina armee ei too sinna abijõude teistelt rinnetel, on sunnitud väejuhatus võitlusvõimelisemaid üksusi pidevalt liigutama rinde ulatuses sinna, kus on kõige suurem oht vastase edenemiseks. Hetkel on Venemaa edenemine kogu rinde ulatuses peatatud ning mitmete ekspertide sõnul on viimati toimunud edenemine Venemaa jaoks pikemas perspektiivis problemaatiline juhul, kui nad ei suuda praegusest joonest edasi liikuda, sest ukrainlased asuvad lääne pool kõrgustikel ning Venemaa üksuste selja taga on Žerebretsi jõgi ehk kui Ukraina suudaks veel Venemaa armeed seal natuke tagasi suruda, oleks nad ühel hetkel ise liikuma ida poole üle jõe.
Donbassis on rindejoon muutunud viimase päevaga vähe, sest Venemaa toob järjest ja järjest Klišeejevka juurde lisajõude, aga probleem nende jaoks on selles, et see asula asub orus, aga Ukraina käes on kõik kõrgustikud asulast põhja pool ehk siis vaenlase hävitamiseks pole vaja pealetungile minna, piisab täpsest suurtükitulest. Venemaa armeel ei ole seal rindel enam eriti midagi reservist võtta, seetõttu toodi Bahmuti alla appi 3. armee jalaväeüksused, mis siiani tegutsesid Avdiijivka juures. Sotsiaalvõrgustikes avaldati ka ühe Venemaa armee ohvitseri postitud Klišeejevkast, kus ta kirjutas, et küsimus ei ole sõjaväelaste puudusest, vastupidi, neid olevat isegi liiga palju, aga probleem olevat sellest, et juurde saadetakse väga erinevate oskustetasemega sõdureid, mistõttu liigne sõdurite arv pidavat andma kohati soovitule vastupidise efekti. Aga ilmselgelt venemaa Bahmutit loovutada ei taha ja on nõus kandma väga suuri kaotusi elavjõus ja tehnikas ning Ukraina armee jaoks on see täpselt see, mida neil on seal rindelõigus vaja – hoida enda sõdureid ja hävitada vastase omasid.
Kõige suuremad muutused leiavad aga aset lõunarindel ja allpool on näha kaarti, mis näitab olukorra muutust Robotinest idas.
Seal kaardi peal on ka Venemaa kaitseliinid näha. Ukraina liikus oodatult Robotinest ida poolt lõuna poole, aga paljude jaoks ootamatu oli nende kiire edenemine kagusse, Verbove suunal. Sotsiaalmeedias on Venemaa poolt avaldatud video, kus Ukraina sõjaväelased saadavad mehitamata soomusmasin üle põllu tankitõrjekraavi suunas (mille taga olid kohe nn draakonihambad ehk betoonist püramiidid), et testida, kas rasketehnikaga saab kraavist läbi või mitte. Ei saanud ja Venemaa kanalites on seetõttu rõõmu palju. Tegelikkuses aga rõõmustamiseks neil põhjust pole, sest asukoha analüüs näitas, et tegemist on sisuliselt Verbove asula äärega ehk siis palju kaugemal kohast, kus kaardi peal on Ukraina sõjaväelasi nähtud (hall ala on kaardil piirkond, kus kumbki pool pole veel täielikku kontrolli saavutanud). Tähendaks see kaitseliinide läbimist. Nädalavahetus võib seal piirkonnas tuua huvitavaid arenguid, Ukraina on teinud märkimisväärseid edusamme. Venemaa peab hakkama olukorra paikamiseks mujalt üksusi ära tooma, aga see tähendab omakorda probleeme teistest rinnete lõikudes.
Teine suurem muutus on nn Velika Novosilovka – Berdjanski suunal, kus Ukraina sundis taganema vastase Staromaiorskest ja tähendab see seda, et päris suure tõenäosusega peab Venemaa lähemal ajal taganema kõrval asuvast Urožainest ning problemaatiliseks osutub ka Staromaiorskest lääne pool oleva ala kaitsmine. Lõuna suunal on järgmine tähtis asula Staromlinivka, mis on oluline transpordisõlm. Oluline on lisada, et Venemaa enda sõjaväelaste andmetel kasutas Venemaa armee Staromaiorske kaitsmisel reserve, kes toodi sinna peale Ukraina pealetungi algust ning nüüd olevat need reservid sisuliselt oma võitlusvõime ammendanud. Lahingutegevust võib kokku võtta nii, et Putin tahtis rünnakuga Luganski avaldada Aafrikast kohalekutsustud külalistele muljet, aga Ukraina nö röövis selle show ära.
Relvad. Venemaal on nähtavasti väga suur puudus laskemoonast, sest Venemaa kaitseministri Põhja-Korea visiiti kommenteeris irooniliselt isegi propagandist Skabeejeva, et me oleme nüüd siis olukorras, kus meid aitavad Iraan ja Põhja-Korea, aga Ukrainat toetab sõjaliselt 51 riiki. Omalt poolt lisan, et Venemaal on toetajaid rohkem, nimelt leidsid Ukraina sõjaväelased lõhkemata 120mm miinipilduja miini, mis on toodetud Myanmaris, kus valitseb sõjaväeline hunta. Kuidas see ütlus oligi, et tõelist sõpra tunned hädas ja need riigid ongi Venemaa suurimad sõbrad hetkel. Riigi, kelle juht jutlustab mingist uuest õiglasemalt, multipolaarsest maailmakorrast. Riigi, mille kaitseminister käib Põhja-Koreast lunimas laskemoona ning otse loomulikult naudib Põhja-Korea juht seda täiega. Ääremärkusena lisan, et Iraanis toodetud laskemoona kasutab ka Ukraina ja tegu on USA poolt konfiskeeritud laskemoonaga, mida Iraan saatis Jeemenis tegutsevatele huthi mässulistele.
Briti luure kirjutas Venemaa helikopteri
KA-52 modifikatsioonist KA-52M, mis pidavat kasutama uusi tankivastaseid rakette LMUR. Sõjalise eksperdi Roman Svitani sõnul on tegemist valusa relvaga, millega saab lasta sihtmärki kuni 15 kilomeetri kaugusele ning see on nn lase-ja-unusta-tüüpi rakett, mis võimaldab helikopteril korraks tõusta kõrgemale ja kiirelt laskuda, mis teeb helikopteri tabamise õhutõrjevahenditega veelgi keerukamaks. Defence Expressi andmetel on helikopteril tehtud täiendusi ka juhtimisseadmete osas, nii et helikopteril olevat nüüd sama radar mis lennukil Su-34, mi võimaldavat tanke märgata kuni 30 kilomeetri kauguselt. Kui alles mõned päevad tagasi lasid ukrainlased Donetski oblastis KA-52 alla õhutõrjekompleksiga Stormer HVM, aga Svitani sõnul LMUR-i vastu Ukrainal pole hetkel muud varianti kui saata luurerühmad vaenlase territooriumile koos mobiilsete õhutõrjevahenditega. Defence Express on aga väga skeptiline selles osas, kui palju Venemaa reaalselt suudab uuemaid modifikatsioone toota, sest ilma lääne komponentideta ei ole see võimalik, aga vaevalt neil laovarud varasemast ajast väga suured on, seda enam, et samu komponente on vaja ka lennukitel. Väljaanne pakub, et Venemaal võib selliseid modifitseeritud helikoptereid olla paar-kolm tükki.
Peterburis toimuv Venemaa-Aafrika tippkohtumine. Võrreldes eelmise sarnase üritusega 2019. aastal, on Aafrika riikide riigijuhte kohal kordades vähem. Fortune andmetel ei ole aga Venemaa Aafrikas suur tegija, aastal 2020 eksportisid nad Aafrikasse kaupasid 12,4 miljardi dollari eest ja importisid 1,4 miljardi eest, mis moodustab 2,4% kogu Aafrika riikide kaubavahetusest. Võrdluseks Hiina vastav näitaja oli samal aastal 19,8%, USA-l, Prantsusmaal ja Indial aga 5%. Veelgi väiksem tegija on Venemaa investeeringute osas, mis moodustasid samal aastal ainult 1% Aafrika riikidesse tehtud investeeringutest. Venemaa ekspordist moodustas 30% vili, lisaks neile on suuremad ekspordiartiklid veel kivisüsi, naftatooted ja gaas. Ehk siis majanduslikult on Venemaa Aafrikas väike tegija, aga poliitiliselt on nad viimasel ajal oma kohalolekut suurendanud, seda eeskätt Aafrika kõige vaesemates riikides, kus on ka demokraatiaga tõsised probleemid, nii on Fortune andmetel Aafrika riikide, kus Venemaa kasvatab oma mõju eeskätt läbi Wagneri,
Freedom House poolt koostatud demokraatiaskoori keskmine 19, samas kui Aafrikas on keskmine näitaja 51 (maksimumväärtus 100, Eestis 94 ja Venemaal 16).
Denis Kazanski avaldas materjali, mis heitis valgust
okupeeritud Donbassi söetööstuse trööstitule olukorrale. Nimelt selgus kohalike võimuesindajate Moskvasse saadetud dokumendist, et okupeeritud Donbassis plaanitakse alles jätta tööle ainult 10 kaevandust, samas kui aastal 2014 oli neid veel 230. Kazanski sõnul olid Venemaa agitaatorite üks peamiseid sõnumeid 2014. aastal kohalikele olnud, et kui Ukraina liigub EL-i suunas, aga siis on ka söe kaevandamisega lõpp, samas nüüd on lühikese ajaga jõutud olukorda, kus kunagisest hiilgusest on järgi ainult mälestus. Peale 2014. aastat algas massiline kaevanduste sisseseade varastamine, kusjuures tihtipeale lõigati metallkonstruktsioonid lihtsalt vanametalliks ehk siis kohale jõudis russkii mir.
Järgmine ülevaade esmaspäeval. Loodetavasti nädalavahetusel Ukraina armee edenemine jätkub.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel
