Viimaste päevade jooksul on omajagu emotsioone põhjustanud nö maavarade leping (tegelikkuses on selle haare laiem), mille esialgse versiooni allkirjastamisest Zelenski loobus, mis omakorda tõi kaasa Trumpi pahameele koos reljeefsete väljaütlemistega. Nüüd on väidetavalt jõutud lepingu variandini, millega Ukraina rohkem rahul on ning praeguse info kohaselt lendab Zelenski USA-sse, et see leping reedel koos Trumpiga allkirjastada.

Minul ei ole õnnestunud lepinguprojektide tekste lugeda, seetõttu tuleb toetuda meedias avaldatud informatsioonile. Võib vist väita, et tegemist on omamoodi Ukraina sõjajärgse taastamise fondi loomisega, midagi sarnast omaaegselt Marshalli-plaanile peale II maailmasõda ehk siis fondi planeeritakse koguda rahalisi vahendeid, millega finantseeritakse vajalikke tegevusi sellel suunal.

Ukrainas on varasemalt olnud korruptsioon suureks probleemiks, ta on seda ka tänasel päeval ja plaani järgi raha hoidmine fondis võimaldab tulevikus korruptsiooniriske maandada. Aga asjast parema ülevaate saamiseks on mõistlik ära oodata lepingu allkirjastamine, peale mida loodetavasti lepingu tekst avaldatakse meedias.

USA nõudis selle lepingu allkirjastamist ning ega tulevikku silmas pidades Ukrainal palju variante laual pole, ilma USA abita on esiteks keeruline pikemaajaliselt sõjapidamisega jätkata, aga reaalsus on ka selline, et hetkel Trumpi rahuinitsiatiivile alternatiivi sõja lõpetamise kontekstis ei ole. On see variant hea või halb, seda ei oska keegi kommenteerida, sest näiteks ei ole teada, et millest peaks vaherahu sõlmimisel Venemaa loobuma.

Sellest on räägitud pikema aja vältel, et Ukrainale surutakse USA poolt peale vaherahu praegusel rindejoonel koos võimaluseta lähemal ajal NATO-sse saada, aga sellisel juhul ongi küsimus, et millest peab loobuma Venemaa, et leping oleks nö õiglane ja millega samas oleksid rahulolematud mõlemad pooled.

Selles kontekstis oli huvitav infokild z-kanalis Kremljovskaja tabakerka, nimelt olevat Venemaa Kurski oblastis viimastel päevadel oluliselt vähendanud rünnakute arvu seletusega, et nagunii seda territooriumi ei õnnestu enne vaherahu sõlmimist tagasi saada ja siis vahetatakse see millegi vastu, näiteks Harkivi oblastis Venemaa kontrolli all olevate territooriumite vastu.

Trump teatas, et kuni rahulepingu sõlmimisena USA peatab relvastuse saatmise Ukrainale ning selles kontekstis on analüüsitud USA rolli Ukraina armee relvastamisel. Tänasel päeval on Ukraina armee jaoks kõige olulisemad hoopis USA-st toodud Starlink terminalid, aga nendega on nii, et suurem osa terminalidest on Euroopa riikide poolt kinni makstud ja juriidilises mõttes nende omand, mis on Ukrainale antud laenule.

Poola poolt oli sellisel kujul eelmise aasta lõpuni Ukrainale nö laenule antud 24000 terminali, mis pidavat moodustama suurusjärgus poole Ukraina armee käsutuses olevatest Starlinki terminalidest, aga Ukraina elektroonikaeksperdi Serhii „Flash“ Beskrestnõi andmetel on see arv kümnete tuhandete ühikute võrra suurem.

Poola sõlmis eelmise aasta novembris Militarny andmetel lepingu veel täiendava 5000 Starlinki terminali ostuks ning nüüd saadetakse neid järjest Ukrainasse ning seda protsessi ei tohiks Trumpi otsus eriti mõjutada.

Ukraina enda relvatootmisvõimekus on pidevalt kasvanud ja tänasel päeval tuuakse Ukraina poolt välja sellised suurusjärgud - Ukraina toodab 55%, Euroopast saadakse 25% ja USA-st 20% relvastusest. Loomulikult on Ukrainas toodetud väga suur osa erinevatest droonidest, mille roll lahingutegevuses kasvab iga päevaga mõlemal pool.

Aga juba saab mõõta miljonites ühikutes ka Ukrainas toodetud erinevaid miine ja mürske (kokku arvestatuna), järjest suurenevad liikuvsuurtüki Bohdana tootmismahud, kus nüüd on jõutud Ukraina analüütiku Aleksandr Kovalenko andmetel rohkem kui 20 liikuvsuurtükini kuus ja aasta lõpuks võib see kasvada 30 suurtükini kuus.

Ukraina sõjatööstus sõltub küllaltki vähe USA-st, küll on arvestatav mõju Hiinal, sest droonides kasutatakse siiski arvukalt Hiinas toodetud komponente, näiteks elektrimootoreid. Kusjuures tuleb silmas pidada, et tootmise kiire kasv toimub olukorras, kus kogu Ukraina territoorium on Venemaa ballistiliste ja tiibrakettide löögiulatuses.

Nn droonide revolutsioon toimus Ukraina armees sundolukorras, kus Trumpi initsiatiivil poole aasta jooksul Ukraina ei saanud USA-lt täiendavat sõjalist abi (tõsi, samal ajal siiski jätkati varasemalt relvatootjatega sõlmitud lepingute täitmist, aga see järjest vähenes ajas) ehk siis paradoksaalsel kombel tänu Trumpi vastutöötamisele sai Ukraina vähendada oma sõltuvust USA relvatarnetest. Kui 2022. aasta suvel olid USA mitmikraketiheitjad HIMARS omamoodi mängumuutjad, siis nüüd on kätte jõudnud droonide ajastu ning iga nädal suurendavad mõlemad pooled erinevate droonide tootmist, mistõttu pidevalt suurenevad droonirünnakutes osalevate droonide arvud.

Venemaa poolelt tunnistatakse, et aastal 2025 on Ukraina armee tugev armee, väga tugev sõjaline jõud nii Euroopa kui ka maailma mastaabis. Venemaa majandusanalüütiku Anatoli Nesmiani sõnul mõtleb Venemaa tulevikus vähemalt kolmkümmend korda enne, kui üritab Ukrainat uuesti rünnata, sest näha on, et sõja lõppemisel saab Ukraina relvatööstus veelgi oma arengus hoogu juurde ning võib maailma mastaabis kujuneda väga arvestatavaks jõuks.

Ka meil Eestis omajagu neid, kelle arvates oleks Ukraina pidanud kiirelt kapituleeruma, aga nüüdseks on Ukraina kolme aastaga sõjas võidelnud välja positsiooni, kus Zelenski ei pea kartma ei Putinit ega Trumpi ning ei saa tähelepanuta jätta ka seda detaili, et tänu sõjale Ukrainas on USA relvatööstus saanud reaalses lahinguolukorras testida oma relvastust ning on saanud ülimalt vajalikku infot, mis suunas relvasüsteeme nö uuema aja sõja reaalsuses edasi arendada. USA relvatööstus on selle sõja üks suurimaid võitjaid ning mitmetel tootjatel on lepingutega kaetud lähimate aastate tootmismahud ja nad ei suuda nõudlust rahuldada.

Kõige kiirem innovatsioon toimub sõjas ning nii USA kui NATO laiemalt on eluliselt huvitatud koostööst Ukraina armeega, sest ka Venemaa armee areng toimub sisuliselt paarisrakendis Ukraina omaga, kuna lahingutes toimivad lahendused võetakse küllaltki kiirelt üle mõlemal pool. Venemaa poolel respekteeritakse järjest enam Ukraina armeed kui jõudu ning minu enda hinnangul on see Ukraina jaoks vaat et kõige tugevam julgeolekugarantii pikemas vaates.

Droonide teemal jätkan. Üks asi on suurtes kogustes droone toota, aga lisaks on neile vaja ka paigaldada suurtes kogustes lõhkekehasid. Forbes Ukraina andmetel hakkas Ukraina ettevõte Ukrainian Armored Vehicles rallidroonidel kasutama Ukrainas toodetud 60 mm miinipilduja miine ning ettevõtte juhi Vladislav Belbasi sõnul aitavat selline lähenemine lahendada probleemi defitsiitsete sütikutega ning lisaks saab sellisel kujul droonide toomist skaleerida sadade tuhandete ühikuteni olukorras, kus laskemoonaga rallidroone on lihtsam kokku panna ja ohutum kasutada.

Olukorrast rinnetel ka natuke.

Viimastel päevadel on Venemaa päevaste rünnakute koguarvud vähenenud, samas on nad suurendanud kasutatavate droonide arvu ning liugpomme visatakse jätkuvalt suurtes kogustes.

Kurski suunal tunnistavad Ukraina sõjaväelased, et Sumõ ja Sudža vahelisel teel on nii palju erinevaid Venemaa droone õhus, et nende logistika Kurski suunal on järjest komplitseeritum, seda enam, et valguskaabli otsas olevate droonide vastu ei ole Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul ühtegi reaalselt toimivat lahendust peale võrkude, aga nendega saab katta peidetud tehnikat, mitte mööda teed sõitvaid masinaid.

Samas on huvitav ka z-kanali Kremljovskaja tabakerka info, mille kohaselt olevat Kurski oblastis Venemaa poolel tekkinud puudus suurtükimürskudest ning täpselt ei teadvat keegi, mis selle põhjuseks on. Ometi on Venemaa suutnud edeneda ja võtnud Deepstate andmetel enda kontrolli alla Pogrebki asula.

Pokrovski suunal on Ukraina suutnud luua nn surmatsooni, mistõttu on Selidovest lääne poole liikuvatel Venemaa sõjaväelastel väga suured probleemid, eriti kui nad üritavad kasutada edasiliikumiseks mingit tehnikat. Ukraina sõjaväelaste sõnul olid Venemaa sõjaväelased toonud sinna suunda täiendavaid üksusi koos elektroonilise sõjapidamise vahenditega, aga siiani saavat ukrainalased nendega hakkama. Ukraina üksused võtsid vasturünnaku käigus enda kontrolli alla tagasi Kotline asula, mis on sellel suunal Ukraina armee jaoks juba kolmandaks edenemiseks viimase nädala jooksul.

Toretskes läksid Ukraina üksused vasturünnakule ja suutsid natuke territooriumi tagasi võtta.

Bilohorivka asula juures suutsid Venemaa üksused lõpuks natuke edeneda ja jõuda asula piirini.

Ukraina armee jaoks on kõige keerulisem olukord Pokrovskest lõuna pool, kus on Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul omamoodi peegelolukord Pokrovske suunaga ehk siis seal kasutab Venemaa palju droone, mis teeb Ukraina sõjaväelaste elu äärmiselt keeruliseks ehk siis droonidega on isegi võimalik eesliinil olevaid sõjamehi eluks vajalikuga varustada, samas äärmiselt problemaatiline on läbi viia sõjaväelaste rotatsiooni, mistõttu on Ukraina sõdurid sunnitud pikalt eesliinil olema, ilma võimaluseta rotatsiooniks, sest see on seotud suurte ohtudega. Sellises olukorras on abimeheks hoopis udu, aga see aitab samamoodi ka vastasel rünnakule minna.

Suurimad edenemised on Venemaa armeel viimastel päevadel olnud lõunarindel Velika Novosilkast Skudne suunal.

Ukraina korraldas täna öösel ühe suurima droonirünnaku viimasel ajal ning teadaolevalt rünnati sihtmärke nii Anapas, Tuapses kui ka Sevastoopolis.

Taani on Ukraina armeel üle andmed 12 sõjalennukit F-16 lubatud 19-st. Venemaa z-kanalite andmetel katavad Ukraina F-16 peamiselt Ukraina sõjalennukeid, millelt visatakse mootoritega liugpomme. Varasemalt kasutati neid ka Venemaalt lastud tiibrakettide mahavõtmiseks, aga viimasel ajal ei ole Venemaa enam suuri rünnakuid tiibrakettidega korraldanud, üldjuhul jääb nende arvukus alla kümne.

Afternposteni andmetel on keskmaa õhutõrjekomplekside NASAMS efektiivsus Ukrainas olnud siiani 94%, kusjuures 60% sihtmärkidest on moodustanud Venemaa tiibraketid.

Lisan allapoole joonise, mis näitab Venemaa poolt okupeeritud Ukraina territooriumi protsendi muutust kolme aasta jooksul. Kui sõja alguses tõusis see kiirelt 27%-ni, siis 2022. aasta sügiseste vasturünnakute käigus vähenes 18,01%-ni ja sealt edasi on kahe aasta jooksul suurenenud see protsent 18,6 peale, samas kui Venemaa poolelt on selle aja jooksul hüppeliselt kasvanud kaotused nii elavjõus kui tehnikas. Edenemine tuli Venemaa jaoks 2024. aastal eriti suurte kaotuste hinnaga.

Lõppu anekdoot Igal Levinilt:
Väsinud ukrainlase juurde maandub tulnukas.
Tulnukas:
— Sa ei olegi üllatunud, kui näed päris õiget tulnukat?
Ükskõikse olekuga ukrainlane näitab käega tulnuka lennuvahendile:
— Kas selle su asjaga saab Kremli pihta tulistada?

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING