Donald Trumpi üks peamisi valimislubadusi oli Ukraina toimuva sõja kiire lõpetamine ja ikka nii, et tulemus oleks õiglane ja rahu peale seda igavene. Loomulikult võib valmiskampaania ajal lubada maad ja ilmad kokku, aga ühel hetkel tuleb lubadusi ka täitma hakata.

Venemaa mõjutamise osas rääkis Trump korduvalt, et proovib jõuda OPEC riikidega kokkuleppele naftatootmise suurendamises, et nafta hind alla tuua.

Need ettepanekud mõistmist ei leidnud ja nafta maailmaturuhind püsib tasemel, kus kasumit teenivad nii USA kui Venemaa naftatootjad. Bideni lahkumiskingitusena kehtestatud sanktsioonid olid ja on jätkuvalt mõjusad, aga mitte nii mõjusad, et Putin oleks nende tulemusena sunnitud läbirääkimistele minema nõrgema positsioonilt.

Kuidas saada Venemaa läbirääkimiste laua taha, mis võiks olla motiveerijaks olukorras, kus Trumpil oli juba häda nende alustamisega suurem kui Putinil? Järeleandmised Venemaale, alguses lubadustena, aga pole üldse kindel, et hiljem ka tulemusena. USA tegi ebaprofessioonalse liigutuse, kui vastne kaitseminister rääkis, et Ukraina peab territooriume loovutama ja NATO-sse ei saa ehk siis eksis diplomaatia kuldreegli vastu, et ära kunagi vabatahtlikult loobu asjadest, mida saaks kasutada läbirääkimiste protsessis kui kauplemisvahendit. Venemaa poolel ei suudetud ära imestada sellist enesele piltlikult öeldes jalga tulistamist, aga seda USA tegi. Hiljem hakati küll väljaöeldut siluma, aga nagu öeldud, kahju oli juba tehtud.

Venemaa poolel mõisteti, et Trump on ajahädas ning seda saab kasutada enda huvides. Saudi Araabias toimunud kohtumisel oli initsiatiiv Venemaa käes ja USA delegatsioon mängiti üle. Lavrovil jätkus isegi jultumust seletada, et Venemaa ei ründa Ukraina energiataristut, kuigi samal päeval toimus massiivne droonirünnak Odessas sealse energiataristu vastu ja sellest kirjutati ka Venemaa riiklikus meedias.

Küll aga nõudis Lavrov, et Ukraina peaks lõpetama rünnakud Venemaa naftatööstuse objektide vastu. Täna öösel tabasid vähemalt kaks drooni Saraatovi oblastis Sõzranski naftatöötlemise kompleksi ja seal on korralik tulekahju. Just asümmeetriline lahingutegevus on väiksema poole võimaluseks endast suurema vastase vastu ning kui see relv Ukrainalt ära võtta, siis oleks see Ukraina jaoks valusaks hoobiks.

The Moscow Times (MT) kirjutas Venemaa delegatsiooni töö telgitagustest Saudi Araabias. Väljaandega suhelnud diplomaadi andmetel oli Putin andnud delegatsioonile korralduse käituda viisakalt, mitte tüli otsida, olla isegi teatud piirini nö läbirääkimiste aldis, ühtlasi tuli oma tegevuses olla nii paindlik kui järsk.

MT andmetel olevat Putini jaoks eriti oluline tagasi saada kaks kinnistut koos hoonetega, mille Obama neilt 2016 spiooniskandaali käigus ära võttis, sest see demonstreeriks Venemaa elanikele Venemaa positsiooni tugevnemist ka USA territooriumil. Lisaks soovivat Venemaa USA-s külmutatud varade nö lahtikülmutamist, sanktsioonide vähendamist.

MT-ga suhelnud Venemaa ametnike andmetel ollakse Moskvas arvamusel, et Trump tahab võimalikult kiirelt nö tehingu sõlmida, mistõttu pole USA-l aega põhjalikult kõigi nüanssidega tegelemiseks. Trump tahtvat saavutada efektset momenti, nn käesurumist, kui ta saab maailmale teatada, et keegi teine peale tema ei suutnud maailmas sõda peatada ning Moskvas käsitletakse seda kui Trumpi võimalikku nõrkust, mida saab läbirääkimiste käigus enda huvides ära kasutada.

Boris Bondarevi sõnul loodab Putin selles kontekstis saavutada nii Krimmi tunnustamist ametliku Venemaa osana kui ka Ukraina poolt kontrolli loovutamist nelja oblasti territooriumi üle, lisaks veel ka muidugi Ukraina nö neutraalne staatus, võimu vahetus Kiievis Putinile sobivama vastu, Ukraina armee vähendamine ja NATO perspektiivi puudumine, lisaks kõigi Venemaale kehtestatud sanktsioonide lõpetamine, vastutasuks aga üritatakse Trumpi meelitada ideedega sellest, et Venemaa distantseerib ennast Hiinast. Reaalsuses pole see võimalik, aga Trumpi nö ärapetmiseks võivat Venemaa mingi aeg sellist mängu mängida küll.

Paralleelselt on Trumpil järjest rohkem suusad ristis Zelenskiga ning ma arvan, et Moskvast jälgitakse neid arenguid suure rahuldustundega. Kõigepealt kiirustades koostatud leping haruldaste muldmetallide kaevandamise üle, millele Zelenski alla ei kirjutanud.

Venemaale sobib, et USA tuli väärtuste tasandilt alla maavarade tasandile, mistõttu saab väita, et neil mõlemal on Ukrainas lihtsalt materiaalsed huvid. Just selle lepinguprojekti kontekstis kirjutas Sky News, et Saudi Araabias ei toimunud rahuläbirääkimised, vaid bossi esindajate kohtumine, kus taheti otsustada, kuidas ära jagada sõjasaak.

Zelenski nö allumatusega hädas Trump esines rea avaldustega, mis on imeilus muusika Venemaa kõrvadele ning nagu Trumpi puhul ikka, siis tema väidetel tihtipeale reaalsusega erilist kokkupuudet ei ole. Nii ta teatas, et Zelenski toetus olevat langenud 4% peale, mistõttu tuleks võimalikult kiirelt uued valimised Ukrainas korraldada. Reaalsus Trumpi väiteid ei kinnita, vahetult peale sõja algust tõusis Zelenski toetus mingiks ajaks isegi 90%-ni, aga tänavu jaanuaris oli see seal 56% juures ning peale viimaseid sündmusi Zelenski toetus pigem tõuseb kui langeb. Samal ajal on Trumpi enda toetus erinevates küsitlustes 46-52% vahel ehk madalam kui Zelenskil Ukrainas.

Presidendivalimiste teema Ukrainas on puhtalt Putini nõudmine, millele Trump on heakskiidu andnud, seda enam, et tal on Zelenskiga vanad arved klaarimata ajast, kui ta kaotas valimistel Bidenile. Kummaliselt kõlab ka Trumpi jutt, et Venemaa olevat kasutanud ära ainult 20% reaalsest sõjalisest võimekusest. Konventsionaalsete vägede osas see kohe kindlasti tõele ei vasta, aga tuumarelvad ja nende kasutamine on hoopis teine temaatika, ilma tuumarelvi kasutama ei suuda Putin hävitada lähimas tulevikus ühtegi suuremat Ukraina linna.

Kummaline on ka Ukrainale antud 300 miljardi dollari jutt, sest raha on USA poolt antud vähe, peamiselt on antud relvastust ning selle relvastuse väärtuse osas saab soovi korral läheneda vägagi loominguliselt. Näiteks USA-s hävitamisele määratud kassettmoonaga suurtükimürsud, mis hävitamise asemel saadeti Ukrainasse. Raamatupidamislikke lähenemisi on sellisel juhul erinevaid, aga see, mis hinnaga neid aruannetes näidatakse, ei sõltu vähimalgi määral Ukrainast, nemad lihtsalt saavad mürske, mida kasutavad lahingutegevuses.

Üks suur mõõde on veel – Euroopa. Siin on paanika haaranud paljusid meediaväljaandeid ja arvamusliidreid ning Venemaal ei olegi vaja midagi teha, mõjutamistöö tehakse nende eest tasuta ära. Reaalsuses ei saa aga Trump Euroopat nö reeta ühel väga lihtsalt põhjusel – ameeriklased ei mõistaks seda. Poliitilise spektri äärel olevatel jõududel on alati toetusel piir ees ning ka MAGA-l on toetajaid erinevatel hinnangutel kuni 15% ameeriklastest, Trump valiti presidendiks peamiselt vabariiklaste toetajate häältega, kellest paljud suhtuvad väga vaenulikult Venemaasse ja ei mõista, miks USA vabatahtlikult loobuks maailmakorrast, mis pikki aastakümneid on taganud rahu Euroopas.

Erinevate küsitluste tulemusena saab välja tuua, et toetus Putinile on USA-s vähem kui 10%, samas tänapäeva USA on suures osas tekkinud Euroopast väljarändajate baasilt ning neid sidemaid ei ole unustatud. Trump aga on tänasel päeval vägagi sunnitud jälgima meeleolusid elanikkonna hulgas, sest vastasel juhul võib ta kaotada järgmistel vahevalimiste kontrolli nii senati kui kongressi üle. Kiire rahu iga hinna eest ja võimalik oma liitlaste reetmine kohe kindlasti tema populaarsust ei tõstaks ning ajalukku läheks enda loodetule risti vastupidise kuulsusega.

Mis arenguid võiks prognoosida? Marco Rubio sõnul jäävad USA sanktsioonid kehtima kuni rahulepingu sõlmimiseni, hetkel polevat ka mingeid märke sellest, nagu kavatseks USA oma väed Euroopast välja viia. Euroopa on šokist üle saamas ja tekkinud on laiem konsensus teemal, et enda kaitsesse tuleb rohkem panustada.

Trumpi osas ei oska maailmas vist keegi arvata, mida ta homme räägib ja ülehomme otsustab. Ei ole välistatud, et ta on sunnitud arvesse võtma USA valitsevaid meeleolusid, mille kohaselt Putinile suurte järeleandmiste tegemine ei ole tee Ameerika uuesti suureks tegemisel, vaid otse vastupidi, seda enam, et suhteid Hiinaga Putinil lihtsalt pole võimalik lõpetada, ta on selleks riigi viinud Hiinast liiga suurde sõltuvusse.

Tänase päeva info kohaselt soovivat Trump võimalikult kiirelt Putiniga kohtuda ning Venemaale see sobiks, sest nn tehingu tingimuseks oleksid sellisel juhul Ukrainale sisuliselt kapitulatsiooni pealesurumine oma varasema liitlase poolt. Aga pole mõtet liigselt spekuleerida, kui toimub kahe riigi juhtide kohtumine, siis hakkavad välja joonistuma ka selgemad võimaliku rahuprotsessi piirjooned.

Ka Eestis on poliitikuid, kelle arvates tagaks Ukraina jaoks territooriumi loovutamine rahu, samas Hitleri puhul see nii ei olnud ja nii ei saa olema ka Putini puhul, ta on diktaator, kelle kinnisidee on Ukraina riigi eksistentsi lõpetamine praegusel kujul.

Trumpi teema lõpetuseks tsitaat Israeli sõjaanalüütikult Igal Levinilt, kelle sõnul oli seda tarkust neile väljaõppe ajal pidevalt üle korratud: „Kui sõja ajal keegi kritiseerib või kutsub isegi üles valitsust välja vahetama, on see kas vaenlane või on vaenlase käsilane või on idioot, mis on veel hullem variant, kui on käsilane.“

Olukord rinnetel.

Suures plaani on olukord sarnane varasemale ehk Venemaa edenemine Pokrovske suunal on peatatud, samas Ukraina jaoks on arengud nn Kurahhove taskus negatiivsed. Samas tõi Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno välja, et just Kurahhove tasku võimaldas Ukrainal stabiliseerida Pokrovske suuna, kus tema sõnul lootsid Venemaa üksused linna pärast alustada lahingutega veel eelmise aasta detsembris. Pekhno andmetel kandsid Ukraina armee üksused Kurahhivi taskus Datšne poolt lääne liikudes ka kaotusi.

Vassil Pehkho tõi välja ka Ukraina lennuväe poolt F-16 kasutamise etapid:
1. Esialgu ainult kui õhutõrjevahendid, millega lasti alla Venemaa tiibrakette.
2. Ukraina pommitajate katmine.
3. Löögid rindejoonel vastase maapealsete sihtmärkide pihta.

Ehk siis tema sõnul on F-16 nüüd tegutsemas vahetult rindejoone läheduses, kus nendelt lastakse madalalt kõrguselt mootoriga liugpomme.

Optilise kaabli otsas olevad droonid teevad oma võidukäiku mõlemal pool rindejoont, aga ukrainlaste sõnul toimub Venemaa armee poolt nende kasutamine sisuliselt kogu rindejoone ulatuses, samas kui Ukraina kasutab neid ainult teatud rindelõikudel, peamiselt Pokrovske juures ja Kurski oblastis.

Venemaa poolelt avaldatakse järjest videosid, kus Venemaa optilise kaabli otsas olev droon lendab mõne töökojani, kus on aga uks natuke lahti ning sellest sellisele droonile piisab, sest tänu kaablile on nad suurepäraselt juhitavad ka siseruumides. Sellega seoses on Ukraina poolelt palju üleskutseid stiilis, et selliste droonide ajastul ei tohi olla avatud ühegi rindelähedase töökoja aken ega uks.

Mõlemad pooled saavad valguskaabli rullid Hiinast ning teadaolevalt on lähinädalatel neid Ukrainasse jõudmas vägagi arvestatavas koguses lisaks. Ukraina sõjaväelaste sõnul on päikeselise päevaga kõrgemal õhus olevad kaablid hästi näha ja see aitab neid droone maha võtta.

Z-kanalis Filolog v zasade aga kurdeti, et Ukrainal on palju tulirelvaga varustatud droone, mis väga efektiivselt haavlitega Venemaa taktikalise tasandi droone maha võtavad.

Militarny andmetel viisid droonibrigaad „Madjari linnud“ (414. brigaad) ühe oma üksuse Hersoni, kus alustati võitlust seal massiliselt lendavate Venemaa rallidroonidega ning esimese kahe päeva jooksul sunniti EW vahenditega maanduma 64 Venemaa rallidrooni ning sõjaväelased hoiatasid linnaelanikke, et mitte mingil tingimusel ei tohi ühtegi sellisel kujul maandatud Venemaa rallidrooni puutuda.

Ukraina poolelt avaldati esimene video droonilt Põhja-Korea liikuvsuurtükile Koksan lõhkekeha viskamisest.

Telegram-kanal Dosje Špiona avaldas lisainfot Venemaa armee rallidroonide juhtimiseks kasutatavate FPV prillide plahvatamise teema. Kanali andmetel plahvatas kokku kaheksa sellist FPV prilli, mis tekitasid droonioperaatoritele peavigastusi. Kokku oli lõhkeainega varustatud „Skyzone Cobra“ prille läbi heategevusorganisatsiooni armeele üle antud 80 ühikut, millest esimene plahvatas 4. veebraril Belgorodi oblastis ja järgneval kolmel päeval oli veel plahvatusi ka Kurski, Luhanski ja Donetski oblastites. FPV prillide sees oli lõhkeaine C-4, detonaator ja patarei ning lõhkeaine plahvatas peale seda, kui käivitus FPV-prillide jahutusventilaator.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING