Rinnetel on Venemaa jätkuvalt üritavam pool ning nad suutsid natuke edeneda Mõkolaijivi suunal Blagodatne juures. Donetski lähedal asuva Peski osas on Venemaa taas teatanud (peaks olema neljas kord) selle hõivamisest, aga kas see ka nii on, selgub lähipäevil. Suures plaanis aga rindejoon püsib kõigil rinnetel.
Ukraina omaltpoolt jätkab okupeeritud territooriumil asuvate Venemaa sõjaväeobjektide pihta löökide andmist, nii detoneerisid täna öösel tunde mürsud Donetski lähedal, sama juhtus nädalavahetusel Gorlovkas ja Tšernobajevkas (see ei ole anekdoot, tõsilugu). Krimmis on Ukraina suure tõenäosusega kasutusele võtnud taktika, et suurendada kohalikes elanikes ja turistides psühholoogilist pinget. Selleks lastakse lendu suurusjärgus 8000 dollarit maksvad droonid ja suunatakse nad erinevatel lennukõrgustel sõjaväe poolt valvatavate objektide suunal. Nende suuremate laiatarbedroonide kaotamisega ollakse arvestatud, aga nii käitudes saadakse infot Venemaa õhukaitseväeosade paiknemise ja ka võimekuse kohta. Kui kalli õhutõrjeraketiga võetakse selline droon maha, siis on see hästi näha ja plahvatused kostuvad kaugele. Tavainimesed arvavad, et objekte rünnatakse ning varem-või hiljem jõuab Ukraina ka sihile. Tulemuseks ebakindluse kasv ja inimeste lahkumine saarelt ja seda kõike saavutatakse odavate droonidega.
Sügis hakkab kätte jõudma ja paljud küsivad, et kuskohas on see paljuräägitud ja kauaoodatud Ukraina pealetung lõunas? Miks Ukraina ei ole juba vabastanud Dnepri läänekaldal asuvaid okupeeritud territooriume? Varsti on tulemas taas teedelagunemise aeg ja siis muutub pealetung problemaatilisemaks. Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Arestovitš avas teemat laiemalt. Tema hinnangul on Ukrainal probleeme, mis takistavad eduka pealetungi läbiviimist. Esiteks rasketehnika nappus - kui Venemaal on 1300 suurtükki, siis Ukraina saab arvestada 200 suurtükiga. Probleem olevat selles, et kuna NATO sõjaline doktriin toetub eeskätt lennuväele, siis nii haubitsaid kui liikuvsuurtükke ongi NATO riikidel vähe, neid ei ole eriti kuskilt kiiresti juurde võtta. Natuke tuleb, ka uue USA abipaketiga kaliibriga 105 mm haubitsaid M119 (L119), aga Arestovitši sõnul oleks juurde vaja suurusjärgus 200-300 haubitsat, kui rääkida pealetungile minekust. Sama kehtivat mitmikraketiheitjate kohta, tema hinnangul suudaksid ukrainlased 60 HIMARSiga piisava laskemoona olemasolul olukorda rinnetel kiirelt muuta, praeguse arvu mitmikraketiheitjatega suudetakse rinnet hoida, aga ei enamat.
Teine teema on reservid. Arestovitsi sõnul on Ukrainal küll palju sõdureid, aga lühiväljaõppe läbinud sõdurid saavad läbi häda hakkama alguses ainult kaitses, rünnakule minekuks nende sõduritel oskusi napib, neil on palju suurem tõenäosus surma saada. Samas on Arestovitši sõnul probleemid ka Venemaa poolel. Kuna nad on ründavam pool, siis on nende kaotused elavjõus kordades suuremad. Pikalt rinnetel viibunud sõduritest paljud ei taha enam rünnakule minna, aga väljalangenud sõdurite asemele saadetud uued sõdurid ei oska veel piisavalt hästi sõdida. Ka tuleb arvestada Venemaa puhul sellega, et kuigi neil on Ukrainas väidetavalt 115 pataljon-taktikalist gruppi (PTG-d), siis paljud neist on alamehitatud ja kui jagada see pea 1000 kilomeetri rinnete peale, siis on seda suurpealetungide läbiviimiseks vähe. Mingitel kitsastel lõikudel saab koondada suurtükke ja üritada nö tulevalli taktikat, aga ka siin on takistuseks saamas ukrainlaste edukas töö laskemoonaladude ja juhtimispunkide hävitamisel. Venemaa on küll proovinud teha ladusid hajutatumalt st nad on väiksemad, aga nüüd on Ukraina hakanud ka neid hävitama.
Kesksuvel mõjusid päris ähvardavana Venemaalt tulnud info, et Mulinos on kohe-kohe võitlusküpseks saamas kolmas armeekorpus, aga siis jäi see venima ja venima nüüdseks on asi taandunud sinna, et sealt saadetakse väiksemaid gruppe täiendama PTG-de isikukooseisu, kusuures nende ettevalmistuse kvaliteet olla väga madal. Verstkas on ilmunud artikkel, mis räägib elust Mulinos, kus vabatahtlikud õhtuti joovad, varastavad ja tülitavad kohalikke elanikke. Valdavalt olevat need mehed vanuses 40-50, kes oma jutus erilise arukusega ei hiilga. Kes on natuke nupukamad, need lahkuvat sealt kiirelt, sõtta jõudvat kõige ajupestum kontingent, keda Venemaa ohvitserid kutsuvat sõnaga "biomass".
Probleemid olevat ka mujal Venemaal ja nüüd on huvilistele hakatud pakkuma nn lepingulisi boonuseid. Nimelt, kui Venemaa sõjaväelane suudaks iga päev liikuda Ukrainas edasi kilomeetri, siis tulevat kuutasuks lausa 32000 dollarit ehk siis edasiliikumise boonus on suurusjärgus 1000 dollarit kilomeetri eest. Kindlasti on ka neid, kellel see summa võtab silme eest kirjuks, aga on olemas ka kaart, mis näitab Venemaa edenest viimase kuu jooksul ja see on äärmiselt väike. Tõenäosus kiirelt surma saada on palju suurem kui kasvõi kilomeetri võrra edasi liikuda.
Nagu eelpooltoodud jutust nähtub, ei ole võimalik Ukrainal üle minna nn NATO standarditele ilma moodsate lennukiteta. Sellest on juba juttu olnud, et Ukraina lendurid õpivad lendama lennukitega F-16, aga nüüd ilmus Time's, kuidas Ukraina sõjaväelased on hakanud õppima lendamist ka legendaardetele pommitajatel A-10, mis loodi just NSVL-i tankide ja muu rasketehnika hävitamiseks. Kui F-16 lennukid on maha võtnud vastase õhukaitse, siis on A-10 ülesanne hävitada tehnika, mis liigub maa peal. Jälgime arenguid.
Filmitriloogias "Sõrmuste isandad" orke mänginud näitlejad, sh Sala Baker, tegid pöördumise, kus nad nimetasid vastuvõetamatuks seda, et neid võrreldakse Venemaa sõduritega, sest orkid ei varastanud pesumasinaid ja vetsupotte. Eriti pikantseks teeb selle lõbusa uudisnupu see, et sellest kirjutasid pikalt ja põhjalikult Venemaa veebiväljaanded lenta.ru ja gazeta.ru. Ju siis sellised uudised tsensuuri alla ei lähe, kuigi sõnum on enam kui selge niigi. 🙂
Venemaal lendas õhku auto, milles viibis tuntud imperialisti Aleksandr Dugini tütar. Spekulatsioone on erinevaid, kellele pomm oli ette nähtud, aga paljud eksperdid on öelnud, et käekiri viitab pigem FSB enda tegevusele. Ummikseisust väljapääsemiseks peaks Venemaa tagasi tõmbuma oma imperialismi jutlustamisest ja siis ongi kõige lihtsam ideoloogidest vabaneda - pole inimest, pole probleemi. Ka oleks selline surm vihjeks propagandistidele, et ehk oleks mõistlik hoogu maha võtta, muidu võib auto plahvatada. Simonjan on juba paanikas ja on palganud turvamehed. Pole paha.
Nüüd Darja Dugina oli oma isa tütar, keda 2018. aastal Vespas ilmunud intervjuus nimetati Venemaa rahvuslik-konservatiivse liikumise esindajaks, kes võitleb liberaalse diktatuuri vastu Euroopas. Darja õppis Prantsusmaal ning osales aktiivselt Marie Le Peni kampaaniates aastatel 2017 ja 2022 ning tema eriline huvi olevatki olnud Euroopa uued parempopulistlikud liikumised. Kindlasti on lähimal ajal tema kohta ilmumas põhjalikumad lood, siis jagan neid ka teiega hea meelega.
Venemaa meedias räägitakse elust Euroopas õuduslugusid. Tüüpiliselt võetakse mingi koomiline uudis ja esitatakse seda kui igpäevast reaalsust. Nii levitati Venemaal infot selle kohta, justkui olevat Euroopas otsas vetsupaber ning viimases hädas kasutatakse taaskasutatavaid riidest lappe, kusjuures uudise aluseks on ökofriikide vastavasisuline video. Ja Venemaal ollakse eluga rahul - olgu see meie elu kui s...tt tahes, vähemalt vetsupaberit veel jagub. Selliste nö uudiste võtmes tegi blogger Vadim Key toiduainete hinnavõrdluse Venemaal, Valgevenes, Poolas ja Saksamaal. Mis siis selgus, sarnaste toodete kogukulu oli Poolas 97,83 eurot, Saksmaal 119,98 eurot, Valgevenes 176,19 eurot ja Venemaal 199,54 eurot. Ja seda olukorras, kus sissetulekute tase on EL-i riikides palju kõrgem. Võtab ju ohkama, kui raske selline elu on. 🙂
Venemaal on tihenenud juhtumid, kus riigitruud isad on pidanud lahti ütlema oma lastest, kes on selgelt võtnud sõna sõja vastu Ukrainas. Viimane selline juhtum oli Eduard Issakoviga, kes on Föderatsiooninõukogu liige (Совет Федерации) Hantõ-Mansiiski autonoomsest ringkonnast, kes avalikult ütles lahti oma tütrest Dianast, kes selgitas oma arusaamasid lääne meedias. Kui tuleb valida riigi või laste vahel, siis Venemaa poliitikutel sellega probleeme ei ole.
Õnnetult läks Venemaa sõjaväelastel, kes röövisid Harkivi oblastis mobiiltelefoni, aga ei teadnud, et selle andmed on sünkroniseeritud ning need jõudsid konto omanikuni. Fotodel ja videotel on ülevaade kõigest, millega nö vabastajad hakkama said - alates joomisest ja lõhkumisest kuni kõikvõimaliku kraami varastamiseni, mille hulgas on ka näiteks naiste aluspesu. Ja otse loomulikult ka pesumasin. Kõikide sõdurite nimed on Ukraina ametivõimudele nüüd teada koos asitõenditega.
Lõpetuseks viktoriiniküsimus (Venemaalt pärit):
Nimetage ainuke piirkond maailmas, kus pulmades röövitakse peigmehi?
Vastus: Nn Luganski Rahvavabariik. Kus juhtus ka selline sündmus, et lasteaeda lapsele järgi läinud mees viidi väevõimuga sõtta otse sündmuskohalt.
