Hama kontekstis kirjutasid paljud Venemaa z-kanalid lootusrikkalt, et seal olevat Assadi parimad võitlejad ootel. Reaalses elus liikusid Süüria opositsioonilised jõud (SOJ) linnast mööda ida ja lääne poolt ning järgnes paaniline põgenemine linnast ning seetõttu pole vaja imestada, et teed on täis mahajäetud kõikvõimalikku soomustehnikat. Alla lasti ka kaks Assadi armee helikopterit. Linnast on videod, kus kohalikud elanikud rõõmustavad.
Hama võitluseta äraandmine on järjekordne suur tagasilöök Assadi jaoks, sest üks asi on teadmine, et tegemist on suure linnaga, kus on pea miljon elanikku. Teine teema on teadmine, et Süüria lagedal maastikul on linnad pea ainuvõimalikud kohad, kus kaitset üles ehitada ja vastupidi, kui linn on juba SOJ käes, siis välja on neid sealt tänases reaalsuses pea võimatu saada, eriti kui suurema osa linna elanike varjamatu sümpaatia on SOJ poolel.
Peale Hama enda kontrolli alla saamist jätkasid SOJ jõud kiiret liikumist 46 kilomeetri kaugusel lõunas asuva Homsi suunas, mistõttu linnas algas paanika ning Assadi režiimiga koostööd teinud inimesed hakkasid liikuma lääne poole Tartusi suunas ja lõuna suunas Damaskuse suunas. Homsi langemine oleks Assadi jaoks katastroof, sest lisaks sellele, et SOJ käes oleks siis kontroll neljast Süüria suuremast linnast kolme üle, kaotaks Assad ühenduse mere ääres olevate Tartusi ja Latakia sadamatega ning seal piirkonnas on ka Hmeimimi sõjaväelennuväli, kus on Venemaa armee lennukid.
Olukord on Assadi jaoks nii kriitiline, et Venemaa sõjalennukilt lastud raketiga rünnati öösel Hama ja Homsi vahel olevas Al-Rastanis asuvat silda, takistamaks SOJ kiiret edenemist. Homsi läheb ka mitu teist teed, mida SOJ saab kasutada, aga silla ründamine ise on rohkem kui kõnekas. Kui ka Homs läheb SOJ kontrolli alla, siis tekib situatsioon, kus Erdogani jaoks oleks käes kõige parem kauplemise hetk Venemaaga, samas kui edust joobunud SOJ jõud võivad Türgi soovitustest hoolimata liikuda lääne poole Tartusi peale.
Kui mereäärne osa läheks SOJ kontrolli alla, oleks see Venemaa jaoks tõeliselt häbistav, sest nad jääksid ilma sõjaväebaasidest ning mõjust seal piirkonnas ja seda hoolimata pikkade aastate jooksul tehtud pingutustest ja kulutustest. See mõjuks hoitavalt ka kõigi teiste autoritaarsete režiimide jaoks, kasvõi Aafrikas, et Venemaa diktaatori lubadusi ei saa usaldada, tal pole kriisisituatsioonis reaalset jõudu oma lubaduste täitmiseks.
Lahinguväljal on SOJ edu toonud manööversõda, mistõttu nad ei tunne ka mahajäetud soomustehnika vastu tõsisemat huvi. Assadi armeel ei ole mingeid elektroonilise sõjapidamise vahendeid, mistõttu on nad SOJ poolt kasutatud droonide eest kaitsetud. SOJ on ilmselgelt oma tegevuses arvesse võtnud Ukraina sõjas edukaks osutunud praktikaid ning suures plaanis on ka maastik küllaltki sarnane Ukraina lõunaosa omaga. Kõige tähtsam on ära kasutada momenti, kui vastane on paanikas ning täpselt nii SOJ praegu ka tegutseb. Nädalavahetus näitab, kaugele neil õnnestub lõuna poole liikuda, aga hetkel Homsist tuleva info kohaselt seal eriti linna kaitsmisele küll ei mõelda, peamine on oma nahk päästa.
Olukord Ukraina rinnetel.
Ukraina armee jaoks on kõige keerulisem olukord Kurahhove suunal, eriti asulast lõuna pool, kus Ukraina armee kontrolli all on veel kagu-loode suunaline tasku, aga Telegram-kanalit pidava Ukraina sõjaväelase hüüdnimega Alex sõnul on see ainult aja küsimus, kui Ukraina üksused sealt taskust lahkuvad ja peamine olevat taanduda nii, et kaotused oleksid võimalikult väikesed. Deepstate kaardi järgi liikusid Venemaa üksused Dalnest lõuna poole Uspenivka poole ning seetõttu muutus olukord Ukraina armee jaoks seal lõigus oluliselt keerukamaks.
Pokrovski suunal on Venemaa armee peamine rünnakuvektor jätkuvalt Pokrovskist kuus kilomeetrit lõuna pool asuva Sevtšenko suunal ning mõned Venemaa jalaväelaste grupid on jõudnud asula lõunapiirini. Ometi on suures plaanis Venemaa armee edenemine Pokrovski suunal viimaste nädalate jooksul tunduvalt aeglustunud ning see edu tuleb nende jaoks suurte kaotuste hinnaga, lisaks olevat väidetavalt sinna rindelõiku jõudnud USA-st toodud jalaväemiinid, mis juba avaldavat positiivset mõju Ukraina kaitsetegevusele.
Keeruline on Ukraina jaoks olukord ka lõunarindel Velika Novosilka juures, kus nad suutsid küll Venemaa üksused välja suruda põhja poolt Novõi Komari juurest, aga Venemaa armee edenes lõuna pool ja sai enda kontrolli alla Blagodatne asula. Seal rindelõigus kurdavad Ukraina sõjaväelased, et suureks probleemiks on üksuste omavaheline tegevuse koordineerimine.
Mujal rinnetel toimus ka omajagu lahingutegevust, aga rindejoones arvestatavaid muudatusi ei toimunud ehk siis suuri kaotusi kandes suudab Venemaa armee edeneda ainult paaris rindelõigus. Kuigi Venemaa kaitseministeerium üritab iga pisike Ukraina küla äravõtmist presenteerida kui suurvõitu, siis enamus z-kanaleid seda entusiasmi ei jaga, sest tänasel päeval pole Venemaa enda kontrolli alla saanud ühtegi oblastikeskust (Hersonist nad taandusid 2022. aasta lõpus) ning peale sõja alguses kiirelt lõuna pool suurema territooriumi enda kontrolli alla saamist ei ole olukord suures plaanis muutunud, sest Ukraina mastaape silmas pidades ei ole ka paari tuhande ruutkilomeetri enda kätte saamine mitte midagi erilist, eriti kui selleks tuli kanda väga suuri kaotusi elavjõus ja tehnikas.
Nii Vugledar, Kurahhove, Velika Novosilovka kui ka Tšasiv Jar on Ukraina mastaabis väikesed linnad, need ei ole Odessa ega Harkiv, aga just nendest linnadest unistavad z-blogijad, need ei ole Kramatorsk (147000 elanikku aastal 2017) ega Slovjansk (113000 elanikku aastal 2017) ja ka Pokrovsk on kordades suurem (60000 elanikku 2022). Kaotada kümneid tuhandeid inimesi lihtsalt stepis maa okupeerimiseks, see kindlasti ei olnud ei nn sõjalise erioperatsiooni eesmärk kui ka z-blogijate unistus, suur eesmärk on nende jaoks kaotada Ukraina kaardilt.
Aga see pole neile jõukohane ning selles kontekstis ütles Israeli sõjaline analüütik Grigori Tamar, et Venemaa kaotas strateegilises plaanis selle sõja esimese kolme nädalaga, hävitada oma inimesi Ukraina steppide pärast ei ole tema sõnul kohe kindlasti see, mille pärast Putin agressiooni alustas, aga nüüd Tamari arvates Putinil lihtsalt ei ole muud varianti, kui sõjategevusega jätkata, sest enda kaotust ta tunnistada ei suuda.
Droonidest ka natuke. Venemaa armee eksperimenteerib hoolega rallidroonide juhtimisel madalamate sageduste kasutamist, et Ukraina armee elektroonilise sõjapidamise vahendid nende juhtimist ei suudaks segada. Z-kanal Roman Lait aga kirjutas ootamatust probleemist, mis sellega kaasnes. Nimelt mõjutasid madalamad sagedused rallidroonile pandud elektroonilist detonaatorit, mistõttu need VT-40 tüüpi uuema versiooni rallidroonid hakkasid väljalaskmise hetkel plahvatama ning seetõttu olevat kas oma elu kaotanud või vigastada saanud juba paljud Venemaa armee droonioperaatoreid.
Z-blogija Aleksei Sukonkin aga kirjutas teisest droonidega seotud Venemaa armee probleemist. Nimelt saavad Venemaa sõjaväelased preemiat allalastud Ukraina droonide eest ja sellega seoses olevat Venemaa sõjaväelastel läinud peas lamp põlema – milleks võtta maha vastase droone, kui täpselt samamoodi saab palju lihtsamini raha Venemaa armee poolt kasutatud DJI Mavic 3 droonide allalaskmise eest, sest kõik nad on ühtemoodi Hiinas toodetud ja ohvitserid vahet ei tee, et kas see on oma või mitte.
Sukonkini sõnul olevat allalaskmine lihtne, sest droonide kasutamiseks moodustatakse Venemaa poolel kitsas sektor, kus Venemaa EW ei tööta ja seda sektorit mööda lendavad luuredroonid rindejoone poole ning nutikad Venemaa sõdurid teavad seda, on ootel ja võtavad droonid maha. Loomulikult järgnes z-blogija hala patriotismi puudumise pärast, aga seda ju ei olegi, enamus Venemaa sõjaväelasi on seal lihtsalt raha teenimas.
Venemaa on sõja jooksul järjest juurdepääsu piiranud mistahes infole, millest võiks tuletada reaalset hukkunute või raskelt vigastatute arvu sõjas. Selles kontekstis oli küllaltki ootamatu Venemaa kaitseministri asetäitja Anna Tsiviljeva (Putini sugulane) info ühe Venemaa Riigiduuma komisjoni koosoleku käigus, kus ta ütles, et sõja jooksul on sõjas teadmata kadunud jäänuks sõjaväelaste kontekstis tehtud nende sugulastele 48000 DNA testi ja et see kõik olevat testi tegijatele tasuta.
See ei tähenda, et teadmata kadunuid on nii palju, sest ühe teadmata kadunu kohta võidakse teha ka mitu testi, ometi on mastaap aimatav ning sellise info edastamine pani häirekellad tööle komisjoni juhil, riigiduuma saadikul kindral-polkovnik Andrei Kartopolovil, kes palus neid andmeid hiljem avaldatavad kokkuvõttes mitte kirja panna, aga just see repliik oli analüütikute jaoks märgiks, et tegemist on olulise infoga, mida võib usaldada.
Kümned tuhanded teadmata kadunud Venemaa sõjaväelased tekitavad palju küsimärke, sest reaalses lahingutegevuses nö haihtuvad inimesed harva, näiteks tanki plahvatamisel. Palju teadmata kadunuid tekib olukorras, kus tuleb taanduda, aga Venemaa on juba pikemat aega olnud ründavam pool, kes vaikselt, aga siiski on edasi liikunud. Venemaa propagandist Anastassija Kaševarova aga kirjutas varem, et teadmata kadunute puhul ei tasu hellitada lootust, nagu nad võiksid olla kas vangistuses elus või deserteerinud, tema sõnul on sellisel juhul 95% juhtudel tegemist sõduri surmaga ja selle teadmisega tulevat leppida inimestel.
Kui aga juba teadmata kadunuid on kümnetes tuhandetes (selles arvestuses ei olevat ajakirjanik Ivan Jakovina andmetel ei wagnerlasi, nn rahvavabariikide inimesi ega ka vabatahtlikke), siis Jakovina hinnangul on sõjategevuses hukkunute arv viis kuni kümme korda kõrgem Venemaa poolel, seega olevat Tsiviljeva poolt avaldatud info väga väärtuslik.
Kyiv Post avaldas Saksamaa teadlase Janis Kluge poolt kogutud andmed Venemaa armeega lepingu sõlminud inimeste arvu kohta kolmandas kvartalis. Kluge andmetel oli selle aasta teises kvartalis päevas keskmiselt 1020 lepingu sõlmijat ning kvartalis tegi see 92900 inimest. Kolmandas kvartalis aga on lepingu sõlmijate arv oluliselt langenud ja seda hoolimata järjest suuremast ühekordsest toetusest lepingu sõlmimisel.
Nii olevat kolmandas kvartalis olnud päevas keskmiselt 700 lepingu sõlmijat, samas kui sõjategevuses Venemaa armee kaotused elavjõus on olnud suurimad sõja jooksul ehk siis praegu pidavat surma ja raskelt vigastada saama Kluge andmetel kaks korda rohkem inimesi kui uusi on lepingu sõlmijaid ehk siis nüüd olevat iga kuu miinust rohkem kui 20000 inimest ning selles kontekstis on ka mitmed Ukraina analüütikud välja toonud, et sellises olukorras ei suuda Venemaa armee pikalt niivõrd aktiivset rünnakutegevust jätkata.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
